Tsiviilasi nr 2-10-49472
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. aprill 2011. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-10-49472
Tsiviilasi
Tele2 Eesti AS hagi Aivo Rämmar vastu 132.51 euro/2 073.26 krooni ja viiviste väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
319.49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja Tele2 Eesti AS (registrikood 10069046; asukoht Jõe tn 2, 10151 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Olavi Järve (RKM Solution OÜ, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn); kostja Aivo Rämmar
Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Tele2 Eesti AS esitas Tartu Maakohtusse hagi Aivo Rämmari vastu 22.03.2006 tähtajalise liitumislepingu ja järelmaksulepingu alusel tekkinud võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2 073.26 krooni so. 132.51 eurot, viivised 4 999 krooni so. 319.49 eurot ja täiendava viivise alates hagiavalduse esitamisest põhinõude täitmiseni 0,15% päevas. Kohus väljastas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude, milles kohustas kostjat vastama hagile 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Toimiku materjalidest nähtub, et menetlusdokumendid on 13.01.2011 kostjale edastatud. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele osaliselt. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 319.49eurot/4 999 krooni. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõu. Seega mõistab kohus viivise kosjalt välja põhivõlgnevusega samas summas. Hageja taotleb ka lisanduva viivise väljamõistmist 0,15% päevas põhinõudest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 järgi. Eeltoodud põhjenduste alusel jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks.
Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lg-st 1 ning § 173 lg-test 1 ja 4. Kuna kohus rahuldas hageja kolmest nõudest kaks, siis jätab kohus hageja menetluskuludest 2/3 kostja kanda ja 1/3 hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks menetluskulude nimekirja kohaselt on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja hageja esindaja õigusabi kulu 40.26 eurot, kokku 104.17 eurot. Menetluskulude hulka palub hageja arvestada maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 750 krooni so. 47.93 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise tasu 7.91 eurot, kokku 55.84 eurot. Hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades nõude suurust (hagihinda) ning tsiviilasja juriidilist olemust, siis peab kohus hageja õigusabikulusid summas 40.26 eurot põhjendatuks. Hageja on taotlenud antud menetluses kostjalt välja mõista ka kostja vastu alustatud maksekäsu kiirmenetluses hageja poolt kantud kulud summas 55.84 eurot. TsMS § 144 p 7 kohaselt kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute infosüsteemi andmetel lõpetati maksekäsu kiirmenetlus TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel Aivo Rämmar vastu 9.06.2010. Antud tsiviilasjas on hageja esitanud samas nõudes hagi Aivo Rämmar vastu 6.10.2010. Seega ei kuulu antud tsiviilasja menetluses hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud kostjalt väljamõistmisele kohtuvälise kuluna. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 104.17 eurot (63,91 + 40.26). Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2/3 kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 69.44 eurot.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.