Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Oxxxxxx kasuks välja mõistetud 3244,56 krooni. Pooled on kokku leppinud, et tasaarvestavad punktis 1 toodud vastastikused nõuded ja sõlmivad kompromissileppe, et osaühing Veia LK kohustub tasuma Kxxxx Oxxxxxxxx 200 eurot, millega loetakse eelnimetatud nõuded täielikult täidetuks. Osaühingu Veia LK poolt on Kxxxx Oxxxxxxxx tasutud 200 eurot enne lepingu allkirjastamist, mille saamist kinnitab Kxxxx Oxxxxx oma allkirjaga kompromissilepingul. Pooled kinnitavad, et nad ei oma teineteise suhtes mingeid nõudeid ega pretensioone punktis 1 ja 2 nimetatud lepingutest tulenevalt. Pooled on kokku leppinud, et loevad kokkulepet kohtuliku kompromissi saavutamiseks tsiviilasjas nr 2-10-28648 ja soovivad nimetatud kohtumenetluse lõpetada kompromissi kinnitamisega. Töölepingu lõppemise aeg võib jääda selliselt nagu kohtuotsuses märgitud. Pooled on kokku leppinud, et riigilõiv kohtutoimingute eest jääb osaühingu Veia LK kanda ning esindus ja muud kohtukulud jäävad kummagi poole enda kanda.

2.Lugeda osaühingu Veia LK poolt Kxxxx Oxxxxxxxxxxsõlmitud töölepingu ülesütlemine 06.04.2010.a. tühiseks. Lugeda osaühingu Veia LK ja Kxxxx Oxxxxxxx vahel sõlmitud tööleping lõppenuks 06.04.2010.a. TLS § 107 lg.2 alusel.

Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 20.01.2011. a. Pooled avaldasid kohtuistungil soovi kompromissiläbirääkimiste pidamiseks. Kohus määras pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Kohus määras, et pooltel tuleb teatada kompromissi sõlmimisest või esitada kompromissileping 27. jaanuariks 2011. a. Kohus hoiatas, et kui kompromissi ei sõlmita, siis lahendab kohus asja sisuliselt. Pooled kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kompromissilepingut ei esitanud. Kostja teats kavatsusest kompromissleping sõlmida. Kohus tegi 09.03.2011. a kohtuotsuse, millega lahendas asja sisuliselt lihtsustatud korras ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus otsustas hagi rahuldada ja osaühingult Veia LK Kxxxx Oxxxxxx kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu summas 979,64 eurot (15 328 krooni), lugeda osaühingu Veia LK poolt Kxxxx Oxxxxxxxx sõlmitud töölepingu ülesütlemine 06.04.2010. a tühiseks ning lugeda nende vahel sõlmitud tööleping lõppenuks 06.04.2010. a TLS § 107 lg 2 alusel ja välja mõista osaühingult Veia LK Kxxxx Oxxxxxxxkasuks saamata jäänud töötasu, haigusraha ja puhkusehüvitis kokku summas 207,37 eurot (3244,56 krooni). 08.04.2011. a esitas kostja esindaja kohtule ärakirja poolte vahel Tartu notar Paavo Uibopuu poolt tõestatud kompromissilepingust. Kompromissilepingu ärakiri saadeti kohtule elektroonselt notar Paavo Uibopuu digitaalallkirjaga ja notari kinnitusega ärakirja õigsusest. Kompromissilepingus taotlevad pooled kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Viidatud sättest tuleneb, et pooltel on õigus sõlmida kompromiss kuni hagi kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Kohtuotsus jõustub TsMS § 456 lg 1 järgi siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub TsMS § 655 lg 2 p 1 järgi eelkõige siis, kui otsuse peale apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjale oli kohtuotsus kätte toimetatud 14.03.2011. a. Hagejale ei ole kohtul õnnestunud kohtuotsust käesolevaks ajaks kätte toimetada. Seega ei ole kohtuotsusele apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg möödunud ja kohtuotsus ei ole jõustunud. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Õigusselguse huvides märgib kohus menetlust lõpetavas määruses õigusliku hinnangu pooltevahelise töölepingu lõpetamise asjaoludele, mis kohus on fikseerinud 09.märtsi 2011 kohtuotsuses ja mille kohta on kompromissis kirjas lause „Töölepingu lõppemise aeg võib jääda selliselt nagu kohtuotsuses märgitud.“ Kuna pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks enne kohtuotsuse jõustumist TsMS § 430 lg.1 kohaselt, siis kohtuotsus ei jõustu ja menetlus lõpeb kompromissi kinnitava määruse jõustumisel.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et riigilõiv kohtutoimingute eest jääb kostja kanda ja esindus- ning muud kohtukulud kummagi poole endi kanda. Seega määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele. TsMS § 1741 lg 1 näeb ette, et asja menetluse lõpetamise korral muu hulgas kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Pooled on kokku leppinud, et riigilõiv kohtuasjas jääb kostja kanda. Hageja ei ole menetluses riigilõivu tasunud. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 1 ei võeta riigilõivu muu hulgas töötasu või palga nõudmise ja, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest.

Ü.Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.