Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele täitmisele TsMS § 467 l g 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 17.08.2009 laekus Creditmarket OÜ-lt Viru Maakohtule hagiavaldus H P` vastu põhivõlgnevuse 3000 krooni, kõrvalnõuete ning lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 12.02.2008 laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 3 000 krooni, millele lisandus intress 28 päeva eest summas 1020 krooni. Laenu tagastamise tähtaeg oli 11.03.2008. Tegemist oli kiirlaenuga aadressil (http://www.creditmarket.ee/index.php? lang=est&main_id=54), mille saamiseks pidi kostja järgima hageja kehtestatud tingimusi ja käitumisjuhiseid. Kostja registreerus hageja interneti koduleheküljel www.creditmarket.ee identifitseerides end panga identifitseerimissüsteemi kaudu vastavalt koduleheküljel olevatele juhistele, mille tulemusena sai endale ainulaadse kasutajanime ja parooli. Nimetatu alusel sai kostja teha edasisi toiminguid, sh laenutaotluse edastamine ja selle kinnitamine. Enne registreerimist ja laenutaotluse esitamist on tutvustatud kostjale laenutingimusi ning ta on nendega nõustunud. Laenutaotluse esitamisel loetakse, et laenusaaja on andnud nõusoleku laenu saamiseks laenuandjalt, on kinnitanud nõustumust lepingu tingimustega ja hinnakirjaga. Laen väljastati kostjale 12.02.2008 ning kostjale edastati arve laenusumma (koos intressidega) 4020 krooni tasumiseks. Kostjale edastati sõnum (sms ) ja kiri e-mailiga 12.03.2008 rahalise kohustuse täitmiseks, kuid kostja ei ole laenu ega intresse tasunud ning kohtuvälist lahendust ei leitud. Kostja on tekitanud hagejale laenu tagastamata jätmisega kahju, kuna hageja ei ole tagastatavat summat saanud kasutada oma majandustegevuses, s.o. rahasumma uuesti väljalaenamises. Viivitatud päevade arv seisuga 14.08.2009 moodustab 520 päeva. Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepinguga sätestatule 0,75% päevas. Viivis moodustaks kokku 11 700 krooni, kuid hageja nõuab viivist üksnes 3 979 krooni. Kostja ei ole laenusummat tagastanud ega ka hageja poole pöördunud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja põhivõlga summas 3000 krooni, intresse summas 1020 krooni, sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 3979 krooni, s.o. kokku summas 7999 krooni. Hageja on tasunud seejuures riigilõivu ka vastavalt „põhinõuet mõistlikus osas ületavalt viivisnõudelt“, s.o. kokku summas 1000 krooni. Hageja tugineb nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) § 396, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108 lg 1, 415, 113 sätestatule. Hageja peab põhjendatuks esitatud viivise nõuet ka summas, mis ületab põhinõuet, kuna kostja on kohustuse täitmisega pikalt viivitades põhjustanud hageja majandustegevusest tulenevalt olulist kahju. Samuti tugineb hageja seejuures lepingulisest viivisemäärast lähtumist Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 .

Hagi tõendamiseks on hageja esitanud kohtule kirjalikud tõendid – väljavõte kostja laenubaasist, selgitus kostja tegevuse kohta ja kasutajakonto, laenuleping ning väljavõte koduleheküljelt, mis kinnitab, et kostjal oli võimalik tutvuda lepingutingimustega; maksekorraldus laenu ülekandmise kohta, kostjale edastatud arve, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta, esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on korduvalt kohtule tagastatud märkusega – „ei ela antud aadressil“. 13.01.2011 teatas Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna juht vastuseks kohtu päringule, et H P ei ela xxxx, vaid xxxx. 24.03.2011 on hagimaterjalid aadressil xxxx - kätte antud allkirja vastu kostja emale (Ü T) edasiandmiseks kostjale. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 07.04.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi esitamisel selle läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse, et juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, teeks kohus TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse ja rahuldaks hagi ning jätaks kohtukulud kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata laenu lepingus sätestatud summas ja tähtajaks, s.o. rikkus rahalist kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle kohustuse täitmist, samuti võib VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Lepingu p 7.2.1 kohaselt on viivise määraks 0,75% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.

VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus oma otsuses 14.01.2009 tsiviilasjas nr 32-1-120-08 asus seisukohale, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides leppinud kokku seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 sätestatud sanktsioonid kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaoludel ja põhjenditel ning kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast alates.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 13.

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.