Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Fred Fisker
Määruse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-10835
Tsiviilasi
AS IEhagi OL ́i vastu võla nõudes.
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS IE(registrikood XXX, asukoht XXX), Hageja lepinguline esindaja: Evi T -A Kostja: OL (isikukood XXX, elukoht XXX). Kostja lepinguline esindaja: Marina S (OÜ Dorida ).
30.03.2010.a lõpetas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Haapsalus maksekäsu kiirmenetluse ja andis ASi IEnõude OL ́i vastu võla nõudes üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.04.2010.a otsustas Harju Maakohus jätkata AS IEpoolt esitatud nõude menetlemist hagimenetluses, kohustades hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 21.04.2010.a esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohus 22.04.2010.a kohtumäärusega menetlusse võttis kohustades kostjat hagile vastama. Kostja vastas hagile 07.06.2010.a. Oma vastuse kostja nõuet ei tunnista ja palub jätta asja läbivaatamata. Pooled esitasid 05.04.2011.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist so 160,10 euro tagastamist. Ühtlasi loobusid pooled määruse peale kaebuse esitamise õigusest. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. AS IEtasus 11.03.2009.a maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõiv summas 750 krooni ehk 47,93 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072369, selgitus „Riigilõiv AS IEavalduse eest OL vastu“. AS IEtasus 19.04.2010.a hagiavalduselt riigilõivu summas 4 260 krooni ehk 272,26 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitus „ts asjas 2-09-10835, riigilõiv hagi esitamise eest“. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 160,10 eurot kanda AS IE arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja kannab poole hageja tasutud riigilõivust (5 010 krooni ehk 320,20 eurot), so 160,10 eurot ja poole maksekäsu kiirmenetluses tasutud kohtutäituri tasu (420 krooni ehk 26,84 eurot), so 13,42 eurot, kokku 173,52 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud (sh õigusabikulud) kummagi poole enda kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruse peale kaebuse esitamise õigusest.
Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.