G. K. hagi S. K.’i vastu 1 847.69 eurot hüvitamise nõudes.
kahju
Hagihind 1 847.69 eurot. Asja läbivaatamise kuupäev
22. märts 2011.a
Istungil osalenud isikud
Hageja G. K. (IK xxx) ja tema lepinguline esindaja P. P. (IK xxx); Kostja S. K. (IK xxx) ja tema nõustaja V. K. (IK xxx).
Resolutsioon
1.Jätta hageja G. K. (isikukood xxx, elukoht xxx) hagi kostja S. K.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) vastu 1 847.69 eurot kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Saata kohtuotsuse ärakiri pooltele ja hageja esindajale teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.G. K. esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult S. K.’ilt 29 777.30 krooni (1 903.12 euro) saamiseks. Kohus tegi 05.08.2010.a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 06.08.2010.a. Võlgnik esitas 09.08.2010.a nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 23.09.2010.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse.
2.Viru Maakohtu 01.10.2010.a määrusega jäeti hagi käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule ning täiendava riigilõivu summas 5 132.70 krooni (328.04 eurot) tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks.
3.18. oktoobril 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt 01.10.2009.a sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja teostama lepingu lisas nr. 1 kirjeldatud tööd hagejale kuuluva maja juurdeehituse ehitamiseks koos välistrepiga. Lepingu kohaselt oli tööde teostamise ajaks määratud 01.10.2009.a kuni 30.11.2009.a. Tööde teostamine peatati 26.11.2009.a ilmastikuolude tõttu. Lepingu lisa nr. 2 kohaselt lepiti kokku uueks tööde valmimise tähtajaks 31.05.2010.a. Tehtud tööde eest tasus hageja kostjale kokku 26 000 krooni (1 661.70 eurot).
4.2010.a märtsis avastas hageja praod maja juurdeehitise trepis ja põrandas. Kostja käis kohal ja lubas kevadel puudused kõrvaldada. 24.04.2010.a teatas kostja suuliselt, et tegemist ei ole kostja veaga. Samal päeval hageja edastas kostjale pretensiooni, milles palus ilmnenud defektid kõrvaldada ja tellitud tööd lõpetada. Kostja puudusi ei kõrvaldanud.
5.2010.a. maikuus vaatasid hageja poolt kutsutud eksperdid üle kostja poolt teostatud tööd. Tuvastati, et vundament oli kostja poolt valesti tehtud, mis põhjustaski pragude ilmumise juurdeehituse seintes, põrandal ja trepis. Pragude tekkimise vältimiseks peab ehitise vundament toetuma kindlale pinnasele ja vundamendi alumine äär peab olema allpool maapinna külmumise piiri.
6.01.06.2010.a teatas hageja kostjale töövõtulepingu lõpetamisest. 01.06.2010.a sõlmis hageja uue ettevõttega lepingu kostja poolt kõrvaldamata jäetud puuduste kõrvaldamiseks. Seoses sellega kandis hageja täiendavaid kulutusi kogusummas 28 910 krooni (1 847.69 eurot). Kostja keeldus hagejale tekitatud kahju hüvitamast.
7.Hageja palus vastavalt VÕS § 76 lg 1 välja mõista kostjalt tektiatud kahju summas 28 910 krooni (1 847.69 eurot) ja menetluskulud.
KOSTJA VASTUS
8.04. novembril 2010.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt olid kostja poolt täies mahus teostatud kõik töövõtulepinguga ettenähtud tööd. Tööd olid teostatud lepingu lisas toodud mahus vastavalt lepingu tingimustele ja hageja soovidele. Tööde teostamise tähtaeg oli pikendatud kuni 31.05.2010.a. Hageja ütles töövõtulepingu üles 01.06.2010.a.
9.Teostatud tööde eest on makstud vastav tasu, mingeid pretensioone hageja kostjale töö käigus ei esitanud.
2 (6)
2-10-35625
10.Mitte mingit projekti ega tööjooniseid hageja kostjale esitanud ei ole. Töömaht oli välja toodud käsitsi tehtud skeemil. Kostja hoiatas hagejat, et on vaja tugevdada vundamenti, kuid hageja nõudis tööde tegemist vundamenti tugevdamata. 24.04.2010.a esitas hageja pretensioonid töö kvaliteedi suhtes, kuid kõik defektid olid tekkinud ühel põhjusel – vundament oli tugevdamata. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
HAGEJA SEISUKOHT
11.04. veebruaril 2011.a esitatud seisukohas. hageja ei nõustunud kostja väidetega, et kostjal puudusid täitmata kohustused hageja ees. Hageja teavitas kostjat ilmnenud puudustest nii suuliselt, kui ka kirjalikult ning palus ilmnenud defektid kõrvaldada. Kostja puuduseid ei kõrvaldanud. Seoses sellega oli hageja sunnitud tellima parandustööd kolmandatelt isikutelt, mille tõttu suurenesid hageja kulutused. Samuti ei ole kohane kostja väide, et hageja nõudis tööde teostamist ilma vundamenti tugevdamata. Hagejal puuduvad ehitusalased teadmised ning hageja on seisukohal, et kostja ehitusspetsialistina pidi ise otsustama vundamendi piisava ehtiussügavuse.
KOHTUISTUNG
12.Kohtuistungil hageja ja tema esindaja toetasid hagi. Nende selgituste kohaselt kostja puhul on tegemist isikuga, kellel on ehitusalased oskused. Kui oli vaja lisa vundamenti, siis pidi kostja seda tegema. Lepingus on punktid, et kostja kohustub tegema töid ehitusnormidest kinni pidades. Kostja on tekitanud hagejale kahju. Nõutav summa ei sisalda materjali maksumust.
13.Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja selgituste kohaselt leping oli koostatud peale teatud tööde teostamist. Kui töötasu maksmise aeg tuli kätte, siis hageja keeldus maksmast tööde eest. Hageja nõustus alles siis tasu maksma, kui kostja kirjutas alla hageja poolt koostatud lepinguprojektile. Kostja tegi tööd ainult selle alusel, mida tellija esitas. Enne ehitustööde algust hoiatas kostja hagejat, et vundament vajab tugevdamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14 Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
15.Poolte vahel 01.10.2009.a sõlmitud töövõtulepingu punkti 1.1. alusel hageja tellis ja kostja kohustus lepingu tingimuste kohaselt ehitama maja juurdeehituse koos välistrepiga. Töö täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. Lepingu punkti 3.1. järgi kohustus tellija tasuma töövõtjale töö eest tasu 32 000 krooni (t. lk. 17, 18, 32, 33).
16.Töövõtulepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 635, mille 1. lõike kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuigi kostja on kohtuistungil väitnud, et kirjutas lepingule pärast 01.10.2009.a, ei ole pooltel vaidlust nende poolt töövõtulepingu sõlmimise üle. Sellega on tuvastatud, et pooled sõlmisid küll töövõtulepingu, kuid tegemist ei ole VÕS § 635 lg 4 sätestatud tarbijatöövõtulepinguga, sest kostja ei ole oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev töövõtja ja ta on sõlminud lepingu füüsilise isikuna.
3 (6)
2-10-35625 17 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisti kokku leppinud. Kuna hageja nõudeks on kahju hüvitamine kostjalt, millele kostja vaidleb vastu, siis hagi rahuldamiseks peab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama kostja poolt lepingu rikkumise ja sellega hagejale kahju tekitamise fakti.
18.Hagiavalduse kohaselt 2010.a märtsis avastas hageja praod maja juurdeehitise trepis ja põrandas. Kohus ei nõustu hageja väidetega nimetatud puuduste kostja poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tõttu tekkimise kohta. Hageja maksis kostjale teostatud tööde eest 26 000 krooni (tl 19, 20). 25.11.2009.a sõlmisid pooled lepingu lisa nr 2, millega, ehitustööde hooajalisuse arvestades, lükati keraamilise plaadi paigaldamise töö lõpetamise tähtaeg edasi 31.05.2010.a (tl 35). Et praod tekkisid kostja selle kohustuste täitmata jätmise tõttu, ei ole tuvastatud. Seega puudub põhjuslik seos töövõtja poolt täitamata kohustuse ja kahju tekkimise vahel.
19.Hageja väidab, et kostja tegi veranda vundamenti valesti, mis põhjustas pragude ilmumise juurdeehituse seintes, põrandal ja trepis. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisas 1 (Tööde kirjeldus) ei ole kostja võtnud endale veranda vundamenti ehitamise kohustust. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja pole täitnud muid kohustusi. Nimelt oma seiskohas kostja vastusele väidab hageja, et kostja ei täitnud lepingu punktis 4.1.1 sätestatud kohustust teostada tööd vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele, heale ehitustavale ja vastuvõetud ehitusnormidele ning tellija juhistele.
20.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 641 lg 1 alusel töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töövõtulepingu alusel kahju hüvitamise hagi esitamisel on oluline tuvastada, et töövõtja on rikkunud töövõtulepinguga võetud kokkulepitud tulemuse saavutamise kohustust ehk seda, et töö ei vasta kokkulepitud tingimustele. Käesolevas vaidluses töö lepingutingimustele mittevastamise toomiseks peab hageja tuginema VÕS § 641 lg 2 p 1 toodud tingimusele, so tööl ei ole kokkulepitud omadusi.
21.Kostjal ei ole vaidlust hagejal kahju tekkimise üle. Kostja on esitanud tellijal ehitusprojekti ja tööjooniste puudumise vastuväite, mistõttu analüüsib kohus, kas kostja vastuväitest tulenevalt vabaneb ta kahju hüvitamise kohustusest.
22.Ehitusseaduse (EhS) § 1 lg 1 kohaselt käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. Sama seaduse § 3 lg 1 alusel ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus
4 (6)
2-10-35625 käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Kultuurimälestisel teostatavate ehitustööde osas ei ole nõutav käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud nõuete järgimine
23.ES § 2 lg 6 p 1, p 3, p 4, p 5 alusel ehitamine on ehitise püstitamine, ehitise rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine, ehitise lammutamine. Nõuded ehitusprojektile on sätestatud EhS § 18, mille 1. lõike alusel ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid avaliku teabe seaduse tähenduses. EhS § 22 lg 1 p 3 alusel ehitise või selle osa rekonstrueerimiseks või lammutamiseks on vaja kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek (ehitusluba). Käesolevas vaidluses ei ole hageja tõendanud, et tal oli vaidlusaluse veranda lammutamiseks ja selle asemele uue ehitamiseks ehitusprojekt ja ehitusluba. Et tööde tegemiseks hagejal ei olnud ehitusprojekti ja ehituluba vaja, ei ole hageja väitnud. Seega nõustub kohus kostja väitega, et töövõtulepingu täitmisel lähtus ta hageja juhistest, sest teisi tõendeid, millest töövõtja oleks pidanud lähtuma, asjas esitatud ei ole. Hageja ei täitnud EhS § 29 lg 1 p 1 ja p 2 sätestatud kohustust tagada enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav ja enne ehitamise alustamist kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui kirjalik nõusolek on nõutav.
24.Kostja ei vasta EhS § 41 sätestatud ehitusalal tegutseva ettevõtja tunnustele. EhS § 41 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt isikul on lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, energiaauditeid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise, väljastada energiamärgiseid ning tegeleda ehitusjuhtimisega, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on majandustegevuse registri (edaspidi ka register) registreering ja vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga (edaspidi vastutav spetsialist) või peab füüsilisest isikust ettevõtja ise olema pädev tegutsema vastutava spetsialistina.
25.VÕS § 642 lg 1 esimese lause alusel töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Kuna kostja on täitnud oma kohustusi vastavalt lepingule ja kahju ei ole tekkinud kostja poolt täitmata töö (paigaldamata plaatide) tõttu, siis tuleb hagi täies ulatuses rahuldamata jätta. Menetluskulud
26.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
5 (6)
2-10-35625
27.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438 lg 1, lg 2, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.