Muud › Muud hagiasjad

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Eesti Haigekassa hagi M. T.`a vastu kahju summas 835.68 eurot (13 075.50 krooni) hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja Viru Maakohtu 26.05.2009.a kohtuotsusega nr. 1-08-13058 kriminaalasjas süüdi KarS § 263 p.1 järgi selles, et ta 10.11.2006.a pani toime eelnimetatud kvalifikatsiooniga teo P. B. suhtes. Ida-Viru Keskhaigla ja SA Ida-Tallinna Keskhaigla osutasid kannatanule tervishoiuteenuseid kogusummas 835.68 eurot (13 075.50 krooni, SA Ida-Viru Keskhaigla 3 arvet kogusummas 750 krooni ja SA Ida-Tallinna Keskhaigla 8 arvet kogusummas 12 325.50 krooni). Teenuste osutamine oli tingitud kostja poolt kasutatud vägivallaga saadud tervisekahjustustest, millega tekitati hagejale kahju summas 835.68 eurot (13 075.50 krooni). Viru Maakohtu 26.05.2009.a kohtuotsusega nr. 1-08-13058 tunnistati M. T. kriminaalasjas süüdi ka KarS § 274 lg.1 järgi selles, et ta 07.03.2008.a pani toime kehalise väärkohtlemise P. Tr.`i suhtes. SA Ida-Viru Keskhaigla osutas kannatanule tervishoiuteenuseid summas 11.76 eurot (184 krooni). Teenuse osutamine oli tingitud kostja poolt kasutatud vägivallaga saadud tervisekahjustustest, millega tekitati hagejale kahju summas 11.76 eurot (184 krooni). 18.02.2010 esitas hageja kostjale nõudeavalduse nr. 58, kostja sai nõudeavalduse kätte 22.02.2010. kostja esitas hagejale ettepaneku ,et ta asub täitma võlanõuet alates augustist 2010. Hageja antud ettepanekuga ei nõustunud. Seisuga 31.08.2010 ei ole kostja võlakohustust ei osamaksetena ega täies ulatuses täitnud. Nõue summas 835.68 eurot (13 075.50 krooni) on täies ulatuses täitmata. Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 835.68 eurot (13 075.50 krooni) ja jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja 15.12.2010 kohtule esitatud vastuses hagiga ei nõustunud. Vastuse kohaselt ei esitanud hageja kostja vastu nõudeid kriminaalmenetluse käigus ning kuna sündmused toimusid ajavahemikul 2006 november kuni 2007 juuli, siis leiab kostja, et tema vastu esitatud nõuded on aegunud. Kostja palus kohaldada aegumist, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja teatas, et on nõus kirjaliku menetlusega (tl. 45-46).

HAGEJA SEISUKOHT

Hageja esindaja esitas 29.12.2010 kohtule vastuse, milles ei nõustunud kostja väitega nõude aegumise kohta. On leidnud tõendamist, et kostja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus ja kostja on süüdi mõistetud . Kohtuotsus jõustus 03.06.2010. Hageja kirjutab: M. T. sai aru oma teo õigusvastasusest ja tunnistas puhtsüdamlikult kahetsust. Kostja teo ja hageja tagasinõude aluse vahel valitseb põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks kannatanut P. B.`i löönud, ei oleks Haigekassa lepingupartnerid SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Ida-Tallinna Keskhaigla osutanud kannatanule tervishoiuteenuseid. SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Ida-Tallinna

Keskhaigla esitasid osutatud raviteenuste eest tasumisele arveid kogusummas 835.68 eurot (13 075.50 krooni). Hageja on seisukohal, et antud asjas on faktilise põhjusliku seose kindlakstegemine selleks, et otsustada RaKS § 26 lg 1 rakendamine. Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kannatanu oli ravikindlustusega hõlmatud isik. RaKS § 29 lg 1, 3 kohaselt, haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Haigekassa on kohustatud üle võtma tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuse eest ka siis, kui kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum otseselt tingib isikule vältimatu arstiabi osutamise vajaduse pärast kindlustuskaitse lõppemist. RaKS § 26 lg 1 kohaselt, haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Antud sätetest ja asjaoludest lähtuvalt on hageja õigustatud kostjalt tagasi saama SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Ida-Tallinna Keskhaigla tervisehoiuteenuse osutamise eest tasutud 835.68 eurot (13 075.50 krooni). Hageja peab vajalikuks märkida, et kuna kannatanu P. B.`i ravi ei ole veel lõppenud, siis võib hageja esitada veel eraldi põhinõude suurendamise hagi. Haigekassa tagasinõudeõigus kindlustusjuhtumi põhjustanud isiku vastu tuleneb otseselt seadusest ning hagejal puudub kostja valikul diskretsiooniõigus. Hageja sai jõustunud kohtulahendi järgi kannatanust teada 12.02.2010 Viru Maakohtu 11.02.2010 kirjaga. TsÜS § 150 järgi, kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Kuna hageja sai kahju tekitamisest teada 12.02.2010, siis tulenevalt TsÜS § 150, ei ole nõue aegunud. 3-aastane aegumistähtaeg hakkab kulgema alates 12.02.2010. Ülaltoodust lähtuvalt palus hageja esindaja jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja rahuldada hagi hagiavalduses toodud ulatuses (tl. 52-53).

KOHTUISTUNG

oma vastuses räägib aegumisest P. B.i suhtes, kuigi ta nime ei ole nimetanud. Arved esitatakse iga kuu. Haigekassa sai antud asjast teada, kui Virumaa Maakohus edastas 12.02.2010 kohtuotsuse. Nõudeavalduse esitas hageja kohtule 02.09.2010.a. Kohtuotsus jõustus 03.06.2009. Kostjal on ainult aegumise vastuväited.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja teatas 15.12.2010 kohtule esitatud vastuses, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtukutset ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, kohtukutse on tagastatud kohtule märgetega „hoiutähtaja möödumisel“, „kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kostja on mõistetud süüdi Viru Maakohtu 26.05.2009 kriminaalasja kohtuotsusega nr 1-08-13058 . Kohtuotsus jõustus 03.06.2010 ning selles leidis kinnitamist asjaolu, et kostja M. T. pani P. Be.i suhtes toime teo, mis kvalifitseeriti KarS § 263 p. 1 järgi, so. avaliku korra rikkumisena vägivallaga. Vägivalla tagajärjel sai P. B. eluohtlikke tervisekahjustusi. Ta pöördus SA Ida-Viru Keskhaigla ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla poole ,kus talle osutati arstiabi. Arstiabi osutamise kohta saatis SA Ida-Viru Keskhaigla ja AS Ida-Tallinna Keskhaigla Haigekassale tasumiseks arved koondsummas 13 075 krooni ,50 senti ,so. kehtivas vääringus 835 eurot ja 68 eurosenti.

RaKS § 29 lg 1, 3 kohaselt, haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Haigekassa on kohustatud üle võtma tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuse eest ka siis, kui kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum otseselt tingib isikule vältimatu arstiabi osutamise vajaduse pärast kindlustuskaitse lõppemist. RaKS § 26 lg 1 kohaselt, haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Antud sätetest tulenevalt on hageja õigustatud kostjalt tagasi saama SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Ida-Tallinna Keskhaigla tervishoiuteenuste osutamise eest tasutud 835,68 eurot. Hageja sai jõustunud lahendi järgi kannatanust teada 12.02.2010 Viru Maakohtu kirjaga ning sellest ajast alates algab ka aegumistähtaeg aegumise kohaldamiseks hagejale.

TsÜS § 150 järgi, kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes

1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Eeltoodud põhjustel kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt välja hagisumma . Kuigi kostja kohtuistungile ei ilmunud ,saab kohus otsuse teha tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 414 lg.3-le: kohus võib lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta ,isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Antud asjas on M. T. kohtule 15.12.2010 teatanud(tl 46), et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning ei soovi osaleda asja arutamisel kohtuistungil.

Menetluskulud Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg.1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.