Les Laboratoires Servier hagi Servier Eesti OÜ (likvideerimisel) vastu kaubamärgi SERVIER kasutamise keelamiseks ärinimes ning domeeninimest servier.ee loobumiseks kohustamiseks Les Laboratoires Servier kasuks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.jaanuari 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Servier Eesti OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3195,58 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
05.aprill 2011
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Les Laboratoires Servier (22 rue Garnier, 92200 Neuilly-Sur-Seine, Prantsusmaa), esindaja Kadri Toomsalu Kostja Servier Eesti OÜ (likvideerimisel, reg kood 11540917, asukoht Jaama 171-28, Tartu), esindajad adv Tarmo Pilv ja adv Tambet Laasik
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 10.jaanuari 2011 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
Jätta kõik menetluskulud kostja, Servier Eesti OÜ (likvideerimisel) kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Les Laboratoires Servier esitas 26.08.2009 Harju Maakohtule hagi Servier Eesti OÜ vastu, paludes keelata kostjal hageja kaubamärgi SERVIER kasutamine oma ärinimes OÜ Servier Eesti ning kohustada kostjat muutma põhikirja ja esitama ärinime muutmise avaldus äriregistri pidajale; tuvastada domeeninime servier.ee kasutamise õigusvastasus kostja poolt; kohustada kostjat andma domeeninimi servier.ee üle hagejale; kohustada kostjat andma Eesti Interneti Sihtasutuse domeenireeglite p-s 5.3.6.3 sätestatud nõusolek; lugeda kohtuotsuse jõustumisega kostja nõusolek antuks.
2.Hageja on kaubamärgi SERVIER ainuomanik. Tähise SERVIER näol on tegemist kogu maailmas hästi tuntud kaubamärgiga, mis on kaitstud klassides 5 ja 35. Lisaks on hageja nimele registreeritud järgmised kaubamärgid: - rahvusvaheline registreering nr 08098 LES LABORAOTIRES SERVIES klassis 5, kusjuures kaubamärgi sõnaline osa LES LABORATOIRES ei kuulu kaitse alla, rahvusvaheline registreering nr 10199 SERVIER + kuju klassides 1, 3, 5, 10, 16, 35, 41, 42.
3.2009.a kevadel sai hageja teada, et hagejaga samal kauba- ja teenuseturul tegutseb ettevõte, mille ärinimi on Servier Eesti OÜ. Äriühing registreeriti 04.12.2008 ja ta tegutseb saunade, solaariumide ja massaažisalongide tegevuse jm füüsilise heaoluga seotud teenindusega. Kostja ärinime valik ei ole juhuslik, kuivõrd kostja osanik ja juhatuse liige Viktor Kiseljov oli ajavahemikul 05.08.2005 kuni 04.12.2007 hageja firmas farmaatsiatoodete müügiesindaja, ta pidi olema teadlik hageja nimele registreeritud kaubamärgist SERVIER ja selle kasutamise õigusvastasusest. Teadvalt ärinime registreerimine, mis sisaldab kolmandale isikule kuuluvat kaubamärki, on käsitletav tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtte rikkumisena, so pahauskse käitumisena. Kostja kasutab hageja kaubamärki oma ärinimes hageja nõusolekuta ja selline käitumine on pahauskne. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole nõudega lõpetada hageja kaubamärgiõiguse rikkumine, kuid seda ei ole tehtud. Kostja peab muutma oma ärinime selliselt, et ärinimi ei sisaldaks kaubamärgiga SERVIER identset või äravahetamiseni sarnast tähist. Kostja ärinimi rikub hageja ainuõigusi kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lg 1 p 2, § 10 lg 1 p 6 ja äriseadustiku (ÄS) § 12 lg-te 1 ja 3 mõttes. Samuti on ärinime kasutamine vastuolus konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 51.
4.Registreeritud eristusvõimeline kaubamärk SERVIER on identne ärinime eristusvõimelise osaga SERVIER. Arvestades, et ärinime koosseisus teised sõnalised elemendid, so sõna Eesti ja lühend OÜ on üksnes kirjeldavad ja neid kasutatakse laialdaselt ka teistes Eestis registreeritud ärinimedes, on hageja kaubamärkide ja kostja ärinime näol tegemist äravahetamiseni sarnaste tähistega KaMS § 14 lg 1 p 2 mõttes. Hageja asutajaks oli Jacques Servier, kes kuulub ka käesoleval ajal nimetatud
äriühingu juhatusse. Kuigi antud juhul ei ole kostja registreerinud enda nimele isikunime sisaldavat kaubamärki, on analoogia korras KaMS § 10 lg 1 p 6 kohaldatav ka käesolevale juhtumile, mil kostja esindaja registreeris äriregistris isikunime SERVIER sisaldava ärinime. Kostja ärinimi Servier Eesti OÜ on eksitav konkurentsiseaduse mõttes, kuna selle pinnal tekib väärarusaam, nagu kuuluks kostja hagejaga seotud ettevõtete gruppi. Hageja kaubamärkide kasutamine kostja ärinimes ja enda esitlemine registreeritud ja maineka kaubamärgi all kujutab endast keelatud kõlvatut konkurentsi KonkS § 50 lg 1 p 1 ja lg 2 ning § 51 mõttes. Kostja püüab hageja kaubamärkide kasutamise läbi oma ärinimes teenida õigustamatult kasu hageja kaubamärkide eristusvõime arvelt, kandmata seejuures ise tähise väljaarendamise ja edendamisega seotud kulutusi. Registreeritud kaubamärgi omanikul on õigus nõuda tema kaubamärki sisaldava ärinime ja domeeninime muutmist. Seejuures ei ole oluline, kas vastavat ärinime kandev ettevõte tegutseb kaubamärgiga kaitstud samas valdkonnas ja kas domeeninime all pakutakse samu kaupu/teenuseid või mitte. ÄS § 12 lg 3 annab kaubamärgiomanikule kaitse kaubamärgis sisalduva tähise ärinimes kasutamise vastu. Juhul, kui ärinimi jätab eksitava mulje, saab ÄS § 12 lg 3 rikkumise kõrval kõne alla tulla ka ärinime kasutamise keelamine nt ÄS § 12 lg 1 või KaMS § 50 ja 51 alusel, sõltumata kostja tegevusaladest. Kui ärinimi jätab eksitava mulje, saab ärinime kasutamist saab keelata ÄS § 12 lg 1 alusel sõltumata kostja tegevusaladest. Kostja registreeritud domeeninimi rikub kaubamärgiomaniku ainuõigusi. Kostja kasutab hageja kaubamärki oma domeeninimes ilma hageja nõusolekuta ja pahauskselt, sooviga jätta muljet, nagu kuuluks kostja hagejaga seotud ettevõtete gruppi. KaMS-st tuleneb registreeritud kaubamärgi omanikule õiguskaitse kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu ka domeeninimes. Terminit äritegevus tuleb tõlgendada laiendavalt. Äritegevuseks võib pidada muu hulgas ka kaubamärgi kasutamist domeeninimena. Kostja domeeninimi on eksitavalt sarnane hageja eristusvõimeliste ja mainekate kaubamärkidega KaMS § 14 lg 1 p 2 mõttes. Arvestades, et nii hageja kaubamärkide eristusvõimelisem osa kui ka domeeninime eristusvõimelisem osa on SERVIER, on hageja kaubamärkide ja kostja domeeninime näol tegemist äravahetamiseni sarnaste tähistega KaMS § 14 lg 1 p 2 mõttes. Kostja viide nimetusele SERVER, mida sisaldavaid äriühinguid on registreeritud paarkümmend ning mis on kostja hinnangul kokkulangev nimetusega SERVIER, on alusetu. Tähise SERVER ja hageja nimele registreeritud kaubamärgi SERVIER näol ei ole tegemist samade tähistega. Kostja poolt sõnalise osa SERVIER ärinimes esimesena registreerimine ei ole käesolevas vaidluses oluline. Tegemist ei ole mitte ärinimede konkurentsi, vaid kaitstud varasema kaubamärgi ja ärinime vahelise konkurentsiga. Kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga.
Kostja vastus
10.Kostja hagi ei tunnistanud. Servier Eesti OÜ asutati 2008.a detsembris. Kostja seaduslik esindaja ja tema tutvusringkond ei tea, et SERVIER nimetus oleks maailmas hästi tuntud ja mainekas kaubamärk. Kostja ärinimi ei saa rikkuda hageja ainuõigusi. Poolte ärinimed ei ole identsed. Seetõttu on välistatud tarbijate eeldused, et ettevõtted kuuluvad samasse gruppi. Kostja tegutseb IT valdkonnas. SERVER nime kandvaid äriühinguid on registreeritud paarkümmend. Ükski hageja kaubamärk ei ole
registreeritud IT valdkonnas. Kostja ei tegutse ega konkureeri hagejaga samas valdkonnas ja kaubaturul. Kostja ei ole püüdnud jätta oma tegevusest ekslikku muljet. Kostja ärinime registreerimisega seoses registreeriti ka domeeninimi. Ärinime registreerimisel puudus informatsioon hageja kaubamärgi kohta, samuti puudus alus eeldada kolmanda isiku õiguste rikkumist. Kostja on oma tegevuses käitunud heauskselt.
11.Kostja on taotlenud SERVIER kaubamärgi registreeringut arvutiprogrammide ja erootikatoodete valdkonnas. Tegemist on tegevusaladega, mis ei haaku mitte kuidagi hageja tegevusaladega. Samalaadselt on hageja tegevusaladest täiesti erinevad ka kostja äriregistrisse kantud tegevused. Seetõttu on hageja nõue sõna SERVIER kasutamise keelamiseks põhjendamatu, kuivõrd kostja tegutseb eranditult tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk SERVIER ei ole kaitstud.
12.Hageja nõuded on ebaselged ega ole täidetavad. Hageja nõuded tuleb nii sisulise põhjendamatuse kui menetlusliku puuduse tõttu jätta rahuldamata. Maakohtu otsus
13.Maakohus rahuldas hagi. Kohus keelas kostjal kaubamärgi SERVIER kasutamise oma ärinimes; kohustas kostjat muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et ärinimi ei sisaldaks kaubamärki SERVIER; kohustas kostjat esitama ärinime muutmise avalduse äriregistripidajale kahe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist; kohustas kostjat esitama domeeni „ee“ haldajale, Eesti Interneti Sihtasutusele, taotluse domeenist „servier.ee“ loobumiseks hageja kasuks kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; asendas kostja tahteavalduse domeenist „servier.ee“ loobumiseks ja loovutamiseks kohtuotsusega. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
14.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) hageja on kaubamärgi SERVIER rahvusvahelise registreeringu ainuomanik klassides 5 ja 35; 2) hageja nimele on registreeritud kaubamärk LES LABORATOIRES SERVIER klassis 5, kusjuures kaubamärgi sõnaline osa LES LABORATOIRES ei kuulu kaitse alla; 3) hageja nimel on registreeritud ka SERVIER+ kuju klassides 1, 3, 5, 10, 16, 35, 41, 42; 4) kostja on 04.12.2008 Eestis registreeritud äriühing ärinimega Servier Eesti OÜ; 5) kostja tegutseb saunade, solaariumide ja massaažisalongide jm füüsilise heaoluga seotud teeninduse valdkonnas; 6) kostja nimele on registreerituid domeeninimi servier.ee.
15.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja poolt hageja kaubamärgi kasutamine kostja ärinimes ja kostjale kuuluvas domeeninimes on lubatud ning kas kostjal on kohustus anda nõusolek tema nimele registreeritud domeeninime „servier.ee“ hagejale üleandmiseks ning muuta oma ärinime ja põhikirja.
16.Hageja võimalik õiguskaitse kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu kolmanda isiku ärinimes ei tulene ainult kaubamärgiseadusest (KaMS § 57 lg 1 p 1), vaid Eesti õiguses ka ÄS § 12 lg-st 3, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-st 7 või § 1055 lg-st 1 ja KonkS §-dest 50 ja 51. Juhul, kui kostja ärinimi jätab eksitava mulje, saab ärinime kasutamise keelustamine kõne alla tulla konkurentsiseaduse sätete alusel ka sõltumata kostja tegevusaladest.
17.Hageja kaubamärk reg nr-ga 814214 SERVIER ja kostja ärinimi Servier on identsed. Kostja ärinime koosseisus teised sõnalised elemendid, so sõna Eesti ja lühend OÜ, on üksnes kirjeldavad ja neid kasutatakse laialdaselt ka teistes Eestis registreeritud ärinimedes. Arvestades tähiste identsust, on hageja kaubamärkide ja kostja ärinime segiajamise tõenäosus tarbija poolt tõenäoline (KaMS § 10 lg 1 p 2). Seega on tuvastatud kostjapoolne hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumine.
18.Kostja ärinimi on eksitav ka seetõttu, et võib tekkida väärarusaam, nagu oleks kostja hagejaga seotud. See aga tähendab ühtlasi vastuolu ÄS § 12 lg-ga 1, mille järgi ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Samuti tähendab see KonkS § 50 lg 1 p 1 ja lg 2 ning § 51 järgi keelatud kõlvatut konkurentsi eksitava teabe avaldamise näol.
19.Hageja nõue keelata kostjal hageja kaubamärkide kasutamine oma ärinimes ja kohustada kostjat muutma oma ärinime selliselt, et ärinimi ei sisaldaks hagejale kuuluvaid kaubamärke, on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja nõue kohustada kostjat muutma ärinime selliselt, et ärinimi ei sisaldaks hagejale kuuluvaid ärinime. Nõue kuulub rahuldamisele KaMS § 57 lg 1 p 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel.
20.Domeeninime kasutamisel on hageja nõude aluseks eelkõige KaMS § 57 lg 1 p 1, mille kohaselt võib kaubamärgiomanik esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu õigusrikkumise lõpetamiseks. Oluline on tuvastada, kas kostja tegevus langeb kaubamärgiomaniku absoluutse õiguse seadusega sätestatud piirangute alla, st kas hagejal on kohustus taluda tema nimele registreeritud kaubamärgi kasutamist tulenevalt KaMS §-st 16.
21.Domeeninime vaidlus tuleb lahendada eelkõige KaMS § 14 sätete alusel, mis reguleerib kaubamärgi ainuõiguse sisu. KaMS § 14 lg-s 1 sätestatud terminit „äritegevus“ tuleb tõlgendada laiendavalt. KaMS § 14 lg-s 2 loetletud tegevusi tuleb pidada äritegevuseks, kuid seadus sätestab loetelu avatuna. Äritegevuseks võib pidada muuhulgas ka kaubamärgi kasutamist domeeninimena või domeeninime osana internetis. KaMS § 14 lg 1 p-de 2 või 3 tähenduses piisab hageja nõude rahuldamiseks üldjuhul domeeninime registreerimisest, vajalik ei ole selle tegelikkuses kasutamine, kuna juba registreerimisega on takistatud kaubamärgiomaniku võimalused kaubamärgis sisalduvat tähist ise ärilisel eesmärgil kasutada. Selleks, et välja selgitada, kas kostja domeeninimi rikub hageja ainuõigusi või mitte, tuleb seda analüüsida sarnaselt kaubamärgile. Hageja kaubamärk ja kostja domeeninimi on äravahetamiseni sarnased ning on tõenäoline kostja domeeni ja hageja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt. Apellatsioonkaebus
22.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
23.Kohus rikkus otsuse tegemisel nii materiaal- kui menetlusõiguse norme. Kohus jättis tähelepanuta kostja ühe peamise argumendi, so et hageja kaubamärgid ei ole kostja tegevusaladel kaitstud ning kostja võib nende sõnalist osa kasutada enda äri- ja domeeninimes.
24.Kohus väitis, et pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja tegutseb saunade, solaariumide ja massaažisalongide jm füüsilise heaoluga seotud teeninduse valdkonnas. See väide on ebaõige, kuna kostja tegevusvaldkonnaks on IT-teenused. Kostja esitas maakohtule tõendi selle kohta, et ta taotles kaubamärgi SERVIER registreeringut arvutiprogrammide ja erootikatoodete valdkonnas. Kostja on kogu menetluse vältel tuginenud sellele, et tema tegevusalad erinevad oluliselt hageja tegevusaladest, so meditsiinitoodete ja –teenuste pakkumisest.
25.Kohus jättis kostja ärinime kasutamise keelamisel tähelepanuta kostja viidatud ÄS § 12 lg 3, mis reguleerib olukordi, kus võib esineda konflikt kaubamärgi ja ärinime vahel. Nimetatud säte reguleerib just vaidlusalust olukorda, kus hageja väidab, et kostja kasutab enda ärinimes hageja kaubamärki. Kostja tugines sellele sättele kõigis oma kirjalikes seisukohtades, ent maakohus ignoreeris otsuses ÄS § 12 lg-t 3 ja selle kohaldamise eeldusi. ÄS § 12 lg 3 kohaldamise korral oleks kohus pidanud vältimatult
jõudma järeldusele, et kuivõrd poolte tegevusalad on oluliselt erinevad, lubab ÄS § 12 lg 3 kostjal kasutada hageja kaubamärgi osaks olevat sõnalist tähist enda ärinimes. Kohtu viidatud ÄS § 12 lg 1 ja KonkS §-d 50 ja 51 kohalduvad olukorras, kus ÄS § 12 lg 3 eeldused ei ole täidetud. ÄS § 12 lg 3 on erisätteks lg 1 suhtes ning olukorras, kus esineb erisättes toodud luba kaubamärgi osist kasutada, ei ole võimalik tagasi tulla üldsätte juurde ja lugeda sealt välja vastava tegevuse keeldu. Lisaks ei esine ärinime eksitavust ka KonkS §-de 50 ja 51 mõistes, kuna viidatud sätete eeldused ei ole täidetud. Kostja heauskne tegevus ärinime registreerimisel ei ole vastuolus ühegi konkreetse sättega ning pöörduda tuleb erisätte ÄS § 12 lg 3 poole, mis lubab kostjal kasutada hageja kaubamärgi sõnalist osa oma ärinimes, kuna pooled ei tegutse samadel tegevusaladel.
26.Domeeninime osas viitas kohus hageja nõude rahuldamise alusena KaMS § 14 lg 1 p-le 2, mille järgi kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sh tähise assotsieerimine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaldamise eelduseks on see, et kaubamärgiomaniku ja kolmanda isiku poolt pakutavad kaubad või teenused on identsed või samaliigilised, mida nad käesolevas vaidluses ei ole. Kohus jättis jällegi kostja keskse vastuväite ning KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaldamise peamise eelduse tähelepanuta. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
28.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
29.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus märkis otsuses õigesti, et pooltel puudub vaidlus muu hulgas selle üle, et kostja tegevusalaks on saunade, solaariumide, massaažisalongide tegevus ja muu füüsilise heaoluga seotud teenindus. Nimetatu on äriregistri andmete kohaselt kostja põhitegevusala ja selle valdkonnaga tegelemist kinnitas kostja ka kohtuistungil (protokoll tlk 62 pöördel). Kuna kostja tegutseb tegevusalal, mille suhtes on hageja kaubamärk kaitstud, ei kohaldu käesolevas asjas ÄS § 12 lg-s 3 sätestatud erand. Maakohus leidis ka õigesti, et kostja ärinimi on eksitav ja KonkS § 50 lg 1 p 1 ja § 51 järgi käsitletav kõlvatu konkurentsina, mis on eelnimetatud sätete kohaselt keelatud. Asjaolu, et kostja on käesoleva kohtumenetluse ajal (02.12.2009) teinud taotluse kaubamärgi SERVIER registreerimiseks IT ja erootikatoodete valdkonnas, käesoleva asja lahendamisel
tähtsust ei oma. Kostja tegevust ärinime registreerimisel ei saa pidada heauskseks, kuna kostja asutaja, osanik ja juhatuse liige V. Kiseljov, kes töötas üle kahe aasta hageja müügiesindaja, pidi olema teadlik hageja nimele registreeritud kaubamärgist SERVIER. Kuna pooled tegutsevad samal kauba- ja teenuseturul, kohaldas kohus domeeninime osas KaMS § 14 lg 1 p 2 õigesti.
30.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
31.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
I. Nõmm
I. Sidok
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.