Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.aprill 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-31286
Tsiviilasi
OÜ E hagi OÜ AAK&K vastu võlgnevuse summas 4793,37 euro ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Hageja – OÜ E (reg.kood xxx) Kostja – OÜ AAK&K (reg.kood xxx) Kostja lepingulised esindajad A N ja I N 4 793,37 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ-lt AAK&K OÜ E kasuks põhinõue summas 1 036,90 eurot ja viivised summas 1 036, 90 eurot. Hageja menetluskulud tuleb jätta 1/3 osas kostja kanda, kostja menetluskulud 2/3 osas jätta hageja kanda, ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmis hageja kostjaga lõppkasutaja litsentsi- ja tugilepingu programmi Eeva Majandustarkvara kasutamiseks. Lepingu p 5.2 kohaselt kohustus kostja kasutama programmi ainult ise, kahel töökohal, selle eest kohustus kostja hagejale tasuma. Kostja rikkus lepingut kuna ta jättis maksed tasumata ja andis programmi kasutada teistele. 24.11.2009.a esitas hageja kostjale arve-saatelehe 227841, 18.12.2009.a. sõlmisid pooled maksegraafiku, kuid kostja maksegraafikut ei täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista 16 224 krooni, kuna esitatud arve on tasumata. Hageja kontrollis kostjale antud programmi kasutamist ning leidis, et kostja on andnud programmi kasutamiseks kolmele ettevõttele: BTAS, OÜ M ja OÜ PP. Need ettevõtted kasutavad programmi alates novembrist 2008.a kokku vähemalt kaheksal töökohal. Kostja tegevuse tõttu on hagejal jäänud saamata tasu programmi kasutamise eest summas 81 453, 60 krooni. Kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, pidanuks nimetatud äriühingud sõlmima hagejaga lepingu ja hagejal oleks olnud võimalus nõuda sellises ulatuses tasu. Kostja teatas hagejale, et on nõus tasuma nõutavast summast osa, kui lepingut tagantjärele muudetakse, kuid hageja sellega ei nõustunud. Kuigi hagejal on kostja vastu arve tasumata jätmisest nõue summas 16 224 ja kahju nõue summas 81 453,60 krooni, s.t kokku 97 677, 60 krooni, nõuab hageja kostjalt 75 000 krooni. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule kohustus kostja tasuma viivist 0,75 % päevas. Hageja on arvestanud viiviseid kokku 19 898,91 krooni, mille palub kostjalt välja mõista..
Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. 21.11.2008.a. sõlmiti poolte vahel leping majandustarkvara kasutamiseks. Samaaegselt lepingu allkirjastamisega määrasid pooled programmi täismaksumuse aasta peale, st kuni 20.11.2009.a kokku summas 35 574,65 krooni. Kokku lepiti ka osadena tasumise kord. Kostja tasus hageja arve nr 226707 summas 12 182,32 krooni 24.11.2008.a. 15.01.2009.a tasus kostja hagejale teise osa summas 11 061,33 krooni. 20.04.2009.a esitas hageja kostjale arve nr 227111 summas 17 636,30 krooni, mille kostja tasus 11.05.2009.a.. Nimetatud arve sisaldas summasid 5 täiendava töökoha eest ja kasutuslitsentsi 3-le firmale summas 1382 krooni. 07.10.2009.a esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse korras nõude arve nr 226707 tasumise kohta ajavahemiku alates 21.11.2008.a kuni 07.10.2009.a eest summaga 11 210 krooni ja viivise tasumise nõude summas 23 170 krooni. Pärnu Maakohus tegi 18.11.2009.a maksekäsu summas 23 170 krooni. Maksekäsk tühistati, kuid enne seda esitas hageja 06.11.2009.a täitemenetluse avalduse. Kokku nõuti ajavahemikul 15.12.2009-16.12.2009.a. kostjalt sisse 27 097, 06 krooni. Täitemenetluse raames oli kostja sunnitud allkirjastama hagejaga kokkuleppe võlgnevuse kustutamise graafiku osas mitte ainult 06.11.2009.a. kohtumääruse asjas nr 2-0951367 alusel, vaid ka kokkuleppe arve nr 227841 16 224 krooni suuruses summas, kokku 39 394 krooni suuruses summas. Võlgnevuse kustutamise graafik esitati kohtutäiturile ja kostja tasus täiturile ajavahemikul 18.01.2010.a kuni 19.04.2010.a kokku 20 262, 64 krooni. Täitur tagastas kostjale 15 493, 06 krooni ja 2 776,64 krooni, sellest tulenevalt sai hageja kostjalt täitemenetluse raames 29 090 krooni. Kuna Pärnu Maakohtu 30.07.2010.a määrus maksekäsu tühistamise osas jõustus, siis täitemenetlus ja täitemenetluse jooksul hageja
saadud summad 29 090 krooni ulatuses on ebaseaduslikud. Täitemenetluse raames tasus kostja hagejale ka arvel nr 227841 märgitud 16 224 krooni, seetõttu on hageja nõuded selle arve tasumiseks põhjendamatud. Hageja poolt esitatud nõuet 81453,60 krooni suuruses summas programmide kasutamise eest kolmandate isikute poolt kostja ei tunnista, sest kostja pole programmi kasutamiseks kolmandatele isikutele andnud, poolte vahel 21.11.2008.a sõlmitud lepingu kohaselt on kostjal õigus kasutada programmi kahe firma jaoks, hageja ei ole tõendanud, et kostja on rikkunud lepingu p.5.2 ning programmi kolmandatele isikutele üle andnud. Kostja soetas hagejalt programmi kostja poolt viidatud firmadele teenuste osutamiseks. Kostja majandustegevusalaks on firmade raamatupidamisalane teenindamine ja audiitorteenuste osutamine. Hageja ja kostja vahel on ka varasemalt tekkinud erimeelsusi seoses kostja poolt firmade teenindamisega. See lahkheli lahendati sellega, et hageja esitas kostjale arve nr 227111 20.aprillil 2009.a. millega kostja soetas täiendavad litsentsid firmale ja lisalitsentsi 5 töökohale. Kostja on programmi kasutanud isiklikult. Hageja poolt esitatud nõuded viiviste osas on valed, need ei vasta faktilistele asjaoludele, samuti poolte vahel saavutatud kokkuleppele. Kostja palub jätta hageja hagiavaldus rahuldamata. Kohtuistungi protokolli parandamise taotlus Hageja esitas taotluse 18.01.2011.a. protokolli parandamiseks (tlk 134). TsMS § 53 lg 2 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allakirjutamisest. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et hageja taotlus protokolli parandamiseks on põhjendatud. Nii nagu kirjalikes seisukohtades, väljendas ka istungil hageja, et täitemenetluses laekus hagejale 23 170 krooni. Seega ei vasta istungi protokolli esimesel lehel märgitud summa 63 170 krooni tegelikult väljendatule ning protokoll tuleb parandada, asendades see summaga 23 170 krooni.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmiti poolte vahel 21.11.2008.a (tlk 25-27) lõppkasutaja litsentsi- ja tugileping Eeva Majandustarkvara kasutamiseks. Lepingu p. 9.1 järgi kuulus tasumisele kostja poolt 35 574, 65 krooni. Asjas puudub vaidlus selles, et leping sõlmiti üheks aastaks, lepingus märgitud tasumisele kuuluv summa oli tasu ühe aasta eest. Lepingu p. 10.1 teise lause kohaselt leppisid pooled kokku, et leping pikeneb automaatselt ühe aasta võrra, kui kumbki pooltest pole 3 kuud enne lepingu lõppu teatanud lepingu lõpetamisest. Vastavalt lepingu p-le 9.1 esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr 226707 (tlk 59) kokku summas 35 574, 65 krooni. Kostja tasus hagejale 24.11.2008.a 12 182, 32 krooni (tlk 60) ja 15.01.2009.a 11 061, 33 krooni (tlk 61), kokku 23 243, 65 krooni. Seega jäi arvest nr 226707 kostjal tasumata (35 574, 65-23 243, 65)= 12 331 krooni. Asja materjalidele lisatud 20.04.2009.a arve- saatelehega nr 227111 (tlk 62) on kohtu arvates tõendatud, et pooled sõlmisid 21.11.2008.a lepingule lisa, mille kohaselt sai kostja kolmanda firma jaoks litsentsi ning lisaks viie lisatöökoha litsentsi. Kostja tasus arve nr 227111 11.05.2009.a maksekorraldusega (tlk 63).
07.10.2009.a esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning nõudis arvel nr 226707 märgitud võlgnevuse seisuga 07.10.2009.a tasumist. Kuna pooled olid arve nr 226707 (tlk 59) tasumise kokku leppinud maksegraafikuga, ei olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks viimase osamakse summa 1121 krooni muutunud sissenõutavaks. Arvestades juba tasutud summat nõudis hageja 11 210 krooni ja viivise tasumist (tlk 64). Asjas puudub vaidlus, et 06.11.2009.a maksekäsu (tlk 65) summas 23 170 krooni esitas hageja täiturile täitmiseks. Täitemenetluse jooksul sõlmisid pooled kokkuleppe ja maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks (tlk 71), mille alusel kohustus kostja tasuma täitemenetluses täitmiseks esitatud nõude summas 23 170 krooni ning lisaks tasuma 24.11.2009.a esitatud arve nr 227841 summas 16 224 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt moodustas arve nr 227841 (tlk 29) tasumisele kuuluv summa 16 224 krooni selle eest, et 21.11.2008.a sõlmitud leping pikenes 1 aasta võrra. Tasunõue nimetatud arves esitati perioodi 22.11.2009-21.11.2010.a eest. Poolte vahel sõlmitud kokkuleppe (tlk 71) kohaselt tuli kostjal tasuda võlgnevus 39 394 krooni maksegraafikuga. Kokkuleppe p. 4 järgi leppisid pooled kokku, et laekunud summadest loetakse tasutuks kõigepealt viivised, siis arve 227841 ja muud arved ja seejärel täitemenetluses täitmiseks esitatud summa. Täitemenetluse lõpetamise otsuse (tlk 128) järgi kandis kohtutäitur kostja poolt tasutud summadest hagejale kokku 23 170 krooni. Asjas ei ole kohtu arvates leidnud tõendamist, et kostja on poolte vahel sõlmitud kokkuleppe (tlk 71) järgsest summast tasunud rohkem kui 23 170 krooni. Kuna tasumisele kuulus 39 394 krooni aga tasuti 23 170 krooni, siis moodustab võlgnevus 16 224 krooni. See summa kattub arvel nr 227841 märgitud summaga. Asja materjalidele lisatud avaldusest (tlk 175) nähtuvalt ütles kostja poolte vahel 21.11.2008.a sõlmitud lepingu üles alates 19.01.2011.a. Seega tuleb asuda seisukohale, et tasunõue perioodi 22.11.2009-21.11.2010.a eest arvel nr 227841 oli põhjendatud. Võlaõigusseaduse § 578 lg 1 esimese lause kohaselt on kompromissleping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel, lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused. 18.12.2008.a kokkuleppes (tlk 71) leppisid pooled kokku võlgnevuse tasumise maksegraafikus ning p. 4 kohaselt kohustuste täitmise järjekorras. Käesolevas asjas on eeltoodu alusel tõendamist leidnud. Et kostjal on tasumata maksegraafikus märgitud summadest 16 224 krooni (1036, 90 eurot). Kohus on seisukohal, et nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka maksete tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivise. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
18.12.2009.a kokkuleppe p-is 5 leppisid pooled kokku, et kõigilt käesoleva kokkuleppega ettenähtud tasumata summadelt tasutakse viivist 0,75 % päevast. Hageja on arvestanud viiviseid 19 898, 91 krooni. Arvestades poolte kokkulepet kohustuste täitmise järjekorra kohta on kohtu arvates 18.04.2010.a, 18.05.2010a ja 18.06.2010.a maksed täielikult ning 18.03.2010.a makse osaliselt tasumata. Arvestades nimetatut tuleb asuda seisukohale, et viivise suurus ületas juba hagiavalduse esitamisel põhivõlga (viivisemäär summalt 16 224 krooni on 121,83 krooni päevas ning alates 19.06.2010.a on kostja olnud viivituses põhivõla 16 224 krooni tasumisega). Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlast suurema viivise. Kohus on seisukohal, et põhivõlast s.o 16 224 kroonist suuremat viivisenõuet hageja veenvalt põhjendanud ja tõendanud ei ole. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised põhivõlaga samas suuruses s.o. 16 224 krooni (1036, 90 eurot). Käesolevas asjast nähtuvalt leiab hageja, et lepingu rikkumise tõttu on kostja tekitanud talle kahju saamata jäänud tulu näol kokku summas 58 776 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles kas kostja on lepingut rikkunud ning kas hagejal on tekkinud kahju. Hageja väidete kohaselt jäi tal saamata tulu seetõttu, et kostja kasutas tema poolt soetatud litsentsi 2 töökoha asemel 8-l töökohal ja andis programmi kasutamiseks edasi teistele firmadele. Poolte vahel 21.11.2008.a. sõlmitud lepingu p. 1.2 järgi oli kostjal õigus kasutada programmi 2-le firmale ja 2 töökohaga raamatupidamise tegemiseks (tlk 25), p. 5.2 järgi kohustus kostja kasutama programmi ainult ise. Kostjal oli lepingu objektiks olevat programmi keelatud nii tervikuna, kui ka osadena võõrandada, rentida või mõnel muul viisil kolmandale isikule üle anda. 20.04.2009.a. arve järgi ostis kostja juurde 1 firma litsentsi ja 5 lisatöökoha litsentsi (tlk 28). VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Käesolevale asjale lisatud arve-saatelehtedest nähtuvalt (tlk 155 ja 156) oli OÜ-l M ja BTASil õigus kasutada hageja majandustarkvara programmi, kuna vajalikud litsentsid selleks olid soetatud. Kuna nimetatud firmad olid juba litsentsid soetanud, siis ei ole veenev hageja väide, et tal on litsentside müümata jätmise tõttu nendele äriühingutele, jäänud saamata tulu. Kuna hagejal oli 21.11.2008.a sõlmitud lepingu järgi õigus osutada raamatupidamisteenust 2-le firmale, siis leiab kohus, et hagis esitatud väide, mille kohaselt tekkis hagejal saamata jäänud tulu kostja poolt OÜ-le PP raamatupidamisteenuste osutamise tõttu ei ole millegagi põhjendatud. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas kostja kasutas tarkvara rohkem kui oli ostetud töökohtade litsentse. Asjatundja OÜ L arvamusest nähtuvalt on asjatundja seisukohal, et (tlk 139) programmi kataloogi visuaalsel vaatlusel on näha, et programm on paigaldatud võimalusega kasutada seda korraga 8 –l töökohal. Asjatundja OÜ D ei vaidle arvamusest nähtuvalt (tlk 168) sellele vastu, kuid tema arvamuse kohaselt ei kasutatud 8-t töökohta korraga, kuna ülesvõttelt (tlk 107) nähtub, et programmi kasutas 03.12.2008.a üks kasutaja, 04.12.2008.a kolm kasutajat ja
05.12.2008.a kaks kasutajat, kahe kasutaja osas programmi sisenemise kuupäeva näidatud ei ole. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Arvestades, et hagejal tuleb saamata jäänud tulu nõude rahuldamiseks lisaks kostja poolt lepingu rikkumisele vähemalt tõendada, et hageja poolt on kahe töökoha asemel kasutatud korraga rohkem töökohti, see ei ole aga asjas tõendamist leidnud, leiab kohus, et hageja saamata jäänud tulu nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et aktis programmi kasutamise kohta (tlk 31) on hageja esile toonud, kes 03-05.12.2008.a väljavõttes (tlk 107) märgitud isikutest programmi kasutada said. 3 isikut nendest on BTAS töötajat, 3 isikut OÜ M töötajat. Kuna 01.12.2008.a arve–saatelehe järgi (tlk 155) oli BTAS hagejalt soetanud 3 lisatöökoha litsentsi ja 01.12.2008.a arve-saatelehe (tlk 156) järgi oli OÜ M soetanud hagejalt endale 3 lisatöökoha litsentsi, siis asub kohus seisukohale, et hageja saamata jäänud tulu nõue on täielikult tõendamata. Hageja programmi kasutamiseks 8-l töökohal ( 3 BTAS, 3 OÜ M ja 2 kostja) oli litsentsid ostetud.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust ja vaidluse asjaolusid, leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 1/3 osas kostja kanda, kostja menetluskulud 2/3 osas hageja kanda, ülejäänud menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.