Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Reet Allikvere
Tsiviilasi
Otsuse tegemise aeg ja koht
Fenomen Trade OÜ hagi AS Helter-R vastu tähise Alko õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks ning tähise alko (sõnana) ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks kaubamärgi SuPer Alko+kuju koosseisus 07.04.2011, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.12.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Fenomen Trade OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg
3195,58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Fenomen Trade OÜ (registrikood 11448287), esindaja adv Andres Past
22.03.2011
Kostja AS Helter-R (registrikood esindaja patendivolinik Almar Sehver
10247246),
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21.12.2010 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Kostja kaubamärk SuPer Alko%+kuju (nr 37454) registreeriti 03.03.2003 kostja poolt 18.01.2002 esitatud taotluse alusel. Kaubamärgi mittekaitstavaks osaks on sõna super. Hageja kasutab kujutuslikke kaubamärke ALKO ALCOHOL & TOBACCO ning SALKO ALCOHOL & TOBACCO, mille osas on Bellasofi OÜ esitanud Patendiametile avalduse nende registreerimiseks kaubamärgiregistris kujutuslike kaubamärkidena.
2.05.12.2008 esitasid kostja ja OÜ Aldar Eesti kohtule hagi hageja, Bellasofi OÜ, Multikapital OÜ, Bestok Kinnisvara OÜ ja Andrei Šabõgini vastu kaubamärkide SUPER ALKO ja VIINARANNASTA üldtuntuse tuvastamiseks seisuga 19.09.2008 turistidele suunatud alkoholi jaemüügiteenuse osas ning kostjate kohustamiseks AS HELTER-R kaubamärgiõigusi rikkuva tegevuse lõpetamiseks registreeritud kaubamärgi SuPer Alko+kuju ja üldtuntud kaubamärgi SuPer Alko suhtes (tsiviilasi nr 2-08-82738). Selles hagiavalduses märkisid kostja ja OÜ Aldar Eesti, et registreeritud kaubamärgi mittekaitstavast osast (sõna „super“) võib järeldada, et kaubamärgiga on kaitstud sõna alko, sõnadekombinatsioon super alko ning märgi kui terviku kujundus.
3.Tähis alko ei ole kaitsevõimeline. Tähis alko (sõnana) näitab ja kirjeldab tavapärases keelekasutuses ja äripraktikas eelkõige alkoholiga seotud kaupade või teenuste liiki, samuti on nimetatud tähis muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heauskses äripraktikas alkoholiga seotuse tähistamiseks. Nimetatud asjaolust tulenevalt ei saa tähis alko (sõnana) olla kaubamärgina kaitstud.
4.Kui võrrelda enne 01.05.2004 kehtinud kaubamärgiseadust (KaMS) ning hetkel kehtivat kaubamärgiseaduse redaktsiooni, siis kehtisid samad registreerimisest keeldumise alused. 25.04.1994 jõustunud seadusega ratifitseeritud „Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni“ artikkel 6 quinquies B(2) kohaselt võib samuti kaubamärkide registreerimise tagasi lükata või kehtetuks tunnistada muuhulgas juhul, kui märkidel puuduvad täielikult eristustunnused või nad koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis võivad kaubanduskäibes olla toodete liigi, kvaliteedi, koguse, otstarbe, hinna, päritolukoha või valmistusaja märkimiseks või mis on saanud üldkasutatavaks igapäevases keeles või ausates ja püsivates kaubandustavades riigis, kus kaitset taotletakse.
5.Vaidlusaluse kaubamärgi registreerimisel esinesid KaMS §-s 9 märgitud õiguskaitset välistavad asjaolud ning küsitav on kaubamärgi SuPer Alko %+kuju registreerimine ka KaMS § 10 lg 1 p-de 3 ja 7 järgi.
6.Patendibüroo Turvaja OÜ ning OÜ Patendi- ja Kaubamärgibüroo Koitel arvamuste kohaselt ei ole tähis alko kaitsevõimeline, kuna sõna alko on üldlevinud lühend sõnast alkohol, mida kasutatakse tavapärases keelekasutuses (KaMS § 9 lg 1 p 4); sõna alkohol alguosa alko kasutatakse teiste alkoholiga seotud liitsõnade moodustamiseks, nt. alkomeeter, alkohoolik; seetõttu puudub tal eristusvõime (KaMS § 9 lg 1 p 1); alko, tulenevalt tema otsesest seosest alkoholiga, näitab osutatavate teenuste liiki. Samuti ei ole tegemist oluliselt muudetud tähisega, et tal puuduks otsene seos osutatavate teenustega. Tarbijal tekib toidu- ja joogikaubanduses tähise Alko tajumisel otsene assotsiatsioon alkoholi ja alkoholikaubandusega (KaMS § 9 lg 1 p 3); sõna alko on paljude isikute poolt laialt kasutatav viide alkoholile, tegemist on tavapärase
2(7)
üldkasutatava tähisega, millise kasutamine peab olema vabalt lubatud kõigile soovijatele.
7.Kostjal ei saa tähisele alko (sõnana) olla ainuõigust ka põhjusel, et 29.01.1997 registreeriti Alko Inc nimele kaubamärk „ALKO“. Samas on ka nimetatud kaubamärgi puhul tegemist kujutusliku kaubamärgiga, mille puhul on registreeritud konkreetne visuaalne kujutis, mitte aga sõna tervikuna. Järelikult on kostja seisukoht, et tähis alko on kaitstav sõnana, vastuolus muuhulgas KaMS § 10 lg 1 p-des 3 ja 7 sätestatuga.
8.Hageja taotles tuvastada tähise alko (sõnana) õiguskaitset välistavad asjaolud ning tunnistada tühiseks hageja ainuõigus tähise alko (sõnana) kasutamiseks kaubamärgi SuPer Alko+kuju (registreering nr 37454) puhul. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud. Tuvastusnõude kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude kindlakstegemiseks saab KaMS § 41 lg 5 kohaselt esitada üksnes jätkumenetlusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel. Eeltoodust nähtuvalt puudub TsMS § 368 ja KaMS § 41 lg 5 ning § 59 lg 1 kohaselt hageja tuvastusnõude menetlemiseks ja rahuldamiseks alus.
10.SuPer Alko+kuju kaubamärgiregistreeringu nr 37454 ainuõiguse tühistamise nõudel sõna alko osas puudub seaduslik alus, kuna KaMS § 52 lg 1 kohaselt on võimalik kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamine kogu kaubamärgi reproduktsiooni suhtes ja seetõttu juba menetluslikult ei ole võimalik kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamine üksnes märgi teatava osa (antud juhul sõna alko) osas.
11.Hagi on ka aegunud.
12.On ebaõige hageja osundus, et sõna alko viitab otseselt alkoholile. Seda tõendavad kostja poolt esitatud materjalid, mis näitavad tähise AL-KO kasutamist erinevate masinate (s.h muruniidukid) ja seadmete kaubamärgina. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
13.Maakohus jättis Fenomen Trade OÜ hagi AS Helter-R vastu tähise alko (sõnana) ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks kaubamärgi SuPer Alko+kuju koosseisus rahuldamata ning tähise ALKO õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks läbi vaatamata. Menetluskulud jäid hageja kanda.
14.Hagi on aegunud. Kehtinud KaMS § 24 lg 2 nägi ette, et asjast huvitatud isik võis esitada taotluse apellatsioonikomisjonile 5 aasta jooksul, arvates kaubamärgi registrisse kandmise päevast, kui registreerimisel rikuti KaMS §-de 7 ja 8 nõudeid. Vaidlusalune kaubamärk kanti registrisse 03.03.2003. Kuni 01.03.2009 kehtinud KaMS § 52 lg 5 alusel oli hagi esitamise õigus 5 aastat registreeringu tegemise kuupäevast alates. Seega oli hagejal hagi esitamise õigus kuni 03.03.2008. Ainuõiguse tühistamise nõude puhul ei oma tähtsust asjaolu, millal hageja kostja kaubamärgist teada sai, seadus seob aegumise kaubamärgi registreeringu tegemise ajaga.
15.Kooskõlas Riigikohtu otsusega 3-2-1-142-08 annab KaMS § 72 lg 1 KaMS § 52 lg-s 5 sätestatud hagi aegumise tähtajale tagasiulatuva jõu. Hagi aegumise viieaastane tähtaeg algas kostja kaubamärgi registreeringu tegemise kuupäevast arvates. Kostja kaubamärk registreeriti 03.03.2003, hagi esitati 07.04.2009, seega oli hagi esitamise viieaastane tähtaeg lõppenud ajaks, mil hageja hagi esitas. Käesoleval ajal kehtiv KaMS § 52 lg 2 p-ga 1 kehtestatud tühistamishagi 5 aastase esitamise tähtaeg alates
3(7)
kaubamärgi kasutamisest teadasaamisest ei kuulu kohaldamisele, kuna selle sätte jõustumise ajaks (01.03.2009) oli hagi juba aegunud.
16.Isegi kui hagi ei oleks aegunud, tuleb ainuõiguse tühiseks tunnistamise nõue jätta rahuldamata. Kostja kaubamärgi SuPer Alko+kuju registreerimisel määrati mittekaitstavaks osaks sõna „super“. Hageja vaidlustab kostja kaubamärgi SuPer Alko+kuju puhul vaid sõna „alko“ kaitstavuse. Kehtinud KaMS § 7 sõnastusest tulenevalt tuleb õiguskaitset välistavate asjaolude hindamisel lähtuda kogu tähisest, mitte vaid selle koosseisu kuuluvast ühest sõnast. Kehtiva KaMS § 52 lg 1 võimaldab hagi esitamist kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui hagi alus oli olemas ka registreeringu tegemise ajal. Kuna kaubamärki tuleb hinnata tervikuna selle järgi, milline üldmulje temast asjaomasele tarbijagrupile kujuneb, ei saa vaidlustada kaubamärgi koosseisu kuuluvat ühte osa kaubamärgist, mistõttu puudub hagi rahuldamiseks alus.
17.Kostja kaubamärgi koosseisu kuuluv sõna alko ei ole kaubamärk ega tähis, vaid sõna. Eesti keeles sõna alko ei eksisteeri. Isegi juhul, kui mingi elanikkonna osa kasutab alkot alkoholi sünonüümina, ei ole see ikkagi tavapärane keelekasutus. Slängi sõnaraamatust ei saa järeldada hageja poolt soovitut, et alko oleks tavakeelekasutuses. Et lugeda mingit sõna tavapärases keelekasutuses olevaks, peaks seda kasutama sellisena valdav osa elanikkonnast või asjaomasest tarbijaskonnast. Eesti Keele Sõnaraamatus (ÕS 1999.Eesti Keele Instituut“ lk 53) sõna alko puudub. Google väljavõttes on seoses alkoga viited Soome alkoholi tootvale äriühingule ja ettevõtetele, millel puudub seos alkoholiga.
18.Hageja leiab, et kostja kaubamärgi koosseisus sõnaosa alko registreerimine on vastuolus ka KaMS § 10 lg 1 p 3 ja 7 (registreerimise ajal kehtinud KaMS § 8 lg 1 p 3 ja p 10), mis sätestab suhtelised kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused. Selle asjaolu on hageja esitanud seoses Soome äriühingule Alko Inc. nimele registreeritud kaubamärgiga ALKO“. KaMS § 52 lg 1 alusel on hagi esitamise õigus asjast huvitatud isikul. KaMS § 8 lg 1 p-s 10 märgitud asjaolu tuvastamise puhul ei ole hageja asjast huvitatud isikuks. Hagejal puudub õigus hageda Soome äriühingule Alko Inc. kuuluva kaubamärgiga ALKO seotud õigusi.
19.KaMS § 52 alusel kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamise hagi esitamisel kuulub tuvastamisele õiguskaitset välistava asjaolu olemasolu või selle puudumine. Ka KaMS § 41 lg 2 alusel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse (TOAK) vaidlustamise korral tuleb tuvastada õiguskaitset välistava asjaolu olemasolu või selle puudumine. KaMS § 41 lg 5 kohaselt saab sellise nõude esitada TOAK otsust vaidlustades. Seega esitas hageja kaks nõuet, mõlema nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, kas kostja nimele registreeritud kaubamärgi SuPer Alko+kuju registreerimise ajal esinesid õiguskaitset välistavad asjaolud või mitte. Kuna KaMS § 52 näeb ette asjaolude, mille alusel hageja hagi esitas, puhul kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise hagi esitamise võimaluse, jättis kohus tuvastushagi läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
20.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda.
21.KaMS § 72 lg 5 kohaselt enne 01.05.2004 Patendiameti tehtud otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel kohaldatakse Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtutakse asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Seega on ilmne, et enne 01.05.2004 kehtinud seadusest kuulub kohaldamisele üksnes see osa, milline sätestab kaubamärgi registreerimisest
4(7)
keeldumise alused. Muus osas kohaldatakse kehtivat seadust Seetõttu on väär kohtu viide kehtinud KaMS § 24 lg-s 2 sätestatule. Kuivõrd vastava taotluse esitamine ei kujuta endast kaubamärgi registreerimisest keeldumise alust, ei võimalda KaMS § 72 lg 5 eelviidatud kehtivuse kaotanud sätte kohaldamist edasises menetluses. Hagi aegumise küsimuse otsustamisel tuleb lähtuda menetlusnormist, milline kehtis hagi esitamise ajal, so 07.04.2009. Seega saab hagi olla aegunud üksnes juhul kui see on esitatud hiljem kui viie aasta jooksul pärast seda, kui hageja sai kaubamärgi kasutamisest teada. Hageja on äriühinguna registrisse kantud 16.11.2007. Tulenevalt TsÜS § 26 lg-s 1 sätestatust ei saa juriidiline isik omada tsiviilõigusi ja kohustusi, sh saada teada mingisugustest asjaoludest enne, kui juriidilisel isikul tekib õigusvõime. Eeltoodust on ilmne, et hageja sai kostjale kuuluvast kaubamärgist teada mitte varem kui 16.11.2007, mistõttu aegub hageja nõue kostja vastu 16.11.2012.
22.Kohus on tõlgendanud hageja nõuet sellisena, justkui vaidlustaks hageja üksnes ühte kaubamärki koosseisu kuuluvat osa kaubamärgist, ning on leidnud, et selliselt ei saa kaubamärki osaliselt vaidlustada. Kohus on oluliselt eksinud menetlusõiguse vastu, asudes seisukohale, et hagi rahuldamise alus puudub, kuivõrd hageja nõude formuleering on mõneti ebatäpne. Hageja möönab, et hagiavalduses esitatud nõue võinuks olla esitatud täpsemas sõnastuses, samas on hagi alus ilmne. Hageja on piisava põhjalikkusega selgitanud ning tõendanud, miks hageja taotleb kostja ainuõiguse tühiseks tunnistamist. Hageja nõude ebatäpne sõnastus ei tähenda aga seda, justkui oleks hagi ese ebaõige. Hageja on nõude esitamisel tuginenud KaMS § 52 lg-le 1, mis on hagi esemeks TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses. Hageja on vaidlustanud kostja ainuõiguse kaubamärgile Super Alko + kuju (hagi ese) ning on põhjendanud oma nõuet sellega, et kaubamärgi koosseisu kuuluv sõna alko ei ole kaitsevõimeline (hagi alus).
23.Kohus on rikkunud TsMS § 436 lg-eid 2 ja 3 ning § 230 lg-t 2 asudes seisukohale, et eesti keeles sõna alko ei eksisteeri, viidates eesti Keele Sõnaraamatule (ÕS 1999, lk 53). Nimetatu tõendit kohtule esitatud ei ole. Rajades kohtuotsuse tõendile, mida menetlusse ei ole esitatud ning mille osas pooltel ei olnud vastavalt ka võimalik arvamust avaldada, on kohus oluliselt eksinud TsMS §-s 7 sätestatud hagimenetluse võistlevuse põhimõtte vastu. Isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et tegemist oleks olnud lubatava tõendiga, on nimetatud allikast tulenev teave on aegunud. 2006 ilmunud „Eesti Õigekeelsus Sõnaraamat ÕS 2006“ veebiversiooni väljatrüki kohaselt on alko eesti keeles esinev liitsõna osa. Seega esineb alko eesti keeles iseseisva tähendust omava sõnana. Eeltoodu valguses on sisuliselt ebaõige ka kohtu seisukoht, et alkol tavakasutuses tähendust ei ole. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et tähis alko (sõnana) näitab ja kirjeldab tavapärases keelekasutuses ja äripraktikas eelkõige alkoholiga seotud kaupade või teenuste liiki, samuti on nimetatud tähis muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heauskses äripraktikas alkoholiga seotuse tähistamiseks
24.Väär on kohtu seisukoht, et kuivõrd KaMS § 52 lg 1 alusel on hagi esitamise õigus asjast huvitatud isikul, siis KaMS § 8 lg 1 p 10 (kuni 30.04.2004 kehtinud seadus) märgitud asjaolu tuvastamise puhul ei ole hageja asjast huvitatud isikuks, mistõttu hagejal puudub õigus hageda Soome äriühingule Alko Inc. kuuluva kaubamärgiga ALKO seotud õigusi. KaMS § 52 lg 1 mõtteks ei ole see, et isik peaks ära näitama õigustatud huvi konkreetsel KaMS §-de 9 ja 10 alusel ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks. Seega on kohus põhjendamatult leidnud, justkui saaks KaMS §-s 10 nimetatud aluse esinemisel KaMS § 52 lg-s 1 nimetatud hagi esitada üksnes isik, kelle õigustest tulenevalt nimetatud alus esineb.
5(7)
25.Hageja on esitanud TsMS § 368 lg 1 alusel tuvastusnõude tähise alko (sõnana) õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks ning KaMS § 52 lg 1 alusel kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise nõude. Kohus jättis hageja tuvastusnõude läbi vaatamata viitamata TsMS §-s 423 sätestatud alusele, milline võimaldanuks kohtul jätta vastav tuvastusnõue läbi vaatamata. Hageja esitatud nõuded ei vasta ka TsMS § 423 lg 1 p 4 kriteeriumile, milline võimaldaks jätta läbi vaatamata nõude, kui kohtu menetluses on juba asi samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Hageja esitatud kahe nõude esemed on erinevad - ühes nõudes palub hageja asjaolude tuvastamist, teises aga kostja ainuõiguse tühisuse tuvastamist. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
28.Maakohus määras tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas 50 000 krooni ja hinna määramist ei ole pooled vaidlustanud. Ringkonnakohtul ei ole alust määrata apellatsioonimenetluses tsiviilasjale teistsugust hinda.
29.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Maakohus kohaldas õigesti hageja tühistamisnõudele aegumist. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et 01.03.2009 jõustunud KaMS § 52 lg 2 p-l 1 ei ole tagasiulatuvat jõudu nende nõuete osas, mis olid 01.03.2009 juba aegunud. Kuni 01.03.2009 oli kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise hagi esitamise aegumistähtaeg 5 aastat kaubamärgi registreerimisest. Kostja kaubamärk registreeriti 03.03.2003 ja 5-aastane tähtaeg möödus 03.03.2008. Analoogselt on uuest seadusest tuleneva aegumise kohaldatavus reguleeritud ka KaMS § 72 lg-s 9, mille kohaselt kehtib uus aegumisregulatsioon üksnes juhul, kui eelneva kaubamärgiseaduse redaktsiooni kohane aegumisperiood ei olnud möödunud. Analoogne on tsiviilõiguse üldine aegumise regulatsioon. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kehtestati uus aegumise regulatsioon üksnes aegumata nõuetele. Ilma selgesõnalise rakendussätteta ei saa muuta ja pikendada juba aegunud nõuete aegumistähtaega.
31.Maakohus jättis õigesti hageja tuvastusnõude läbi vaatamata põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude esinemise tuvastamine on eelduseks kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühistusnõude lahendamisel. Seega on antud juhul tegemist asjaoluga, mitte iseseisva nõude esemega. Iseseisva tuvastusnõude kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude kindlakstegemiseks saab KaMS § 41 lg
kohaselt esitada üksnes jätkumenetlusena Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel. Sellist nõuet hageja käesolevas asjas esitanud ei ole.
32.Hageja märgib apellatsioonkaebuses, et vaatamata nõude ebatäpsele sõnastusele, on ta vaidlustanud kostja ainuõiguse kogu kaubamärgile ning on põhjendanud oma nõuet sellega, et kaubamärgi koosseisu kuuluv sõna alko ei ole kaitsevõimeline. Seega
6(7)
soovib hageja kaubamärgi tühistamist ikkagi sel alusel et õiguskaitset välistav asjaolu esineb märgi ühe osa (sõna ALKO) osas.
33.KaMS § 52 lg 1 kohaselt on võimalik kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamine kogu kaubamärgi reproduktsiooni suhtes, mitte üksnes märgi teatava osa (antud juhul sõna ALKO) osas. Seega eeldab KaMS § 52 lg 1 õiguskaitse välistatust terve kaubamärgi osas. Hageja poolt viidatud mittekaitstava osa määramine on võimalik vaid Patendiameti poolt kaubamärgi administratiivses registreerimismenetluses (kehtiva KaMS § 38 lg 3 ja 4, varasema KaMS 12 lg 6).
34.Eeltoodut kinnitab ka KaMS § 12 lg 1 p 2, mille kohaselt kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon. Antud põhimõte välistab kaubamärgi reproduktsiooni jagamise/lahutamise osadeks ning nende eraldiseisva käsitluse. Kui kaubamärgi sees olev üks sõna ei oma iseseisvat kaitsevõimet, ei muuda see kaubamärki kui tervikut kaitsevõimetuks. Kohus saab kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise hagimenetluses anda vajaliku hinnangu kaubamärgiregistreeringu õiguskaitse ulatuse kohta, kuid märgi õiguskaitse osaline tühistamine reproduktsioonil kujutatud elementide osas ei ole KaMS § 52 lg 1 alusel võimalik.
35.Eeltoodu tõttu ei ole käesolevas vaidluses tähtsust sõna alko kasutusel ja tähendusel eesti keeles, mistõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse sellekohased arutlused tähelepanuta..
36.Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole õigustatud isikuks KaMS § 8 lg 1 p 10 asjaolu tuvastamisel, kuna tegemist on kolmanda isiku Alko Inc. kaubamärgiga. Vastavalt TsMS § 3 lg-le 1 saab kohtusse pöörduda oma eeldatava ja seadusega kaitstud huvi kaitseks. Hageja ei ole õigustatud isikuks pöördumaks kohtusse väitega, et SUPER ALKO % + kuju kaubamärgi registreerimisel on rikutud kolmanda isiku õigusi või huve.
37.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
Gaida Kivinurm
Malle Seppik
Reet Allikvere
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.