2-10-44785
Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht
Viru Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 18. aprill 2011.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-10-44785
Tsiviilasi
OÜ Citadele Leasing & Factoring hagi Usaldusühingu Marange, G V ja M V vastu võla nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
2 707.27 eurot Hageja OÜ Citadele Leasing & Factoring (registrikood 10925733), lepinguline esindaja Aivar Jurs Kostja I Usaldusühing Marange (registrikood 11235373) Kostja II G V (isikukood XXX) Kostja III M V (isikukood XXX) Kostjate lepinguline esindaja Roman Lodeikin 12. aprill 2011.a
Asja läbivaatamise kuupäev
2-10-44785 Factoring kasuks riigilõiv summas 479,33 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 16.09.2010.a esitas OÜ Citadele Leasing & Factoring kohtule hagi Usaldusühingu Marange, G V ja M V vastu võla nõudes. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks põhivõlg summas 45724,83 krooni, viivis kuni 13.09.2010 summas 10663,12 krooni ja viivis alates 14.09.2010.a kuni põhiosa täieliku tasumiseni arvestusega 0,15% tasumata põhiosa summalt. Nõude aluseks on: hageja ja Usaldusühingu Marange vahel 30.05.2008.a sõlmitud liisinguleping nr JER08-1192, mille kohaselt hageja finantseeris Usaldusühingu Marange ketaslõikuri, elektrilise mutrikeeraja ja elektrinäpitsa omandamist läbi kasutusrendilepingu ning liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks G V sõlmitud käendusleping. Usaldusühingu Marange täisosaniku M V vastutus tuleneb ÄS § 101 lg 2, 125 lg 1 ja 126. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate solidaarselt kanda. Kostjate esindaja kirjalikus vastuses hagiavaldusele hagi ei tunnistanud põhjendusel, et Osaühing Marange ei ole sõlminud liisingulepingut, millest tulenevad hagiavalduses esitatud nõuded ega saanud enda kasutusse ka liisingulepingus nimetatud vara. Lepingu on allkirjastanud G V asemel viimase teadmata liisingulepingus märgitud müüja Laenliising OÜ juhatuse liige Vladimir Väkram. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde. Kostjate esindaja võttis hagi õigeks. Hageja esindaja avaldas, et hagejal ei ole muid menetluskulusid peale riigilõivu ning taotles poole riigilõivu tagastamist. Kohtu põhjendused 2/4
2-10-44785 Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud ning kohus on selle protokollinud. Kostja lepingulise esindaja 13.04.2011.a esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusest loobumise taotlust jättis kohus rahuldamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse VÕS § 8 lg 2 mis sätestab, et on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täimisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja öelda lepingu üles ning VÕS § 196 lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 367 lg 1 alusel peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Äriseadustiku (ÄS) § 101 lg 2, 125 lg 1 ja 126 lähtuvalt vastutavad usaldusühingu täisosanikud kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Kostjatelt tuleb välja mõista hageja kasuks solidaarselt võlgnevus 2922,35 eurot, viivised seisuga 13.09.2010 summas 681,50 eurot ning viivised 0,15% põhiosalt päevas alates 14.09.2010 kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta kostjate solidaarselt kanda. 3/4
2-10-44785 Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1 kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 7500 krooni (479,33 eurot). Kohus jätab hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. TsMS § 150 lg 2 ei näe ette riigilõivu tagastamist hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise puhul. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja menetluskuluna poolt tasutud riigilõiv summas 479,33 eurot.
Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.