Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

kantijaks nimetatud isiku majanduslik renomee langeb ja see toob kaasa raskused leida äripartnereid ja soodsaid töökohti. Hageja palus PankrS § 55, § 63; PS § 11 ja § 17 alusel esitatud hagis kostjatelt temale kriminaalmenetlusega kaasnenud hingelise valu ja kannatuse, au teotamisega tekitatud moraalse kahju hüvitisena välja mõista solidaarselt 600 000 krooni ja välja mõista kriminaalmenetlusega põhjustatud kulud õigusabile summas 1770 krooni.

ka oma täiendavas seisukohas põhistanud hagi ega näidanud, kuidas on talle kahju(summa) tekkinud; 8) müüsid haldurid vara pankrotiseaduse sätteid järgides. Hageja ei ole selgitanud kordagi, millist õigusnormi on haldurid rikkunud varade müügil.

1) jäi arusaamatuks, milles seisnes kostja III tegevuse õigusvastasus. Kui hageja leiab, et kriminaalmenetlus oli ebaõige ja/või põhjendamatu, võib ta esitada kahjunõude avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahjude hüvitamiseks Eesti Vabariigi vastu halduskohtusse (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-47-08); 2) ei kohaldanud ükski kostjatest hageja suhtes ärikeeldu, vaid seda tegi kohus 22.04.2004. a määrusega; 3) ei tõendanud hageja, et kostjad esitasid uurimisorganitele valeandmeid. Kuriteoteate esitamist uurimisorganitele ei saa võrdsustada andmete avaldamise või väärtushinnangu andmisega. Hageja ei ole tõendanud tekitatud kahju ja kostja III väidetava õigusvastase teo vahel esineva põhjusliku seose olemasolu; 4) jäi arusaamatuks seos avalikul kirjalikul enampakkumisel müüdud vara ja hageja moraalse kahju tekkimise vahel ja Kostja III roll moraalse kahju tekkimisel; 5) ei ole hageja viidatud artiklite avaldamine omistatav kostjatele ja kostjad ei saa mingilgi määral kanda tsiviilvastutust nende artiklite ilmumise eest. Kostja III esitas taotluse jätta hagi rahuldamata seoses nõuete aegumisega. Tulenevalt TsÜS §-st 150 lg-st 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama; 6) oleks hageja pidanud tema poolt toodud asjaoludel hagiavalduse esitama hiljemalt kolme aasta jooksul peale kostjate poolt väidetavalt valeandmete esitamist ehk hiljemalt 01.04.2007. a või 21.03.2007. a. Hageja nõue kostjate vastu aegus 12.04.2007. a; 7) avaliku kirjaliku enampakkumisest tuleneva nõude aegumistähtaega võiks hakata arvutama alates 15.01.2003. a ehk pankrotitoimkonna poolt avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamisest, mistõttu vastav nõue aegus hiljemalt 14.01.2006. a; 8) oli ekslik hageja seisukoht, et hagis sisalduv nõue määrata kahju suurus kohtu äranägemisel, vabastaks hageja TsMS § 230 lg 1 sätestatud kohustusest tõendada kahju tekkimist. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-11-04 selgitanud, et moraalse (mittevaralise) kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel au õigusvastase teotamise korral peab hageja hüvitamise nõuet põhjendama (näitama, milles mittevaraline kahju seisnes) ja tõendama kahju olemasolu. Mittevaralise kahju eest rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks ei piisa üksnes sellest, et kostja rikkus hageja õigusi; 9) ei tõendanud hageja kahju tekkimise põhjusliku seose olemasolu. Tulenevalt üldtunnustatud topeltkausaalsuse põhimõttest pidi hageja esiteks veenvalt näitama, et esineb seos Kostja III tegevuse ja saabunud õigusvastase tagajärje (au väidetav teotamine) vahel (nn vastutust tekitav kausaalsus) ning teiseks, et õigusvastane tagajärg oli konkreetse kahju (füüsilise- hingelise valu) põhjuseks (nn vastutust täitev kausaalsus); 10) olid haginõuded aegunud PankrS §-st 63 lg-st 2 tulenevalt.

MAAKOHTU LAHEND

hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohus mõistis hagejalt välja riigituludesse 1000 krooni. Kohus leidis, et asja menetlemine on toimunud juba sedavõrd pikalt ja sisuliselt, et menetluse käesolevas etapis vaheotsuse tegemine nii hagi aegumise kui nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta ei ole menetluslikult otstarbekas. Kohus nõustus kostjate poolt kohtuliku menetluse käigus kirjalikult ja suuliselt esitatud seisukohtades esitatuga. Kohus leidis, et ei ole tuvastatud, et kostjad oleks rikkunud ühtegi antud õigussuhet reguleerivat õigusakti ehk käitunud õigusvastaselt. Hageja pidi tõendama kahju tekitamise eest vastutava kostja teo, kahju ning põhjusliku seose. Ajalehte artiklite avaldamisega seonduvalt oli hagi esitatud ebaõige kostja vastu. VÕS § 1047 kohaselt kannab ebaõigete andmete avaldamise eest deliktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja. Andmete avaldaja on isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Kui ajakirjandusväljaandes avaldatakse artikkel, milles tsiteeritakse ebaõigeid andmeid avaldavat kolmandat isikut, siis andmete avaldajaks on ajakirjandusväljaande väljaandja, mitte artiklis tsiteeritud isik. Lisaks sellele oli ajalehe artiklitel tuginev kahjunõue esitatud aegunult. TsÜS § 150 lg l kohaselt on kahju tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Ajaleheartiklid avaldati 09.04.2004. a ja 19.02.2004. a, ja seega oli nende ilmumisest hagi esitamise ajaks möödunud rohkem kui kolm aastat. Kohus leidis, et mittevaralise kahju sisu ei ole piisavalt selgelt esile toodud, et selle olemasolu saaks tuvastada või et selle hüvitamiseks vajaliku hüvituse suuruse üle saaks otsustada. Kahju (moraalne), mida hageja väidab tal olevat tekkinud seeläbi, et haldurid müüsid ettevõtte vara hageja hinnangul liiga odavalt, mistõttu riik sai 25 miljonit krooni kahju, ei ole tõendatud. Vara müük pankrotimenetluses toimub võlausaldajate ja võlgniku huvides. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole Terko pankrotimenetluses ei võlgnik ega võlausaldaja (põhjendades sellisega väitega PankrS §-le 63 tuginemisest loobumist). Vara müügiga seonduv on võlausaldajate üldkoosoleku otsustuspädevuses, koosoleku otsuste vaidlustamiseks on ettenähtud omaette kord. Puudusid andmed, et vara müüki puudutavad üldkoosoleku otsused oleksid kehtetud. Ebamääraseks jäi väide, mis asjaoludel sai riik kahju, et varad müüdi sellise hinnaga. Menetlusosalised ei ole esile toonud asjaolu, et riik oleks esitanud mingeidki nõudeid vara müügitehingu osas. Hageja ei täpsustanud, kas ja milliseid hingelisi üleelamisi, valu või kannatust see endaga kaasa tõi. Vara müük viiakse läbi täitemenetluses sätestatud korras ehk kui seda tehakse enampakkumise teel, siis enampakkumise vaidlustamiseks on ettenähtud eraldi kord ja kui seda korda järgides ei ole kas enampakkumist tähtaegselt vaidlustatud või selle vaidlustamise korral ei ole seda kehtetuks tunnistatud, siis anno 2008-2009. a sellele viidates väita moraalse kahju tekkimist, oli ainetu. VÕS §-s 1045 lg l p-des 1-5 nimetatud õigushüve kahjustamise korral tuleb tuvastada põhjuslik seos kahju tekitaja teo või tegevusetuse ning kannatanu õigushüve kahjustamise vahel. Kohus leidis, et kuna pole tõendatud kostjate tegevuse õigusvastasus, siis ei ole võimalik tõendada põhjusliku seose olemasolu teo ja väidetavalt saabunud tagajärje ehk kahju vahel. Isegi kui leida, et hagejal tekkisid seoses tema poolt juhatuse liikmena juhitud äriühingu(te) suhtes toimuva(te) pankrotimenetlustega hingelised valud, kannatused ning üleelamised, siis neid ei ole põhjustanud kostjad oma tegevusega.

Menetlusreeglid pankrotimenetluses toimetamiseks sätestab pankrotiseadus. Selle üle, et haldur(id) järgiks nimetatud reegleid on seatud mitmekordne järelvalve- võlausaldajate poolt läbi pankrotitoimkonna, kohtu poolt läbi mitmeastmelise kohtusüsteemi ja Justiitsministeeriumi poolt nn üldkontrollina. Kui ükski nimetatud institutsioon ei ole haldurite selles tegevuses, milles hageja neid esitatud hagiavalduses süüstab, leidnud kuritarvitusi või eiramisi, siis oli põhjendamatu ja tõendamata hageja väide, et haldurid olid tegutsenud õigusvastaselt. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-32-98 kohaselt ei saa pidada ebaseaduslikuks juurdleja, uurija, prokuröri ega kohtu tegevust menetluslike ülesannete täitmisel, kui see on toiminud seaduse kohaselt. Juhatuse liikmena pidi hageja ka arvestama teatud kõrgendatud taluvuskohustusega ja avalikkuse poolt tema tegevusele omistatava tähelepanuga. Tulenevalt sellest, et kostja III näol oli tegemist arvestavas suurusjärgus ettevõttega vähemalt maakonna mastaabis, siis oli avalikkusel õigustatud ootus teada saada sellise ettevõttega seonduvat läbi ajakirjanduses avaldatu. Sealjuures tuleb hageja tähelepanu juhtida asjaolule, et mitte igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, kuivõrd kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad au teotamisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks( Riigikohtu otsus nr 3-2-1-11-04). Hageja on nimetanud, et artiklike avaldamine näitas teda majanduslikult halvas valguses. Kohtupraktika (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-51-05) kohaselt ei ole mittevaralise kahjuna käsitatavad majanduslikud probleemid äritegevuses, seega asjaolu, et hageja väitel ta kostjate tegevuse tulemusena ei leidnud äripartnereid ja soodsaid töökohti, ei ole aluseks mittevaralise kahju tekkimisele ja sealt edasi selle hüvitamisele. Kohus leidis, et ei ole vajadust ajakirjanduses avaldatut täpsemalt analüüsida, kuna kohus on eelnevalt leidnud, et artiklite avaldamisest tuleneva väidetavalt kahju tekitamise eest ei vastuta kostjad. Kuna kohus leidis, et hageja on valinud kahju tekitamise asjaolu kohta valed kostjad, siis ei ole vaja arutada ka küsimust, kas selle asjaolu alusel tekitatud kahju hüvitamise nõue on esitatud aegunult või mitte. Kohtu hinnangul olid kostjad põhjendatult ja asjakohaselt leidnud, et haldurid on kohtumenetluse alustamise avaldust esitades käitunud kooskõlas pankrotiseaduses sätestatuga ja seega ei ole tegutsenud õigusvastaselt ning et omakorda kohtuorganite tegevuse tulemite osas ei saa haldurid vastutust kanda. Pankrotihalduri poolt pankrotimenetluses võlgniku organi liikme vastu seadusega kooskõlas nõude esitamist ei saa pidada isiklikke õigusi kahjustavaks ka juhul, kui hagi jääb rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

2) on pankrotihaldurid käitunud õigusvastaselt. Eesti seaduste kohaselt ei pankrotihalduritel väljapressimine ja ähvardamine lubatud (PankrS § 55 lg 1 ja lg 2);

ole

3) ei ole apellant vaidlustanud pankrotihaldurite poolt esitatud kriminaalmenetluse avalduse esitamist, vaid sellist pankrotihaldurite poolt avalduse koostamist ja esitamist, milles on välja toodud faktilised asjaolud, mis on välja mõeldud, ei vasta tegelikkusele ja on apellandi au ja head nime teotavad ning millega loodi apellandist teadvalt ebaõige ettekujutus. Eelnimetatu näitab haldurite teadlikku, tahtliku ja süülist tegevust. Pankrotihaldurid on käitunud õigusvastaselt (TsÜS § 108 lg 1 ja lg 2, § 138 lg 1 ja lg 2; TsMS § 200 lg 1 ja § 328 lg 1 ), seega kahjustasid apellandi isiklikke õigusi (VÕS 1046 ja 1047); 4) kuna kostjate tegevus on õigusvastane ja sellest tulenevalt kahjustati apellandi isiklikke õigusi, on põhjustatud apellandile PS § 25 mõttes mittevaraline kahju; 5) ei ole apellant loobunud käesolevas asjas depressiooni olemasolu tõendamise eesmärgil läbi viidud ekspertiisile tuginemisest. Apellandi esindaja vaid juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-2-1-152-09 ei oleks ekspertiisi vaja teha olnudki; 6) ei ole kohus tuginenud otsuse tegemisel apellandi poolt kohtule esitatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-152-09. Antud lahendis on kardinaalselt ümber hinnatud ja vaadatud senise moraalse kahju hüvitamise põhimõtted. Nimetatud lahendis leidis Riigikohus, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-19-08 p-s 13 leidnud, et varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb kolleegiumi arvates järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja hinnanud tõendeid ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele.

õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 3 järgi hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Ringkonnakohus leiab, et pankrotihaldurid, esitades hageja suhtes kriminaalasja algatamise teate ja materjalid, ei ole käitunud õigusvastaselt ning ei ole ka seetõttu hageja mainet õigusvastaselt kahjustanud. Kostja I ja II täitsid ülesandeid, mis tulenevad pankrotiseadusest ning puuduvad etteheited nende ülesannete mittekohase täitmise kohta. Asjaolu, et kriminaalmenetlus viidi läbi, et koguti ja analüüsiti esitatud materjale, tehti toiminguid ja sellega kaasnesid hagejal üleelamised, ei ole aluseks tuvastada, et kostjad I ja II panid avalduse esitamisega toime õigusvastase teo. Kriminaalmenetluses tehtud menetluse lõpetamise määrusega on hageja suhtes esitatud väited ümberlükatud ning sellega saabus A. Jaansoo jaoks VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud tagajärg, mida saaks arvestada eeldusel, et kahjunõue oleks põhjendatud.

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.