Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tallinn,

[email protected], [email protected])

elektronpost

2-10-60590 Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

6 391.16

eurot (s.o 100 000 krooni), arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is.

2-10-60590 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülejäänud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ühe) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25.56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-60590, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Aktsiaselts NE(hageja) esitas 02.12.2010 maakohtule hagi NLOY (kostja I), SIO saühingu (kostja II) ja CE OÜ (kostja III) vastu solidaarselt kahju 298 603.14 euro nõudes. 06.04.2011 esitasid hageja, kostja I ja kostja III kohtule 06.04.2011 allkirjastatud kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. Pooled lühendavad kokkuleppel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 alusel TsMS § 661 lg 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega menetluse lõpetamise määrusele ühe päevani kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 06.04.2011 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks kostja II vastu vastavalt TsMS § 429 lg 1 ja palub TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada menetluse hageja nõudes kostja II vastu tsiviilasjas nr 2-10-60590. Kostja II esitas 07.04.2011 kohtule seisukoha seonduvalt hageja poolt hagist loobumisega ning taotluse kostja II menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks hagejalt. Kostja II avaldab, et tal ei ole vastuväiteid hageja poolt hagist loobumisele kostja II suhtes. Ühtlasi kinnitab kostja II, et ta on nõus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamisega kohtumääruse peale, millega hageja hagist loobumine vastu võetakse ja tsiviilasjas nr 2-1060590 menetlus kostja II suhtes lõpetatakse, ühe tööpäevani. TsMS § 429 lg 3 teisest lausest lähtudes teatab kostja II, et ta soovib hagejalt kostja II kasuks menetluskulude väljamõistmist. Kostja II on tsiviilasjaga nr 2-10-60590 seoses kandnud menetluskulusid kokku summas 6 371.96 eurot. Viimatitoodust tulenevalt palub kostja II, et kohus määraks kindlaks tema menetluskulu suuruseks 6 371.96 eurot. Kostja II palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 07.04.2011 esitas hageja nõusoleku, milles avaldab, et ei esita vastuväiteid kostja II poolt 07.04.2011 kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlusele. Samuti nõustub hageja sellega, et hagist loobumist vastuvõtva ja tsiviilasja menetlust kostja II suhtes lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega lühendatakse ühe tööpäevani. Kohtu põhjendused

2-10-60590 TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus hageja hagis kostja I ja kostja III vastu lõpetamisele. Kui menetlusosaline vabatahtlikult määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni hagist loobuda. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kohtuistungil hageja poolt hagist loobumine protokollitakse (TsMS § 429 lg 2). Hagist loobumise korral lõpetab kohus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 3 menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et TsMS § 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3, lõpetab kohus menetluse hageja hagis kostja II vastu. Kohus leiab, et taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi või kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 01.12.2010 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 200 000 krooni (maksekorraldus nr 16706) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 100 000 krooni (6 391.16 eurot). Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 1741 lg 1 määrab

2-10-60590 kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad (TsMS § 175 lg 4). Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on hageja, kostja I ja kostja III kokku leppinud, et nende menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad vastavad kulud kandnud poole enda kanda ning et pooled ei esita menetluskulude osas nõudeid. Kostja II palub määrata kindlaks talle hüvitavate menetluskulude rahaline suurus tsiviilasjas nr 2-10-60590 ning mõista hagejalt välja menetluskulud (õigusabikulud) summas 6 371.96 eurot. Hagejal ei ole vastuväiteid kostja II poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlusele. Tulenevalt TsMS § 168 lg 4 kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja hagist kostja II vastu loobumine ei ole tingitud nõude täitmisest kostja II poolt, kuuluvad kostja II menetluskulud väljamõistmisele hagejalt. Lähtudes TsMS § 124 lg 1 sätestatust, on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 298 603.14 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 sätestab varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad ning lg 2 kohaselt suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 160 euro võrra iga 3 200 euro kohta, kui tsiviilasja hind on üle 160 000 euro. Kohus, tutvunud kostja II avaldusega hagejalt menetluskulude 6 371.96 eurot väljamõistmiseks, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kostja II poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning kostja II esindaja eeldatavat töö mahtu ja asja keerukust arvestades on tegemist vajaliku ning põhjendatud kuluga. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1, rahuldab kohus kostja II avalduse menetluskulude väljamõistmiseks ning mõistab hagejalt välja kostja II kasuks 6 371.96 eurot. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Poolte ülejäänud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Tulenevalt poolt kokkuleppest lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.