Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hagi asjaolud ja nõuded Esitatud hagi põhjenduste kohaselt töötas hageja alates 01.05.2007 kostja kasiinos BC diilerina. 15.06.2009 lõpetati hagejaga tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 82 p.1 alusel (töötaja algatusel) ilma hüvitisi ja palga- ning puhkusekompensatsioone välja maksmata. 01.09.2009 sõlmiti hagejaga uus tööleping, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle diiler-inspektori ametikohale. Reaalselt hageja tööülesanded ei muutunud. 14.08.2009 kuulutati välja kostja pankrot. 29.09.2009 teatati hagejale, et lauasaal pannakse kinni 30.09.2009 kasuminormi täitmata jätmise tõttu. 05.10.2009 teatati hagejale, et temaga lõpetatakse tööleping katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu 30.09.2009. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine temaga oli ebaseaduslik. Kostja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks läbis hageja katseaja ebarahuldavalt. Hageja on töötanud eelnevalt kostja juures kokku kaks aasta. Hageja leiab, et vastas oma ametikohale nii teadmiste, oskuste, võimete kui ka isikuomaduste poolest. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tuvastada, et 01.09.2009 sõlmitud töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetada tööleping TLS § 89 lg 2 p 1 alusel ja välja mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis summas 27 600 krooni ja menetluskulud. Kostja vastuväited. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja võlausaldajad on otsustanud kostja tervendada. Tegevuse jätkamise otsus tähendab seda, et, et kostja peab senisest tunduvalt aktiivsemalt pöörama tähelepanu oma majandus- ja kutsetegevusele ning selle arendamisele kuivõrd lisaks jooksvatele kulutustele majandustegevuse käigus hoidmiseks tuleb pikas perspektiivis rahuldada ka võlausaldajate nõuded. Seega eksisteerivad sel perioodil kõrgendatud nõudmised kõikidele töötajatele. Töötajad, sh hageja, ei suutnud vajalike muudatustega ning kavandatud ümberkorraldustega kohaneda. Töötaja võimed ja isikuomadused ja suhtumine tööandja käekäiku, mis võisid olla piisavad töötamaks tavapärastes tingimustes, ei osutunud piisavaks pärast kostja pankrotistumist läbiviidavas tervendamise menetluses. Töötajate suhtumine tööandja käekäiku oli pealiskaudne ja tööülesannete täitmine ning aktiivsus ei muutunud, vaid pigem kahanes. Seega on kostja seisukohal, et töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane. Samuti leiab kostja, et ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet töölepingu lõpetamiseks TLS § 89 lg 2 p 1 alusel (koondamine), kuna koondamine kuulub tööandja ainupädevusse. Kostja leiab, et hageja poolt nõutav hüvitis on ülemaara suur, kuna kostja on pankrotis. Lisaks osundab kostja, et hageja nõue hüvitise saamiseks võib olla hea usu põhimõtte vastane, kuna tegelikkuses on haldur eelmise töösuhte lõppemise osas esitanud töötukassale avaldused töötajatele hüvitiste väljamaksmiseks (maksejõuetushüvitis), kes on ka väljamaksed teinud. Hagi rahuldamise korral tekiks olukord, kus sisuliselt saavad töötajad sama töösuhte lõppemise korral hüvitist nii riigilt kui ka tööandjalt, millega kostja nõustuda ei saa. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses poolte nõusolekul. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Hagi materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 01.09.2009 töölepingu nr. 2009/019/C, mille alusel hageja asus 01.09.2009 kostja juurde tööle diiler-inspektori ametikohale. Kostja lõpetas 05.10.2009 hagejaga töölepingu alates 30.09.2009 TLS § 86 p 1 alusel (töölepingu üleütlemine katseajal), millele hageja vaidles vastu.. TLS § 86 lg. 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast, sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Kostja väidete kohaselt lõpetati hagejaga tööleping põhjusel, et hageja ei suutnud vajalike muutustega ning kavandatud ümberkorraldustega kohaneda ning tööandja ootused ei täitunud, samuti oli hageja suhtumine tööandja käekäiku pealiskaudne ning tööülesannete täitmine ja aktiivsus pigem kahanes. Vaidlus puudub selles, et hageja oli töötanud kostja juures eelmise töölepingu alusel kaks aastat. Sellest võib järeldada, et hagejal olid olemas oskused, teadmised ja võimed selle töö tegemiseks. Kostja väited, et pärast uue töölepingu sõlmimist oli hageja suhtumine töösse pealiskaudne ning ta aktiivsus kahanes, on paljasõnaline. Selle kohta ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. TLS § 86 lg. 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused ei vastanud tasemele, mis oli selle töö tegemiseks vajalikud. TLS § 104 lg. 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kuna töölepingu ülesütlemine on kohtu hinnangul vastuolus katseaja eesmärgiga, siis on ülesütlemine tühine. Hageja on palunud töölepingu lõpetada TLS § 89 lg 2 p 1 alusel. Kohus leiab, et seadus seda teha ei võimalda. Sellel alusel saab töölepingu üles öelda tööandja, mitte töötaja. TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seega tuleb tööleping lõpetada alates 05.10..2009 TLS § 107 lg 2 alusel. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Arvestades, et hageja töötas uue vaidlusaluse töölepingu alusel kostja juures veidi üle ühe kuu, siis peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja keskmine palk oli 9 200 krooni (587,99 eurot) kuus (neto). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1175,97 eurot (18 400 krooni). Seega eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 122 lg. 1 kohaselt on antud tsiviilasja hagihind 1 763,96 eurot (27 600) Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.