2-12-21641/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

majandusaastaaruandest omas võlgnik seisuga 31.12.2009 kohustusi kokku summas 10 210 009,07 eurot (151 753 211 krooni), sealhulgas lühiajalisi kohustusi summas 331 808 eurot ( 5 191 667 krooni). Võlgniku poolt kohtule sittaud andmeil on kohustuste summaks 10 230 110,48 eurot (160 066 446,64 krooni). Vaadeldud ajavahemikul s.o 31.12.200926.04.2012 on võlgniku kohustused suurenenud 513 312, 59 euro ( 8 313 235,64 krooni) võrra. Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmeil on võlgnikul seisuga 18.06.2012 maksuvõlgade summa kokku 6497,79 eurot. Maksusummadelt arvestatud intressi summa on 411,87 eurot Kokku maksuvõlad koos intressiga summas 6909,66 eurot. Maksuvõlgadest põhiosa moodustab käibemaksu võlg summas 6497,79 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja päringu vastusest nähtub, et võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus 27.01.2011 sissenõudja AS Swedbank avalduse alusel. Hüpoteegiga tagatud laenulepingutest tulenev nõue on summas 7 112 447,59 eurot ning käesoleval hetkel on täitemenetlus peatatud Harju Maakohtu kohtumääruse 05.06.2012 alusel. Maksuvõla saldo võib muutuda eelkõige arvestusliku intressi suurenemise tõttu, kuna intresside arvestus peatub alles võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Kokkuvõtvalt võib nõustuda võlgniku poolt kohtule esitatud pankrotiavalduse lisas väljatoodud võlasummaga. Võlgniku poolt esitatud andmeil töötajate palgavõlgnevuse kohta juhatuse liikmel andmed puuduvad. Kokku on seega võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas ca 10 230 110,48 eurot. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades alljärgnevad -Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal konto nr. XXXXXXXX 0,20 eurot -Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal konto nr. XXXXX 0,08 eurot -AS Swedbank konto nr. XXXXXXX 0.- eurot ( konto arestitud Maksu- ja Tolliameti poolt) Kokku rahalised vahendid pankades 0,28 eurot Võlgniku poolt esitatud andmeil kassa jääk puudub. Debitoorsete võlgnevuste kohta andmed puuduvad. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistri andmeil OÜ XXX nimele sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ei ole. Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmeil kuulub võlgnikule kaks kinnistut: Kinnistu asukohaga XXX , ärimaa 30%, tootmismaa 70 % suurusega 28 553 m2, registriosa nr 6258801 . Kinnistule on seatud neli hüpoteeki AS Hansapank kasuks kokku summas 90 000 000 krooni. Kinnistu asukohaga XXX, ärimaa 100%, suurusega 5087 m2, registriosa nr XXX. Kinnistule on seatud kaks hüpoteeki AS Hansapank kasuks summas 33 300 000 krooni. Kinnistute hinnanguliseks väärtuseks kiirmüügi puhul on hinnatud ca 4,1 miljonit eurot. Võlgniku varale kommertspante seatud ei ole. Kokku on mul ajutise pankrotihaldurina tuvastatud võlgniku varana rahalisi vahendeid summas 0,28 eurot ning põhivarana kask kinnistut hinnas ca 4,1 miljonit eurot. Käesoleval hetkel võlgnik OÜ XXX majanduslik tegevus on praktiliselt seiskunud , kuna viimane laekumine pangakontole tehti 30.juuni 2011 ning peale seda rahaliste vahendite laekumine puudub. Maksu- ja Tolliameti korraldusel on blokeeritud võlgniku konto AS-s Swedbank. Kuigi võlgniku põhikirjajärgne tegevus on enda kinnisvara rendile andmine, ei ole alates juunist 2011 laekunud renditulusid. Renditulude mittelaekumise põhjuseks on asjaolu, et Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-10-60590 11.aprillist 2011 on kinnitatud AS Nordnet Eesti, XXX OY ja XXXOÜ vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt XXXOÜ tunnistab AS Nordnet Eesti nõuet summas 2 397 973,09 eurot täies ulatuses ning XXXOÜ ja AS Nordnet Eesti lepivad kokku, et AS XXX eesti poolt loetakse 04.03.2009 kinnistute XXX ja XXX suhtes sõlmitud üürilepingute alusel tasumisele kuuluvad üürimaksed summas 2 397 973,09 eurot tasutuks kuni 2013.a. aprillikuuni. Alates 2013.a. aprillikuust kohustub XXXAS tasuma üürilepingute alusel XXX ja XXX asuvat kinnistute üürimise eest üüri turuhinnas, mille kokkulepitud suurus on viis eurot m2.

26.01.2012 on sõlmitud XXXOÜ ja XXXOÜ vahel kokkulepe seoses üürilepingutega. Nimetatud kokkuleppe punkti F kohaselt on pooled 26.01.2012 sõlminud kokkuleppe, milles on fikseeritud alates 2012 jaanuarist üüri suuruseks 40 470,20 eurot ja Nordnet tasub üürilepingute alusel tasumisele kuuluva käibemaksu vastavalt oma äranägemisele kas otse XXXOÜ arveldusarvele või Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele XXXOÜ eest. Lepingu punkti 2 kohaselt loetakse Üürilepingute alusel tasumisele kuuluvad üürimaksed alates 2012 jaanuarist XXXOÜ võlgnevuse arvelt tasutuks kuni 2014.a. veebruarini. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele on vähendatud tasumisele kuuluvat üürisummat alates jaanuarist 2012 18 702,33 euro võrra. OÜ XXXpoolt Äriregistrile esitatud 2009 majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing majandusaasta 49 284 474 kroonise kahjumiga ning äriühingu omakapital oli negatiivne summas miinus 49 242 657 krooni. Võlgnikul olid ajutised makseraskused juba 2009 majandusaasta aasta lõppedes, kuna äriühingu lühiajalised kohustused ületasid käibevara 3 681 113 krooni võrra ning püsivalt maksejõuetuks muutus äriühing 2010 aasta lõppedes. Äriühingul olid tõsised makseraskused juba 2009 aasta lõppedes ning äriühing tegutses alakapitaliseerituna. Ajutine pankrotihaldur ei saa anda kindlat seisukohta maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuna uuele juhatuse liikmele ei ole üle antud raamatupidamise dokumente ning seetõttu ei ole neid ajutisele haldurile esitatud. Esialgseil andmeil ei ole maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas 10,23 miljonit eurot, millele võivad lisanduda maksuvõla intressid ning võlgniku teadaolev vara on rahalised vahendid summas 0,28 eurot ja põhivara turuväärtuseks 4,1 miljonit eurot, olen arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. OÜ XXX omakapital oli negatiivne juba 2009 majandusaasta lõppedes ning äriühingu juhatusel oleks tulnud juhinduda Äriseadustiku § 176 sätestatust. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt koosneb võlgniku vara rahalistest vahenditest 0.28 eurot ja kahest kinnistust ca 4,1 miljonit eurot võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt 10 230 110.48 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega

kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine pankrotihaldur palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 1170 eurot Kalev Mägi kasuks ja tehtud kulutused summas 81,1 eurot OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid kasuks , Lauteri 7-12, Tallinn. Kohus leiab, et võlgnikult vande andmise korral tuleb võtta võlgniku vanne juhatuse liikmelt Ly Müürsoolt ning endiselt juhatuse liikmelt XXX ning kohustada juhatuse liiget esitama täpsustatud varade ja võlgade nimekiri, raamatupidamisdokumendid, kassadokumendid ja raamatupidamisbilanss pankroti väljakuulutamise päeva seisuga. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine pankrotihalduri palub välja mõista ajutise halduri tasu 1170 eurot ja tehtud vajalike kulutuste katteks 91.1 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1170 eurot ja tehtud vajalike kulutuste katteks 81.1 eurot ning välja mõista see võlgnikult, kulu OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi ja Partnerid kasuks. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.