Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebe kord

Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul sul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist jook kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 31.12.2010 esitas AS Starman (reg.-kood 10069659) Viru Maakohtule hagiavalduse A V`i vastu võlgnevuse ja viiviste, kokku summas 216.25 euro (3383.54 krooni) nõudes..

Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Starman ja kostja A V sõlmisid alljärgnevad lepingud, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja andma kostjale kasutamiseks seadmed: kliendilepingu nr 4808059, 21.11.2007; liitumis- ja teenuste osutamise lepingu L-375796, 12.09.2007. Kostja on kinnitanud, et nõustub hageja lepingute lahutamatuks lisaks olevate üldtingimustega ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale osutatud teenuste eest tasumiseks igakuiseid arveid. Kostja kasutas hageja osutatud teenuseid, jättes nende eest nõuetekohaselt tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja regulaarselt esitatud arvetel. Vaatamata hageja saadetud meeldetuletustele, ei ole kostja oma kohustusi täitnud ega võlgnevust kustutama asunud. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud tasumata arveid summas 1692.17 krooni. Üldtingimuste p 4.2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Üldtingimuste p 6.7 kohaselt oli poolte vahel viivisintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas. Viivise arvestamisel on hageja lähtunud valemist: tähtaegselt tasumata summa x viivitatud päevade arv x 0,2%, millest tulenevalt oleks viivise summaks – 3604.99 krooni. Viiviste nõuet on hageja heas usus tegutsedes vähendanud põhivõla summani – 1691.17 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja § 113 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa 3383.34 krooni väljamõistmist ja menetluskulude hüvitamist. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest ja Starmani üldtingimustest, koopiad kostjale tasumiseks esitatud arvetest, viivise arvestus, menetluskulude nimekiri, esindustasu arve, maksekorraldus riigilõivu tasumisest.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid tema registrijärgsele elukoha aadressile – xxxx, kust need tagastati kohtule vastuvõtmatult. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale kohtu poolt tuvastatud aadressil – xxxx. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kätte antud O A edasiandmiseks kostjale 23.03.2011; Dokumendid vastu võtnud isik on teatisele lisanud märkuse (abikaasa). Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 12.04.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning hagimaterjalide välismaal kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva materjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile käesoleva ajani vastust esitanud. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud lepingute tingimusi, jättes tasumata osutatud teenuste ja tema kasutusse antud seadmete kasutamise eest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile käesoleva ajani vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub kokku väljamõistmisele 216.25 eurot, s.o. 3383.54 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 108.15 eurot (1692.17 krooni) ja viivis – 108.09 eurot (1691.17 krooni). .

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates hagi laekumisest kohtule - 31.12.2010 - määras 0,2% tagastamata põhinõudest päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad hageja kulud antud asjas kokku summa 2500 krooni, millest 1000 krooni moodustab vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 4416, 29. 12.2010 summas 1000 krooni) ja 1500 krooni - õigusabikulu OÜ Julianuse Õigusbüroo arve alusel. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 19. mail 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.