Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

Ametlikes Teadannetes, kohtutäiturile, pärimisregistrile ning notar Marika Saaverile.

edastada

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus sama maakohtu kaudu määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 11.10.2010, pärast puuduste kõrvaldamist uuesti 08.11.2010, KÜ Kunda Loode 4 avaldus N Oi pärandvarale hooldaja määramiseks. Avalduse kohaselt suri xxxx asuva korteri nr xxxx omanik N O xxxx. Pärast seda viis O O korterist välja mööbli ja muu N Oile kuulunud vara. Pärandvaraks on nimetatud 2-toaline korter, pindalaga 38,4 m2. 2001 septembris andis avaldaja korteri üürile, vältimaks KÜ finantsseisundi halvenemist võla kasvades. Üürnik maksis jooskvate kommunaal-ja sihtotstarbeliste nõuete eest. 2010 märtsis üürnik suri. PärS § 11 lg.1 alusel pöördus avaldaja järgnevalt Kunda Linnavalitsuse poole palvega pärand vastu võtta, kuna pärija(d) ei olnud pärandit vastu võtnud. Kunda Linnavalitsus teatas, et O O on esitanud pärimisavalduse ja pärimistoimik on avatud ning asub notar Marika Saaveri büroos. Avaldajale ei ole teada O Oi elukoht, selle tuvastamine ei õnnestunud ka politsei abil. Seisuga 31.08.2010 on korteril nr xxxx lasuv võlg 8955 krooni. Avaldaja palub PärS § 111 lg.3 ja 112 lg.1 alusel pärandvara hooldajaks määrata L B. Kohtu seisukoht ja õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi avalduse ja selle lisad, leiab, et asjas on võimalik teha lahend. Kohus on TsMS § 585 alusel avaldaja esindaja, kes on ka ühtlasi hooldajaks taotletav isik, ära kuulanud 13.04.2011 telefoni teel. Avaldaja selgituse kohaselt mingeid muutusi avalduses esitatud asjaolude suhtes tänaseks toimunud ei ole, ta on valmis asuma hooldajana tegutsema, tal on ka varasematest analoogsetest asjadest kogemus olemas. Pärandi hoiumeetmete rakendmisel tuleb kohaldada alates 01.01.2009 kehtiva Pärimisseaduse

Avaldus pärandi hoiumeetmete kohaldamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. PärS § 110 lg 1 p 1 sätestab, et pärandaja surma korral võib kohus kohaldada pärandvara hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada ning § 110 lg 2 p 1 sätestab, et pärandvara hoiumeetmed on pärandvara valitsemise korraldamine. PärS § 112 lg 1 sätestab, et pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks ning § 112 lg 2 sätestab, et hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kuivõrd avaldajal võlausaldajana on nõue seoses N Oile kuuluva korteriomandil tekkinud võlgnevustega ning avaldaja sooviks on pärandvara arvelt võlgnevuse rahuldamine, tuleb pärandvara valitsemise korraldamiseks määrata pärandile hooldaja. Kohus leiab, et avaldaja esindaja L B on võimeline pärandvara nõuetekohaselt valitsema ja seetõttu tuleb ta määrata hooldajaks. Kohus selgitab, et vastavalt PärS § 112 lg 3 on hooldaja kohustatud: 1) vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; 2) andma pärandvara arvel ülalpidamist samas seaduses § 132 nimetatud isikule (pärandaja perekonnaliikmed, kes elasid koos temaga ja said temalt ülalpidamist); 3) täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; 4) aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; 5) võtma sama seaduse § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast. PärS § 112 lg 4 kohaselt võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Kohus leiab, et võõrandamise loa andmist saab kohus otsustada vaid TsMS § 589 alusel pärandvara hooldaja taotlusel ning võlausaldajal sellise taotluse esitamise õigust ei ole. Vastavalt PärS § 112 lg 1 teise aluse kohaselt määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt sama seaduse § 138-141. PärS § 138 sätestab, et inventuuri tegijaks määratakse kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. Seega tulen inventuuri tegemine teha ülesandeks Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsile. Vastavalt PärS § 139 lg 4 tuleb määrata inventuuri tegemiseks tähtaeg ning vastavalt PärS § 141 lg 2 tuleb täituril esitada pärandvara nimekiri notarile. Vastavalt PärS § 139 lg 1 peab avaldaja esitama täiturile kõik andmed talle teada olevate N Oi vara ja kohustuste kohta. Kohus selgitab, et pärandi inventuuri tegemise eest on kohtutäituril õigus saada tasu vastavalt kohtutäituri seaduse § 2528 ja et inventuuri tegemise kulud kaetakse pärandvara arvel esimeses järjekorras koos pärandvara valitsemise kuludega. Pärast pärandvara inventuuri teostamist on hooldajal võimalik otsustada, kas on vajalik korteriomandi võõrandamine või on pärandaja kohustusi võimalik täita muu pärandvara arvel. Pärija ja võlausaldaja saavad vajadusel taotleda TsMS § 586 lg 3 alusel pärandi hoiumeetmete muutmist või tühistamist.

PärS § 110 lg 3 kohaselt kohus edastab pärandvara hoiumeetmete kohaldamise ja kohaldamise lõpetamise määruse pärimisregistrile. Menetluskulud hagita menetluses sätestab TsMS § 172, mille lg. 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Kohus juhindus TsMS §-de 586, 172 lg 1, 463-466 ning PäS § 110, 111, 112 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtumäärus jõustus 31. mail 2011.a Nooremreferent

Marika Leimann Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.