Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 28.10.2010 laekus AS-ilt Starman (reg.-kood 10069659) Viru Maakohtule hagiavaldus V V` vastu võlgnevuse ja viiviste, kokku summas 3138.18 krooni (200.57 eurot) nõudes..

Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Starman ja kostja V V sõlmisid 22.05.2006 lepingu, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid. 07.06.2006 sõlmisid pooled modemi (Webstar EPC2100) kasutamise lepingu, millega hageja andis kostja kasutusse modemi. Kostja on kinnitanud, et nõustub lepingute lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimustega ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale osutatud teenuste eest tasumiseks igakuiseid arveid. Kostja kasutas hageja osutatud teenuseid, jättes nende eest nõuetekohaselt tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja regulaarselt esitatud arvetel. Vaatamata hageja saadetud meeldetuletustele, ei ole kostja oma kohustusi täitnud ega võlgnevust kustutama asunud. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud tasumata arveid summas 1569.59 krooni. Üldtingimuste p 4.2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma arvete sissenõudmisega seotud kulutused. 07.12.2009 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasja nr 209-65546), milline jäeti kohtumäärusega 15.09.2010 rahuldamata, kuna maksettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku tähtaja jooksul kätte toimetada. Üldtingimuste p 6.7 kohaselt oli poolte vahel viivisintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas. Viivise arvestamisel on hageja lähtunud valemist: tähtaegselt tasumata arvel märgitud summa x viivitatud päevade arv x 0,2%, millest tulenevalt oleks viivise summaks – 4281.84 krooni. Viiviste nõuet on hageja heas usus tegutsedes vähendanud põhivõla summani – 1568.59 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja § 113 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa 3138.18 krooni väljamõistmist ja menetluskulude hüvitamist.

Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest ja Starmani üldtingimustest, koopiad kostjale tasumiseks esitatud arvetest, viivise arvestus, menetluskulude nimekiri, esindustasu arve, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid tema registrijärgsele aadressile – xxxx, kuid materjalid tagastati märkusega “Ei ela sellel aadressil“. Politsei andmetel teeb kostja juhutöid mitmel pool Eesti piires. Hagimaterjalid on TsMS § 322 tulenevalt allkirja vastu kätte antud kostja emale 29.03.2011 A V aadressil: xxxx, edasiandmiseks kostjale. TsMS § 313 lg 1 järgi tuleb vastavat dokumendi üleandmise kohustust isikule selgitada. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates; dokumentide kostjale üleandmise võimatusest ei ole kohtule teatatud. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 12.04.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning hagimaterjalide välismaal kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva materjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile käesoleva ajani vastust esitanud. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud lepingute tingimusi, jättes tasumata osutatud teenuste ja tema kasutusse antud seadmete kasutamise eest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile käesoleva ajani vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub kokku väljamõistmisele 200.57 eurot, (s.o. 3138.18 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 100.32 eurot (1569.59 krooni) ja viivis –100.25 eurot (1568.59 krooni)). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates hagi laekumisest kohtule - 28.10.2010 - määras 0,2% tagastamata põhinõudest päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad hageja kulud antud asjas kokku summa 2500 krooni, millest 1000 krooni moodustab vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 2594, 30. 09.2010 summas 1000 krooni) ja 1500 krooni - õigusabikulu OÜ Julianuse Õigusbüroo arve alusel. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 24. mail 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.