Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 10.03.2011 esitas QBE Insurance (Europe) Limited Eesti Filiaal (reg-nr 11392150) Viru Maakohtule põhjnedatud nõudega hagiavalduse A V vastu võlgnevuse 2631.61 euro nõudes..

Hagiavalduses esitatud asjaolud 09.03.2007 kell 18.15 toimus xxxx liiklusõnnetus, milles kostja, juhtides sõidukit xxxx reg.-märk xxxx, põhjustas liikluskahju/varakahju Hansa Liising Eesti AS-ile (xxxx reg.-märk xxxx). Juhtum registreeriti Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas, mille kohta vormistati 09.03.2007 liiklusõnnetuse akt vorm LÕ-2. Politsei koostatud väärteoprotokolliga 10.03.2007 nr AB876630 on tõendatud, et kostja juhtis sõidukit joobeseisundis, ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu kaldus sõiduk vastassuunda, põrkas kokku vastutuleva sõidukiga xxxx. Peale liiklusõnnetust juht põgenes sündmuskohalt. Väärteoprotokolliga 10.03.2007 nr AB876629 on tõendatud, et kostja oli liikluskahju põhjustamise ajal alkoholijoobes. Peale liikluskahju põhjustamist, kell 18.25 andis kostja mootorsõiduki juhtimise üle joobeseisundis P K, kellel ei ole vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Kuna suurema ohu allika valdaja vastutus oli kindlustatud hageja õiguseellase juures (QBE Kindlustuse Eesti AS-is, endise ärinimega Nordea Kindlustuse Eesti AS), mille kohta oli 03.02.2007 sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping nr T107663204 oli hagejal lepingu täitmise/kindlustushüvitise maksmise kohustus kindlustusjuhtumi toimumisel. Liikluskahju toimumise hetkel 09.03.2007 ei olnud kindlustuslepingule poliisi väljastatud (leping oli maksevaba), seega ei tohtinud sõidukiga teeliikluses osaleda. Seoses 21.07.2008 sõlmitud kindlustusportfelli üleandmise lepinguga andis QBE Kindlustuse Eesti AS kogu oma kindlustusportfelli QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaalile üle täielikult ja ilma eranditeta. Kindlustusportfelli ja kogu äritegevuse üleandmine toimus 01.11.2008. Vastavalt liikluskindlustuse seadusele, hüvitab liikluskahju ja isikukahju Liikluskindlustuse seaduses ja liikluskindlustuse lepingu tingimustes ettenähtud korras kahjuhüvitiste piirmäärade ulatuses liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja. Samuti on liiklusõnnetuse kannatanul, kes ei olnud liiklusõnnetuse tekitamises süüdi, kuid kellele tekitati kehavigastusi, õigus saada hüvitist talle tekitatud kahju eest. Kindlustusandja 09.04.2007 otsusega nr T04070024 leiti, et liikluskahju kuulub hüvitamisele Liikluskindlustuse seaduse § 44 lg 1 alusel ning kahju hüvitatakse Liikluskindlustuse seaduse § 35 kohaselt, tasudes OÜ Wiru Auto arveldusarvele sõiduki taastamisremondi maksumuse summas 39746.70 krooni. Hageja otsusega 09.04.2007 kindlustushüvitise väljamaksmise kohta tasuti remondi teostajale sõiduki taastamisremondi maksumus. Kuna kostja juhtis liikluskahju toimumise hetkel sõidukit alkoholijoobes, seejuures liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil, tekib hagejal kostja vastu Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 2, 6 ja lg 3 alusel väljamakstud kindlustushüvitise tagasinõude õigus. Kostjale edastati nõudekiri 11.06.2007 võlgnevuse 40 454.70 krooni tasumiseks.

Kuna kostja sissenõutavaks muutunud võlgnevust ei tasunud, siis esitas hageja 21.12.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja suhtes võlgnevuse nõudes. 02.03.2011 kohustati Viru Maakohtu määrusega hagejat kõrvaldama hagimenetluses jätkamiseks puudused. Hageja sai kohtumääruse kätte 04.03.2011. Hagi esitamise seisuga moodustab kostjal hageja ees esinev võlgnevus Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 2, p 6 ja lg 3 alusel täitmata rahalise kohustuse nõudes summas 2636.61 eurot. Hageja tugineb oma nõudes veel VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestatule. Hageja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, sest ei ole tasunud sissenõutavaks muutunud regressinõuet. Hagiavaldusele on lisatud nõude tõendamiseks liiklusõnnetuse akt 09.03.2007, LÕ -2, väärteoprotokollid 10.03.2007 nr AB876630, AB876629, AB876714, liikluskindlustuse infosüsteemi väljatrükk tavalepingu nr T107663204 kohta ning päring liikluskahju põhjustamise hetkel kehtinud poliisi kohta; Tallinna notar Margus Veskimäe poolt 23.11.2009 tõestatud notariaalakti nr 3086 ärakiri; otsus 09.04.2007 liikluskahju tuvastamise ja kahju hüvitamise kohta koos lisadega; ärakiri maksekorraldusest 01878, 09.04.2007, nõudeavaldus, riigilõivu tasumise maksekorraldus, esindaja volikiri.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu põhjendatud nõudega hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat hagile esitama kirjalikku vastust hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud 21.03.2011 kostja emale (E V) edasiandmiseks kostjale. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 11.04.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavad kostja vastu esineva regressnõude alused (Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 2, 6 ja lg 3) on hageja hagiavalduses esile toonud.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb leping täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on rikkunud temal liikluskindluse seadusest tulenevalt kindlustusandja poolt väljamakstud kahjusumma (regressnõue) hüvitamise kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. summas 2636.61 eurot.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on esitanud menetluskude nimekirja ja lisanud tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 09237, 20.12.2010 riigilõivu tasumisest maksekäsu kiirmenetluses summas 1 237-62 krooni (79.10 eurot), maksekorraldus nr 01574, 09.03.2011 riigilõivu tasumisest hagi esitamisel summas 400.23 eurot, s.o. kokku summas 479.33 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 26. mail 2011.a Nooremreferent

/allkiri/

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.