Jätta A. I.`i hagi AS VKG Oil vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja saamata jäänud töötasu nõudes rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jätta hageja A. I.`i kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
A. I. esitas 13.01.2011. a Viru Maakohtule hagi AS VKG Oil vastu töövaidluse lahendamiseks. Hageja taotleb tunnistada töölepingu ülesütlemine tühiseks jas mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.05.2008. a töölepingu nr 927, mille kohaselt töötaja asub tööle tehnoloogiaseadmete lukksepana põlevkivitöötlustsehhi 3.GGJ seadmele 08.05.2008. a, tööleping on sõlmitud määratud ajaks kuni 07.09.2009. a. Peale katseaja lõppemist töösuhted jätkusid. Edaspidi määrati töölepingu tähtajaks kuni 13.07.2015. a. 09.12.2010. a tekkis hageja ja 3.GGJ ülemuse vahel konfliktne situatsioon, mille tulemusena ülemus tegi hagejale ettepaneku „kirjutada avaldus omal soovil lahkumiseks“. Peale seda, kui hageja keeldus seda tegemast, kutsus ülemus välja valvurid. Hageja veetis mõne aja valveruumis, seal tehti hagejale ettepanek allkirjastada mingi avaldus, peale keeldumise saamist lasti hageja vabaks. Alates 10.12 kuni 17.12.2010. a viibis hageja haiguslehel. Sellest, et ta viibib haiguslehel, teavitas hageja tööandjat 10.12.2010. a. Hageja viibis haiguslehel seoses lapse haigestumisega, st täitis tähtsat perekonna kohustust, hageja kasvatab alla 3aastast last. 15.12.2010. a sai hageja posti teel avalduse 07.05.2008. a sõlmitud töölepingu nr 927 erakorraliseks ülesütlemiseks. Tööandja ütles üles töölepingu TLS § 88 lg 1 p 4 alusel alates 14.12.2010. a.
3.Hagi põhjendab hageja sellega, et ta oli 09.12.2010. a tööl, täitis oma töökohustusi ja oli kA.e. Valveruumis tehti talle ettepanek teha ülevaatus, eesmärgiga tuvastada, kas ta tarvitas alkohoolseid jooke või mitte. Hageja ei tea midagi 21.02.2003. a käskkirjas nr 12 (* Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise otsuste vaidlustamise kord). Hageja ei ole nõus töölepingu ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 4 alusel, kuna leiab, et selleks puudub alus – 09.12.2010. a viibis ta töökohal kA.es olekus. Seega pole töölepingu ülesütlemine seadusega põhjendatud ja on tühine.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja hagi ei tunnistanud.
5.Vastuväidete kohaselt viibis hageja 09.12.2010. a töökohal alkoholijoobes. Ettevõttes on kontserni peaettevõtte – Viru Keemia Grupp AS juhatuse esimehe käskkirjaga 21.02.2003. a kehtestatud alkoholijoobe tuvastamise kord ning hagejat on töölepingu sõlmimisel tutvustatud viidatud käskkirjaga kehtestatud korraga ning ta on oma allkirjaga kinnitanud, et kohustub
täitma ettevõttes kehtestatud alkoholijoobe tuvastamise korda. Kostja ettevõtte on päästeameti peetava suurõnnetuse ohuga ettevõtete nimekirjas, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses. Suurõnnetuse ohuga ettevõttes on lubamatu alkoholijoobes isiku töötamine. Seetõttu ning vastavuses ettevõttes kehtiva alkoholijoobe tuvastamise korra ning töölepinguseadusega koostas AS G4S turvatöötaja I. V. ettekande saades teavet, et A. I.`il ilmnevad alkoholijoobe tunnused. A. I. toimetati valvepulti asjaolude kontrollimiseks, kus temaga joobe tuvastamise käigus puutusid kokku turvatöötajad I. V., D. K., I. M. ja teised. Tunnistajad I. V. ja D. K. omavad turvatöötaja kutsetunnistust, turvatöötaja kutsestandard näeb ette joobetuvastuse koolitust. Hageja oli väliste tunnuste põhjal vähemalt keskmises alkoholijoobes – hingeõhus tugev alkoholilehk, kõne segane, esines liigutuste koordinatsioonihäireid – hageja tuikus. Hageja keeldus ettevõtte valvepuldis alkotestist, samuti ekspertiisist ning ka alkoholijoobe tuvastamise akti allakirjutamisest. Kostja pidas hageja käitumist ning tunnistajate kogetut piisavaks, et lugeda tõendatuks hageja alkoholijoobes töölolek. Et kostja näol on tegemist suurõnnetuse ohuga ettevõttega, siis ei ole mõistlik kasutada töötaja eelnevat hoiatamist töölepingu ülesütlemise eeldusena, sest töötaja kohustuse rikkumise eriline raskus võib käesoleval ja teisel taolistel puhkudel kaasa tuua ulatusliku katastroofi ning reaalse ohu suure hulga inimeste elule ja tervisele. Tööandjalt ei saa oodata kirjeldatud põhjusel hea usu põhimõtte järgi, et töötaja enam ei riku erilise raskusega oma kohustusi.
KOHTUISTUNGID
6.Kohtuistungil 17.03.2011. a selgitas hageja, et alkotesti ega ka ekspertiisi tegemist talle ei pakutud, sooviti A.ult, et ta allkirjastaks mingid paberid, millest hageja aru ei saanud. Hageja teadis, kuidas kostja ettevõttes joobe tuvastamine toimub. Alkoholijoobe tuvastamise korral on hageja allkiri korraga tutvumise kohta. Hageja oli tööl täiesti kA.e, tema riided oli gaasbensiiniga koos ning gaasbensiini ja alkoholi lõhn on sarnased. Hoolduslehe võttis hageja seoses oma tütre K. Š.(sündinud xxx. a) haigusega. Kohtuistungil kuulas kohus üle kolm tunnistajat.
7.Kohtuistungil 05.04.2011. a taotles hageja, et kohus rahuldaks hagi, kuna kostja pole suutnud tõendada, et hageja oli tööl purjus, ekspertiisi ei tehtud. Kostja esindaja taotles, et kohus jätaks hagi rahuldamata ning jätaks kostja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Asja materjalidest nähtub, et 13.12.2010. a on kostja öelnud erakorraliselt üles hagejaga sõlmitud töölepingu alates 14.12.2010. a töökohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu. Ülesütlemisavaldus saadeti hageja postiaadressil ning hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 15.12.2010. a. Kohustuse rikkumise eriliseks raskuseks peab tööandja seda, et töötaja oli alkoholijoobes tööl suurõnnetuse ohuga ettevõttes (tl 13).
10.TLS § 88 sätestab töölepingu erakorralise ülesütlemise alused tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel. TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles
öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis. TLS § 88 lg 3 kohaselt tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohus leiab, et käesolevas asjas oli tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda ilma eelnevat hoiatust tegemata TLS § 88 lg 3 alusel. Kohus nõustub kostjaga, et hageja töökohustuse rikkumine – tööl alkoholijoobes viibimine on eriliselt raske rikkumine. Kostja, AS VKG Oil on kantud kemikaaliseaduse alusel Päästeameti poolt peetava suurõnnetuse ohuga ettevõtete nimekirja (tl 31-33) A kategooria ettevõttena ning kategooria määramise aluseks on mürgised, väga tuleohtlikud, keskkonnaohtlikud kemikaalid. Sellises ettevõttes joobes olekus töökohustuste täitmine võib põhjustada suure õnnetuse, looduskatastroofi ning reaalse ohu suure hulga inimeste elule ja tervisele.
11.Kohus märgib, et hageja on esitanud vastuolulisi väiteid. Hagiavalduses on hageja märkinud, et talle tehti ettepanek teha ülevaatus eesmärgiga tuvastada, kas ta tarvitas alkohoolseid jooke või mitte ning ta ei tea midagi 21.02.2003. a käskkirjast nr 12 (tl 2). Kohtuistungil 17.03.2011. a väitis hageja, et talle ei pakutud võimalust alkotesti tegemiseks või joobe meditsiiniliseks tuvastamiseks ning ta teab ettevõttes kehtivat joobe tuvastamise korda ning on sellega tutvumise kohta ka allkirja andnud (tl 47-48, tl 24-30). Tunnistaja I. V. ütlustega on tõendatud (tl 54), et 09.12.2010. a helistas talle hageja ülemus, et tööl on alkoholijoobes töötaja. Tunnistaja viis hageja valvepulti ning pakkus teha joobeseisundi tuvastamiseks alkotesti ja vereanalüüsi, hageja oli algul nõus kuid hiljem keeldus. Tunnistaja järeldas, et hageja on purjus, sest ta tundis tugevat alkoholi lõhna. Tunnistaja koostas joobeseisundi tuvastamise akti, tõlkis selle hagejale ära, kuid hageja keeldus allkirja andmisest aktile. Tunnistaja D. K. ütlustest tuleneb (tl 52), et I. V. tõi hageja valvetuppa, tunnistaja viibis valvetoas, kus hagejale pakuti alkotesti tegemist, hageja keeldus sellest, hageja keeldus ka ekspertiisist. Siis koostati akt joobe tuvastamise kohta, hageja keeldus aktile allkirja andmisest. Hagejal olid alkoholijoobe tunnused, alkoholi lõhn, tuikuv kõnnak. Tunnistaja I. M. ütlustest tuleneb (tl 53), et valvepuldis tundis ta hagejal alkoholi lõhna, alkotesti ja vereproovi andmisest hageja keeldus. 09.12.2010. a kell 14.40 on I. V. koostanud alkoholijoobe tuvastamise akti (tl 41), mille kohaselt olid A. I.`il ilmsed alkoholijoobe tunnused, ta keeldus alkotestist, vereproovist ja akti allakirjutamisest. Eelnimetatud akt on koostatud vastavuses joobeseisundi tuvastamise korraga (tl 25-27). Seega ei saa hageja, loobudes tõe tuvastamisest, tugineda asjaolule, et tööandja pole suutnud tõendada, et hageja oli purjus, sest ekspertiisi ei tehtud (tl 58 p).
12.Hageja tugineb asjaolule, et ta kasvatab alla 3-aastast last ja täitis tähtsat perekonna kohustust, hooldades haiget last perioodil 10.12 – 17.12.2010. a (tl 2). Hageja esitas kohtule töövõimetuslehe ja lapse sünnitunnistuse (tl 14-15). Kohus märgib hagejale, et töövõimetuslehel (hoolduslehel) viibimine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. TLS § 92 sätestatud ülesütlemise piirang sätestab keelavad põhjused töölepingu ülesütlemiseks, mh põhjusel, et töötaja täidab olulisi perekondlike kohustusi. Hagejaga ei ole sel alusel töölepingut üles öeldud, tööleping öeldi üles töökohustuse rikkumise olulise raskuse tõttu. Sama paragrahvi lg 2 sätestab pööratud tõendamiskohustuse. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei kaitse TLS § 92 lg 1 p 2 ja lg 2 hagejat, kuivõrd töölepingu seaduse täiendava kaitse mõjusfääris on rasedad, töötajate esindajad ja isikud, kes kasvatavad alla 3-aastast last. Hageja
on esitanud kohtule J. I.`i sünnitunnistuse (sündinud xxx. a), samas on hooldusleht antud hoopis haige lapse K. Ž. (sündinud xxx) põetamiseks.
13.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega kostja menetluskulud kannab täies ulatuses hageja.
15.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.