Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kohustada kostjat lõpetama selliste reklaamide avaldamine, mis rikuvad hagejale kuuluvaid autoriõiguseid, kohustades kostjat hoiduma edasisest hageja autoriõiguste rikkumisest ning kohustada kostjat hävitama kõik hagejale kuuluvaid autoriõigusi rikkuvad reklaamplakatid või muud liiki reklaam. Alternatiivselt esitas hageja nõude kohustada kostjat lõpetama selliste reklaamide avaldamine, mis rikuvad hageja kui kombineeritud kaubamärgi „R “ (registrinumber XXX) omanikule kuuluvaid ainuõigusi, kohustades kostjat hoiduma edasisest hagejale kuuluvate kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumisest ning kohustada kostjat hävitama kõik hagejale kuuluvaid kaubamärgiomaniku ainuõigusi rikkuvad reklaamplakatid või muud liiki reklaam. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 2010 aasta 49.nädalast alates Riigikogu valimiste reklaamikampaania osana reklaame, mh avaldatuna Tallinna ühissõidukitel, mis kopeerivad hageja poolt varasemalt avaldatud ja kasutatud reklaamlahendusi ning millel on kujutatud hageja kaubamärk. Hagejale kuuluvad autoriõigused erinevatele reklaamidele. Kostja avaldatud reklaamid rikuvad hageja autoriõiguseid. Reklaamivaldkonnas loodud lahendused on teosed, mida saab autoriõigusega kaitsta. Hagejale kuuluvate reklaamide näol on tegemist tervikliku kontseptsioonina loodud teostega. Reklaamlahenduste autor KLB OÜ on autori varalised õigused loovutanud hagejale. AutÕS § 46 lg 1 järgi on hagejal õigus lubada või keelata autoriõigusega kaitstud teoste kasutamist teistel isikutel. Hageja ei ole kostjale sellist õigust andnud ega oma õigusi kostjale loovutanud. Kostja poolt hageja reklaamidega äravahetamiseni sarnaste reklaamide avaldamine on autoriõigustega kaitstud teose lubamatu kasutamisega ja AutÕS § 12 lg 1 p 1 ja 4 sätestatud autori isiklike õiguste rikkumisega ja AutoÕS § 13 lg 1 p 1 ja 2 rikkumisega. Hageja arvates ei ole kostja loodud reklaamid iseseisvad teosed vaid tegemist on hageja reklaamide omavolilise muutmisega. Sarnased on nii tausta kui teksti värv, kogu taustakujundus, teksti stiil ja suurus, hüüumärgi kasutamine teksti lõpus, punane pisike pintslitõmme, logo, mis koosneb sõnast „meie“ koos punase südamega ja tekstiga, kus väidetakse, et midagi armastatakse. Kasutatud on hageja logo. Hageja tugineb oma nõude AutoÕS § 81 7 lg 1 p 1 ja p 2 ning § 81 7 lg 2 p 3. Plakatite avaldamisega rikutakse ka hageja kaubamärgiõigusi. Hageja kuulub kombineeritud kaubamärk „R “. Hageja on esitanud ka taotluse kombineeritud kaubamärkide registreerimiseks. Registreeritud kaubamärk omab kaitset klaasides 16, 25, 35 ja 41 ning taotletavad kabamärgid klaassides 16, 25, 30, 32, 35 ja 41. Kostja on oma reklaamides

kasutanud osaliselt kinnikaetuna hageja registreeritud kaubamärki. Selline tegevus ei ole kaubamärgi omaniku loata lubatud, hageja ei ole kostjale oma kaubamärgi kasutamiseks luba andnud. Kostja on kasutanud hageja kaubamärgiga identset tähist, mis on KaMS § 14 lg 1 p 1, 2 ja 3 rikkumine. Kui arvestada, et hageja kaubamärk on osaliselt kinni kaetud, võib pidada kostja tegevust ka hageja kaubamärgiga äravahetamiseni sarnase kaubamärgi kasutamiseks samadel või samaliigilistel kaupadel. Osaline kabamärgi kinnikatmine ei hoia ära tähise assotsieerumist hageja kaubamärgiga. Kostja tegevus kahjustab hageja mainet. Tegemist on teise erakonna kaubamärgi ebaausa kasutamisega. Hageja tugineb oma nõudes KaMS § 57 lg 1 p 1 ja § 58.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostjal ei olnud piisavalt aega hagiavaldusele vastamiseks. Kostja ei riku hageja ainuõigusi. Hageja poolt esitatud nõuded on täidetud, sest kostja täitis hagi tagamise määruse, millega sisuliselt rahuldati hagi. Kostja eemaldas kõik vaidlusalused reklaamid ja need hävitati. Täidetud ei ole üksnes hageja tulevikku suunatud nõue. Kostja leiab, et hagi aluseks olnud asjaolud on ära langenud menetluse käigus ja hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Hageja nõuded on ebamäärased ja nende rahuldamine ei ole seetõttu võimalik. Kohtuotsuse resolutsioonist peab nähtuma konkreetne ja selge tegevus, millest peab kostja tulevikus hoiduma. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, mis on VÕS § 1055 lg 3 p 1 alusel esitatava nõude eelduseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning tutvunud kohtule esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et reklaam kui selline on käsitletav teosena AutÕS § 4 lg 2 mõttes. Poolte vahel ei ole vaidlust faktiliste asjaolude üle. Kohtule esitatud hageja ja KLB OÜ vahel sõlmitud autoriõiguste üleandmise kokkuleppest nähtub, et hagejale on üle antud autori varalised õigused ja litsents autori isiklike õiguste teostamiseks KLB OÜ poolt loodud reklaamidele. AutoÕS § Kohtule esitatud kaubamärgiregistri väljavõttest nähtub, et hageja on kombineeritud kaubamärgi „R “ (registrinumber XXX) omanik. Kaubamärk omab õiguskaitset klaasides 16, 25, 35 ja 41. Kaubamärgi registreerimistaotlused ei oma asjas tähendust, sest hageja nõue ei rajane veel registreerimata tähistel. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja õiguste rikkumise kohta, kuid TsMS § 436 lg 1 sätestatust tulenevalt peab kohus oma otsust põhjendama ka olukorras, kus kostja mõnedele hagi aluseks olevatele asjaoludele vastuväiteid ei esita. AutÕS § 29 lg 1 järgi eeldatakse teose autorsust, vastupidise tõendamine on kostja kohustuseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ei kuuluks reklaamide varalised õigused või puuduks litsents autori isiklike õiguste teostamiseks. KaMS § 4 lg 2 sätestab, et registreeritud kaubamärgi suhtes võib ainuõigust teostada ainult kaubamärgiomanikuna kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud isik, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Autoriõiguse ja kaubamärgiõiguse puhul on tegemist on absoluutsete õigustega. Kostja kohustuseks on tõendada, et ta ei ole hageja õigusi rikkunud. Kostja ei ole kohtule sellekohaseid tõendeid esitanud vaid üksnes väitnud paljasõnaliselt, et ta ei riku hageja õigusi. AutÕS § 12 ja 13 loetleb autori varalise ja isiklikud õigused, mida saab teostada üksnes õiguste omaja. Autori loata teose kasutamine on võimalik üksnes seaduses sätestatud juhtudel, mis on reguleeritud AutÕS § 17- 27 ́. Kostja kohustuseks on välja tuua asjaolud, millest saaks järeldada, et hageja autoriõiguste kasutamine toimus seadusega lubatud vabakasutuse piirides. Kostja seda teinud ei ole. Kohus on kostjale kohtuistungil selgitanud tõendamiskoormust. Kostja ei ole sellel tuginedes taotlenud lisatõendite esitamise võimalust.

Kohtule esitatud hageja reklaamides ja kostja poolt avaldatud reklaamide võrdlemisest nähtub, et kostja avaldatud reklaamides on kasutatud samasuguseid värvilahendusi, kirjašrifti ja erinevat kirja suurust ning kujunduselemente nagu punane joon reklaamlause all, südame kujundi kasutamine sõna „armastus“ asemel. Kostja reklaamides on kostja logoga osaliselt kinni kaetud hageja kaubamärk, kuid hageja kaubamärgi algusest (orava saba ja „R“ täht) on kohtu arvates võimalik üheselt järeldada, et tegemist on hageja logoga. Kohus järeldab, et kostja on oma reklaamides kasutanud hageja teoste olulisi osi. Kohus leiab, et kostja tegevus on käsitletav hageja autoriõiguse rikkumisena AutÕS § 12 lg 1 p 1 ja p 4 ning AutÕS § 13 lg 1 p 1 ja 2 mõttes. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja õiguste rikkumine on jätkuv ning kas hageja nõue on piisavalt selge. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas õiguste rikkumisest hoidumisele tuginemise eelduseks on kahju tekkimine. TsMS § 3 lg 2 tuleneb, et isik saab pöörduda kohtusse oma eeldatava õiguse või huvi kaitseks. Kohtusse pöördumisel peab õiguskaitse vajadus olema jätkuv selleks, et kohus saaks hagi rahuldada. Kohtu arvates on oluline seejuures välja selgitada, millise nõude on hageja esitanud. Hageja on esitanud sooritusnõude, paludes kohut kohustada kostjat teatud tegevusest hoidumiseks. Hageja nõue on suunatud oma õiguste rikkumise lõpetamisele nii hagi esitamisele eelneval kui ka järgneval ajal. Kohtu arvates ei ole võimalik piiritleda eraldi nõuetena enne hagi esitamist toimunud õiguste rikkumist ja võimalikku õiguste rikkumist tulevikus vaid seda tuleb käsitleda ühe nõudena, sest tegemist on absoluutse õigusega. Hageja on küll oma nõude sõnastuses piiritlenud eraldi minevikus toimunud ja tulevikus toimuvaid võimalikke õiguste rikkumisi, kuid see ei ole kohtu arvates oluline mitte niivõrd nõude e hagi eseme tuvastamisel, kuivõrd nõude selguse ja täitmise huvides. Absoluutse õiguse puhul on õiguse omaja õigustatud ning kõik teised isikud kohustatud isikud. Nii autoriõiguse seadus kui ka kaubamärgiseadus sätestavad ära, millisest tegevusest kohustatud isikud peavad hoiduma. Õigusvaidluse ilmnemisel on vajalik seostada seaduses sisalduv abstraktne õiguste rikkumisest hoidumise kohustus konkreetse kostja tegevusega. Sellise nõude on hageja kohtu arvates ka esitanud. See, kas õiguste rikkumine toimus vaid minevikus või saab seda eeldada ka tulevikus, ei muuda nõude sisu. Kostja eemaldas reklaamid kohtu nõudmisel, kuid see ei välista õiguste rikkumist tulevikus. Kohus leiab, et hageja nõue on lubatud ning hagi osaline rahuldamata jätmise nõue kostja poolt põhjendamatu. AutÕS § 81 7 lg 1 p 2 sätestab, et autor võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055. AutÕS § 81 7 lg 2 p 3 sätestab, et kui teos või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekt on autoriõigusakte rikkudes avalikustatud, reprodutseeritud, levitatud, muudetud jne, võib õigustatud isik nõuda piraatkoopia hävitamist. VÕS § 1055 lg 3 p 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil. Kohus leiab, et AutÕS § 81 7 lg 1 p 2 rakendamise eelduseks ei ole kahju tekkimine. AutÕS on siinkohal erisäte ja VÕS § 1055 lg 3 üldsätteks. VÕS § 1055 lg 3 mõistmiseks tuleks käesolevas kontekstis asendada VÕS § 1055 lg 3 kasutatud termin „kahju õigusvastane tekitamine“ AutÕS § 81 7 lg 1 p 2 kasutatud terminiga „õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist“. Kohus leiab, et ka VÕS § 1055 lg 3 tõlgendamisel tuleb lähtuda sellest, et termin õigusvastane kahju tekitamine ei ole siin tõlgendatav kitsendavalt üksnes kahjuna, seega ei tule normi rakendamise eelduseks pidada kahju tekkimist, vaid õigusvastane kahju tekitamine on käsitletav kui delikt või deliktiline käitumine e õigusvastane tegevus. Hageja ei pea tõendama ei

varalise ega mittevaralise kahju tekkimist selleks, et saaks kasutada VÕS § 1055 lg 3 sätestatud võimalust nõuda õigust rikkuva tegevuse lõpetamist ja tulevikus tegevusest hoidumist. Õige on kostja väide, et kohus saab kohustada kostjat hoiduma konkreetsest rikkumisest mitte seadma talle abstraktse kohustuse autoriõiguse seadusest kinni pidada, sest selline kohustus on kostjal niigi. Kohus leiab, et kostja vastuväited selle kohta, et hageja nõue ei ole selge st kostjal ei ole selge, millisest tegevusest ta peab hoiduma, on olulised mitte hagi rahuldamise kontekstis vaid kohtuotsuse täitmise kontekstis. Selleks, et kostja saaks vabatahtlikult kohtuotsust täita ja tulevikus mitte hageja aurotiõigusi rikkuda, peab talle teada olema, milliste teoste autoriõigused hagejale kuuluvad. Kohtu arvates on võimalik lahendada kohtuotsuse täitmise küsimus selliselt, et kohtotsusele lisatakse teoste näidised, mille suhtes hagi on esitatud. Kohus peab vajalikuks siiski märkida, et kostjal on seadusest tulenev kohustus hoiduda hagejale kuuluvate absoluutsete õiguste kahjustamisest, mis tähendab, et kostja on kohustatud igas oma tegevuses jälgima, et ta ei kahjustaks hageja autoriõigust. Mõistlik isik suudab üldjuhul tsiviilkäibes tajuda, et avaldatud reklaam on teos ning teose jäljendamine on plagiaat. VÕS § 1055 lg 3 p 2 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda rikkumise kõrvaldamiseks tema õigusi rikkuvate kaupade ning põhiliselt kaupade tootmiseks või valmistamiseks vajalike materjalide ja seadmete suhtes mõistlike abinõude rakendamist, muu hulgas nende hävitamist või tagasivõtmist või lõplikku eemaldamist turustusvõrgust. Sätte rakendamise eelduseks on VÕS § 1055 lg 4 järgi proportsionaalsus. Kohus leiab, et hageja nõue kohustada kostjat hävitama kõik hagejale kuuluvaid autoriõigusi rikkuvad reklaamplakatid või muud liiki reklaam on proportsionaalne arvestades rikkumise laadi. Kostja saaks hagejale kuuluvate autoriõigustega kaitstud teost kasutada üksnes hageja loal või seaduses sätestatud vabakasutuse juhtudel. Hageja ei ole kostjale andnud luba oma teoseid kasutada ja asja menetluse käigus ei ole kostja tõendanud, et tegemist oleks mõne vabakasutuse juhtumiga. Kostja on küll kinnitanud, et kõik reklaamplakatid on hävitatud, tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Reklaamplakatite ja muu reklaami sh ka arvutifailide hävitamine ei ole kulukas ega aeganõudev ja seetõttu vastab VÕS § 1055 lg 4 sätestatule. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema selge ja täidetav TsMS § 442 lg 5 järgi. Kohus leiab, et seetõttu on vajalik lisada kohtuotsusele hageja teoste näidised, mille suhtes on kostja hageja autoriõiguseid rikkunud. Kohtul on õigus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata kohtuotsuse täitmise kord. Kohus käsitleb hageja nõuet hävitada reklaamplakatid kui kohtuotsuse täitmise viisi. Kostjat tuleb AutÕS § 81 7 lg 1 p 2 alusel kohustada lõpetama kohtuotsuse lisas märgitud hagejale kuuluvate autoriõigusega kaitstud teoste (sh nende osade) avaldamine ning hoiduma edasisest hagejale kuuluvate auoriõigusega kaitstud kohtuotsuse lisas märgitud teoste (sh nende osade) autoriõiguste rikkumisest. AutÕS § 81 7 lg 2 p 3 alusel tuleb kostjat kohustada hävitama kõik hagejale kuuluvaid autoriõigusega kaitstud kohtuotsuse lisas märgitud teoseid kujutavad reklaamplakatid või muud liiki reklaam sh arvutifailid. Kohus rahuldab hagi tuginedes hageja autoriõigusele, seega ei ole vajalik alternatiivse nõude aluseks olevate asjaolude analüüsimine. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et kaubamärgist tulenevad õigused on samuti absoluutsed õigused ning nende kaitsmisel kasutatavad õiguskaitsevahendid ning tõendamiskoormus on analoogsed autoriõiguses kasutatavate õiguskaitsevahenditega. Kostja väitele selle kohta, et kostjal ei olnud piisavalt aega hagiavaldusele vastamiseks enne hagi tagamise abinõu kohaldamist, on kohatud. Kohus märgib vastuseks sellele väitele, et TsMS § 384 lg 3 ei näe ette kohtu kohustust küsida hagi tagamise taotluse esitamisel kostjalt seisukohta. Kostjalt seisukoha küsimine on kohtu õigus mitte kohustus. Kostja saab oma õigusi kaitsta läbi

kaebemenetluse. Kostja ei ole seda õigust käesolevas kohtuasjas kasutanud. Kostja sai hagiavalduse kätte 20.12.2010 ning kohtuistung toimus asjas 23.03.2011. Kohtu arvates on kostjal olnud piisavalt aega oma vastuväidete formuleerimiseks. Asjaolu, et kostja pöördus teda esindava advokaadi poole alles päev enne kohtuistungit, ei ole objektiivne põhjus, mis takistas kostjal hagile vastamast. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulud kindlaksmääramise avaldus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Hageja esitas kohtule protokolli parandamise taotluse. Protokolli parandamine ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja poolt välja toodud parandused ei oma õiguslikku tähendust. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.