Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt registreeriti kostja kaubamärk „SuPer Alko%+kuju“ (nr 37454) 03.03.2003 kostja poolt 18.01.2002 esitatud taotluse alusel. Kaubamärgi mittekaitstavaks osaks on sõna „super“. Hageja kasutab kujutuslikke kaubamärke „ALKO ALCOHOL & TOBACCO“ ning „S-ALKO ALCOHOL & TOBACCO“, mille osas on B OÜ esitanud Patendiametile avalduse nende registreerimiseks kaubamärgiregistris kujutuslike kaubamärkidena. 05.12.2008 esitasid kostja ja OÜ AS kohtule hagi hageja, B OÜ, M OÜ, BK OÜ ja A Š vastu kaubamärkide SUPER ALKO ja VIINARANNASTA üldtuntuse tuvastamiseks seisuga 19.09.2008 turistidele suunatud alkoholi jaemüügiteenuse osas ning kostjate kohustamiseks AS-i H -R kaubamärgiõigusi rikkuva tegevuse lõpetamiseks registreeritud kaubamärgi „SuPer Alko+kuju“ ja üldtuntud kaubamärgi „SuPer Alko“ suhtes (tsiviilasi nr 2-08-82738). Selles hagiavalduses märkisid kostja ja OÜ AE, et registreeritud kaubamärgi mittekaitstavast osast (sõna „super“) võib järeldada, et kaubamärgiga on kaitstud sõna „alko“, sõnadekombinatsioon „super alko“ ning märgi kui terviku kujundus. Kostja arvates näitab Patendiameti otsus anda ainuõigused sõna „alko“ kasutamiseks, et tegemist on eristusvõimelise sõnaga ning et selle eristusvõimet ei tee olematuks võimalik assotsiatsioon sõnaga „alkohol“ ning see registreeritud kaubamärk annab kostjale ainuõiguse sõna „alko“ kasutamiseks mistahes kujunduses. Hageja peab kostja seisukohta ekslikuks, mistõttu esitas käesoleva hagi tuvastamaks, kas kostjal on ainuõigus tähise „alko“ (sõnana) kasutamiseks. Hageja leiab, et tähis „alko“ (sõnana) ei ole kaubamärgi kaitstav osa, kuivõrd nimetatud termin viitab otseselt alkoholile ning seetõttu kajastab eelkõige müüdava kauba ja osutatava teenuse liiki. Seega ei ole tähis „alko“ kaitsevõimeline. Hagi esitamisel juhindus hageja KaMS § 52 lg 1, 72 lg 5, lg 51, lg 2 p 1 ja kaubamärgi registreerimise ajal kehtinud KaMS § 7 lg 1 p-dest 2,3,4 (hagiavalduses on hageja ekslikult märkinud § 9, mis sätestab kaubamärgi absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud seaduse praegu kehtivas redaktsioonis). Hageja arvates näitab ja kirjeldab tähis „alko“ (sõnana) tavapärases keelekasutuses ja äripraktikas eelkõige alkoholiga seotud kaupade või teenuste liiki, samuti on nimetatud tähis muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heauskses äripraktikas alkoholiga seotuse tähistamiseks. Nimetatud asjaolust tulenevalt ei saa tähis „alko“ (sõnana) olla kaubamärgina kaitstud. Kui võrrelda enne 01.05.2004 kehtinud kaubamärgiseadust ning hetkel kehtivat KaMS redaktsiooni, siis kehtisid samad registreerimisest keeldumise alused. 25.04.1994 jõustunud seadusega ratifitseeritud „Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni“ artikkel 6 quinquies B(2) kohaselt võib samuti kaubamärkide registreerimise tagasi lükata või kehtetuks tunnistada muuhulgas juhul, kui märkidel puuduvad täielikult eristustunnused või nad koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis võivad kaubanduskäibes olla toodete liigi, kvaliteedi, koguse, otstarbe, hinna, päritolukoha või valmistusaja märkimiseks või mis on saanud üldkasutatavaks igapäevases keeles või ausates ja püsivates kaubandustavades riigis, kus kaitset taotletakse. Hageja ei nõustu kostja arvamusega, et tähis „alko“ on piisavalt eristusvõimeline ja kaitsevõimeline. Kaubamärgiregistreering on eksitava sõnastusega, kuivõrd selles on mittekaitstavaks osaks märgitud üksnes tähis „super“. Kuna kostja lähtub eeldusest, et temal on ainuõigus tähise „alko“ kasutamiseks, siis tuginedes KaMS § 52 lg 1 ja lg 2 p-s 1 palub hageja tunnistada tühiseks kostja ainuõiguse tähise „alko“ (sõnana) kasutamiseks. Vaidlusaluse

kaubamärgi registreerimisel esinesid KaMS § 9 märgitud õiguskaitset välistavad asjaolud ning küsitav on kaubamärgi „SuPer Alko %+kuju“ (registreering nr 37454) registreerimine ka KaMS § 10 lg 1 p-de 3 ja 7 järgi. Patendibüroo Turvaja OÜ ning OÜ Patendi- ja Kaubamärgibüroo Koitel arvamuste kohaselt ei ole tähis „alko“ kaitsevõimeline, kuna sõna alko on üldlevinud lühend sõnast alkohol, mida kasutatakse tavapärases keelekasutuses (KaMS § 9 lg 1 p 4); sõna alkohol alguosa alko kasutatakse teiste alkoholiga seotud liitsõnade moodustamiseks, nt. alkomeeter, alkohoolik; seetõttu puudub tal eristusvõime (KaMS § 9 lg 1 p 1; alko tulenevalt tema otsest seosest alkoholiga, nõutab otsustavate teenuste liiki. Samuti ei ole tegemist oluliselt muudetud tähisega, et tal puuduks otsene seos osutavate teenustega. Tarbijal tekib toidu- ja joogikaubanduses tähise Alko tajumisel otsene assotsiatsioon alkoholi ja alkoholikaubandusega (KaMS § 9 lg 1 p 3); sõna ALKO on paljude isikute poolt laialt kasutatav viide alkoholile, tegemist on tavapärase üldkasutatava tähisega, millise kasutamine peab olema vabalt lubatud kõigile soovijatele. Kaubamärgiregistrile on esitatud taotlused kaubamärkide „R-ALKO ALKOHOL & TUBAKAS“ ning „€-ALKO ALKOHOL & TUBAKAS“ registreerimiseks; kasutatakse tähiseid „R-ALKO“, „ALKO EKSPERT“, „ALKO CASH & CARRY“ jne kolmandate isikute poolt. Seega on tähis „ALKO“ muutunud tavapäraseks alkoholipoodide ja muude alkoholiga seotud müügikohtade tähistamisel. Tähis „ALKO“ näitab eelkõige osutavate teenuste liiki. Järelikult puudub nimetatud tähisel eristusvõime KaMS § 9 lg 1 p 2 mõistes, mistõttu nimetatud tähis ei ole iseseisvalt kaitstud. Kostjal ei saa tähisele „alko“ (sõnana) olla ainuõigust ka põhjusel, et 29.01.1997 registreeriti Alko Inc nimele kaubamärk „ALKO“. Samas on ka nimetatud kaubamärgi puhul tegemist kujutusliku kaubamärgiga, mille puhul on registreeritud konkreetne visuaalne kujutis, mitte aga sõna tervikuna. Järelikult on kostja seisukoht, et tähis „ALKO“ on kaitstav sõnana, oluliselt vastuolus muuhulgas KaMS § 10 lg 1 p-des 3 ja 7 sätestatuga. KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks. KaMS § 10 lg 1 p 7 sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on mis on identne või eksitavalt sarnane kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt. Kuivõrd kostja nimele on 2003. a registreeritud kaubamärk, mis sisaldas tähist „ALKO“ (kuigi sama tähist sisaldav kaubamärk oli 1997. a registreeritud Alko Inc nimele), siis kinnitab see üheselt, et ka kostjal ei saa olla ainuõigust tähise „ALKO“ (sõnana) kasutamiseks. Hageja taotleb tuvastada tähise „alko“ (sõnana) õiguskaitset välistavad asjaolud ning tunnistada tühiseks hageja ainuõigus tähise „alko“ (sõnana) kasutamiseks kaubamärgi „SuPer Alko+kuju“ (registreering nr 37454) puhul. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja esitas kaks mittevaralist nõuet: tähise „ALKO“ (sõnana) õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamise ja kostja ainuõiguse tähise „ALKO“ (sõnana) kasutamiseks kaubamärgi „SuPer Alko+kuju“ (registreering nr 37454) puhul tühiseks tunnistamise. Kahe nõude esitamine oli mittevajalik. Tuvastusnõude kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude kindlakstegemiseks saab KaMS § 41 lg 5 kohaselt esitada üksnes jätkumenetlusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel. Eeltoodust nähtuvalt puudub TsMS § 368 ja KaMS § 41 lg 5 ning § 59 lg 1 kohaselt hageja tuvastusnõude menetlemiseks ja rahuldamiseks alus, samuti on põhjendamata sellise nõude esitamine iseseisvas hagimenetluses, mitte vastuhagina pooltevahelises varasemas kohtuvaidluses. SuPer Alko+kuju kaubamärgiregistreeringu nr 37454 ainuõiguse tühistamise nõudel sõna ALKO osas puudub seaduslik alus, kuna KaMS § 52 lg 1 kohaselt on võimalik kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamine kogu kaubamärgi reproduktsiooni suhtes ja seetõttu juba menetluslikult ei ole võimalik kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamine üksnes märgi teatava osa (antud juhul sõna ALKO) osas. KaMS § 52 lg 1 eeldab õiguskaitse välistatust terve kaubamärgi osas. Hageja on antud juhul aga ka möönnud, et märgi kui terviku osas õiguskaitset välistavaid asjaolusid ei esine. Kaubamärgiomaniku ainuõiguse osaline tühiseks tunnistamine on võimalik üksnes juhul, kui õiguskaitset välistavad asjaolud esinevad üksnes teatavate kaupade või teenuste osas. Õiguslik alus taolisele osale tühiseks tunnistamise õigusele tuleneb KaMS §-st 56, mille kohaselt, „kui ainuõiguse tühiseks tunnistamise või ainuõiguse lõppenuks tunnistamise alused kehtivad ainult osa kaubamärgiga tähistatavate kaupade või teenuste suhtes, tunnistatakse ainuõigus tühiseks või lõppenuks selle osa suhtes.“ Seega kuna kaubamärgiseadusest ei tulene võimalust tühiseks tunnistada kaubamärgiomaniku ainuõigus vaid kaubamärgi teatava osa suhtes, ei ole hageja nõudel alust. Hagi on aegunud. Hagi esitamise õigusliku alusena on hageja tuginenud KaMS § 52 lg 1, millise nõudeõiguse osas tuleneb aegumise norm KaMS § 52 lg 2 p-st 1, mis alates 01.03.2009 jõustunud KaMS redaktsiooni kohaselt võimaldab tühistamishagi esitada viie aasta jooksul kaubamärgi kasutamisest teada saamisest. Hageja on deklaratiivselt teatanud, et sai kostja kaubamärgi kasutamisest teada 2008. Samas lisatud EL’i, kes on SuPer ALKO logo autoriks, avalduse kohaselt kasutatakse SuPer Alko+kuju kaubamärki Eestis juba 2002 oktoobrist. Seega on vähetõenäoline, et hageja või tema juhatuse liige ei teadnud SuPer Alko kaubamärgist varem. Kuni 01.03.2009 oli kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise hagi esitamise aegumistähtaeg 5 aastat kaubamärgi registreerimisest. Kostja kaubamärk registreeriti 03.03.2003 ja 5-aastane tähtaeg möödus juba 03.03.2008. Vastavalt KaMS § 72 lg 9, mida kostja hinnangul saab analoogia korras kohaldada ka käesolevas vaidluses, kehtib uus (01.03.2009) aegumisregulatsioon üksnes juhul, kui eelneva kaubamärgiseaduse redaktsiooni kohane aegumisperiood ei olnud möödunud. Käesoleval juhul möödus aga registreeringu tühiseks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg KaMS eelmise redaktsiooni kohaselt juba 03.03.2008. Tühistushagi eelduseks on kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühisuse aluste eksisteerimine kaubamärgi registreerimise hetkel. See puudutab nii faktilisi asjaolusid, kui ka õiguslikke asjaolusid. Õiguslike alusena on hageja on viidanud lisaks KaMS § 52 lg 1 ka KaMS § 72 lg 51 rakendussättele ning leidnud, et kohaldamisele kuuluvad enne 01.05.2004 kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused ja kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud alates 01.05.2004 on sisuliselt samad ning seetõttu on hageja kvalifitseerinud oma hagi aluse KaMS § 9 lg 1 p-dele 2, 3 ja 4. Hageja poolt viidatud rahvusvahelise õiguse allika „Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni“ artikkel 6 quinquies B(2) ei ole otsekohalduv õigusnorm, vaid on adresseeritud konventsiooni liikmesriikidele. Hageja ei ole mitte ühegi esitatud tõendiga esile toonud õiguskaitset välistavate faktiliste asjaolude esinemist kostja kaubamärgi registreerimise hetkel. Vaatamata hagi põhjendamatusele ja tõendamatusele ei nõustu kostja hageja seisukohaga

õiguskaitset välistavate asjaolude esinemisega tähise ALKO (sõnana) osas. Hageja on leidnud, et tähis ALKO viitab otseselt alkoholile ning seetõttu kajastab eelkõige müüdava kauba ja osutatava teenuse liiki. Ainuüksi sellest hageja seisukohast nähtub, et tähise ALKO suhtes ei saa (isegi hageja seisukoha õigsuse korral) esineda õiguskaitset välistavad asjaolud, kuna õiguskaitse on välistatud tähisele, mis kirjeldab teenuse liiki või muid omadusi, mitte ei viita teenuse liigile või muudele omadustele. Tegemist on kaubamärgiõiguse väljakujunenud praktikale kaubamärgi eritusvõime piiri määratlemisel, et kaitstavad on viitavad ja vihjavad kaubamärgid ning õiguskaitse on välistatud üksnes juhul, kui side tähise ja kauba/teenuse vahel on niivõrd otsene ja ilme, et see tähis juba kirjeldab kauba või teenuse liiki või muid omadusi. Hageja on ise esile toonud, et ALKO puhul on tegemist viitava ja assotsiatsioone tekitava sõnaga, seega tegemist ei ole kirjeldava tähisega kaubamärgiõiguse tähenduses ning seega tegemist on kaitsevõimelise tähisega, millist asjaolu kinnitab ka Patendiameti senine registreerimispraktika: Kaubamärgi SuPer Alko+kuju koosseisus on mittekaitstavaks määratud üksnes sõna SUPER ning kaitse on saanud märgi koosseisus sõna ALKO; Registreeritud on kaubamärk ALKO+kuju (reg nr 22162) klassis 32 (õlu ja mittealkohoolsed joogid) ja 33 (alkoholjoogid) ilma mittekaitstava osata sõnale ALKO. Hageja väide, et Patendiamet ei ole kohustatud märkima mittekaitstavat osa oma registreerimisotsuses juhul, kui tähis ei põhjusta kahtlusi ainuõiguse ulatuse suhtes, sealjuures hageja avaldab, et tähis ALKO on just taoliseks elemendiks, mis on küll mittekaitstav, kuid ei ole märgitud (kuigi SUPER on märgitud kostja mittekaitstavaks osaks), on eksitav. Ilmselt on hageja lähtunud KaMS § 38 lg 3 ja 4, mis käsitleb ekspertiisi tulemusena kaubamärgi mittekaitstava osa märkimist või märgi osa mittekaitstavaks lugemist. Kuigi hageja on ka ise viidanud KaMS § 72 lg 51 rakendusnormile, mis eeldab kaubamärgi registreerimise ajal kehtinud õigusliku olukorra arvestamist, on hageja eiranud kostja kaubamärgi registreerimise ajal kehtinud kaubamärgi mittekaitstava osa regulatsiooni, mis ei näinud ette võimalust lugeda kaubamärgi osa mittekaitstavaks ilma seda märkimata. Seega on kostja kaubamärgis loetud mittekaitstavaks üksnes see, mis on mittekaitstavana märgitud – sõna SUPER ning hageja poolt viidatud kaubamärgiregistreering nr 22162 ALKO+kuju on registreeritud ilma ühegi mittekaitstava osata. Seega olukorras, kus tähis ALKO on tunnistatud Patendiameti poolt eritusvõimeliseks ka alkohoolsete jookide osas puudub igasugune alus väita, et tähisel ALKO puudub eristusvõime müügiteenuse osas, mille osas SuPer Alko+kuju kaubamärk registreerimise läbi kaitstud on. Patendiamet on õigesti otsustanud anda SuPer ALKO+kuju kaubamärgi koosseisus õiguskaitse ka sõnale ALKO, kuna see ei kirjelda teenuse liike ega omadusi, puuduvad ka tõendid selle sõna tavapärase kasutamise kohta kaubamärgi registreerimise hetkel ning seetõttu on tegemist eristusvõimelise tähisega SuPer ALKO+kuju kaubamärgi koosseisus. On ebaõige hageja osundus, et ALKO viitab otseselt alkoholile. Seda tõendavad kostja poolt esitatud materjalid, mis näitavad tähise AL-KO kasutamist erinevate masinate (s.h muruniidukid) ja seadmete kaubamärgina (väljatrükid koduleheküljelt www.al-ko.ee) ning ka jalgpalliklubi nimena FC ALKO (väljatrükk koduleheküljelt www.fcalko.ee). Hageja seisukoha õigsuse korral peaksid AL-KO muruniidukid mootorid töötama näiteks alkoholiga ning jalgpalliklubi FC ALKO liikmed koosnema alkohoolikutest? Turu-uuringute küsitlus näitab, et SuPer Alko+kuju kaubamärki tunneb 50% vastava kaubamärgiga tähistatava teenuse sihtrühmast ning kaubamärk on võimeline toimima kaubamärgina KaMS § 3 tähenduses. Seega on vaidlusalune kaubamärk omandanud ka täiendava, kasutamisest tuleneva eristusvõime. Euroopa Kohtu 7.07.2005 lahendis (kohtuasi C-353/03 Nestle vs Mars) märgitu kohaselt tekib kaubamärgi tuntus ka juhul, kui märki on kasutatud teise märgi koostisosana. Antud juhul on sõna ALKO vastava SuPer Alko+kuju oluliseks koostisosaks, mida tarbija tajub kui domineerivat ja eristavat elementi. Seega SuPer Alko+kuju kaubamärgi tuntus tähendab ka ALKO sõnamärgi tuntust ülaltoodud Euroopa Kohtu lahendi ja antud juhul läbi viidud turu5

uuringu valguses. Seega isegi teoreetilisel juhul, kui esineksid kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud kostja kaubamärgiregistreeringu suhtes, siis KaMS § 9 lg 2 võimaldab märgile anda õiguskaitse ka kasutamise tulemusena omandatud eristusvõime või üldtuntuse alusel. Uuring näitas ka märkimisväärset tõenäosust SuPer Alko+kuju kaubamärgi ja hageja poolt kasutatavate tähiste ALKO+kuju ja S ALKO+kuju äravahetamise tõenäosuse kohta (otsene segiajamine vastavalt 31% ja 27% ning kaude segiajamine vastavalt 19% ja 20% ). Lisaks oranžile värvile ühendab võrreldavaid kaubamärke sõna ALKO – juhul kui see ei toimiks kaubamärgina, ei oleks võimalik ka asjaolu, et tarbija need segi ajaks. Fotodega hageja kaupluse fassaadist aadressil XXX, Tallinn soovib kostja tõendada, et hageja ise üritab kasutada nimetust ALKO kaubamärgifunktsioonis. Hageja on 08.10.2010 paigaldanud oma kauplusehoone fassaadile silmatorkavad suunavad sildid, millel on domineerivalt esitatud sõna ALKO. Käesoleva vaidluse seisukohalt ei ole oluline, et kasutatud on ka kostjale omast oranži värvi, vaid see, et hageja ise soovib tähist ALKO kasutada kaubamärgifunktsioonis – suurelt ning silmatorkavalt ning koos muu kirjeldava tekstiga, mis ei saa jätta kahtlust, et eristavaks nimetuseks on sõna ALKO. Sellise tegevusega kinnitab ka hageja ise, et ALKO on võimeline toimima kaubamärgina ning mõjutama kaubamärgina tarbija ostukäitumist. Hageja poolt esitatud tõendid ei võimalda hagi rahuldada. Vikipeedia väljatrükk Soome riikliku alkoholimonopoli Alko kohta ei tõenda kostja kaubamärgi suhtes absoluutsete õiguskaitset välistavate asjaolude esinemist, suhteliste õiguskaitset välistavate asjaolude osas ei ole hageja antud asjaoludel õigustatud isikuks KaMS § 52 lg 1 mõistes. AS Liviko kaubamärgiregistreering nr 16916 VALGE VIIN+kuju - sõnad VIIN ning ALKO ei ole samastatavad kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude hindamisel, kuna „viin“ on konkreetse alkohoolse joogi tüübinimetus. Lisaks on tegemist klassis 33 registreeritud kaubamärgiga. AS Viru Õlu kaubamärgiregistreering nr 31497 PÄRNU ÕLU+kuju - sõnad ÕLU ning ALKO ei ole samastatavad kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude hindamisel, kuna „õlu“ on konkreetse alkohoolse joogi tüübinimetus. Lisaks on tegemist klassis 32 registreeritud kaubamärgiga. Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat - sõna esinemine sõnaraamatus ei tähenda, et selle sõna õiguskaitse kaubamärgina oleks välistatud. Eriti tuleb siinjuures rõhutada, et tegemist on slängiga, mida kasutavad eelkõige noored, kes ei või alkoholi osta. Slängi kasutamine on näiteks ametlikus keelepruugis üldse taunitav. Ingliskeelne google.com ja venekeelne google.com väljatrükk „Alko“ otsingu kohta - ei tõenda kostja kaubamärgi suhtes absoluutsete õiguskaitset välistavate asjaolude esinemist. Kostja kaubamärk ega selles sisalduv sõna ALKO ei ole mingil juhul vastavaid (müügi) teenuseid kirjeldav, kui siis üksnes vihjav. Kaubamärgiseadus ei keela vihjavate kaubamärkide registreerimist ning alljärgnev näitlik loetelu (väljatrükid lisatud) registreeritud kaubamärkidest kinnitab vihjavate kaubamärkide või keelekasutuses levinud sõnade kaitstavust: ÕLLENÄKSID + kuju (reg nr 38130, klassid 29 ja 30); ÕLLELEHT + kuju (reg nr 19337, klassid 16 ja 35); ÕLLE JUUST (reg nr 35486, klassid 16 ja 29); RUKKIPALA (reg nr 35154, klass 30); VÕILEIVA JUUST (reg nr 31095: klassid 16, 29); KÖÖGIKALENDER (reg nr 25288, klass 16); RAHALEHT (reg nr 44410, klassid 16 ja 36); AUTOPARTNER (reg nr 32795, klassid 9, 11, 12, 35, 37, 39); TURG (reg nr 41765, klass 43). Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude jätmist hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud hagi ja sellele esitatud vastuväidetega, uurinud esitatud tõendeid ja ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi kaubamärgi SuPer ALKO+kuju ainuõiguse

tühiseks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks läbi vaatamata. KaMS § 60 lg 1 alusel on Harju Maakohus pädevaks kohtuks vaidlust lahendama. Kohus jätab tähelepanuta poolte dokumentides esitatu seonduvalt kolmanda isikuga, kuna 23.04.2010 kohtumäärusega on hageja poolt hagiavalduses kolmanda isikuna märgitud OÜ ASmenetlusest kolmanda isikuna kõrvaldatud. Poolte vahel puudub vaidlus sellest, et kostja kaubamärgina on SuPer Alko+kuju (reg nr 37454) kantud registrisse 03.03.2003 klassis 35 – toidu ja joogi jaekaubandus teenusena (kolmandatele isikutele); toidu ja joogi hulgikaubandus teenusena (kolmandatele isikutele) ja et registreerimistaotluse M200200058 esitas kostja 18.01.2002 (tlk 10). Hageja taotleb tähise ALKO õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamist ning tähise ALKO (sõnana) ainuõiguse tühiseks tunnistamist kostja kaubamärgi SuPer Alko+kuju puhul. Juhindudes 01.05.2004 jõustunud kaubamärgiseaduse § 72 lg 5 kohaldab kohus Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtub asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Seega kuulub kohaldamisele enne 01.05.2004 kehtinud KaMS redaktsioon. Hageja juhindus hagi esitamisel enne 1.05.2004 kehtinud KaMS § 7 lg 1 p-dest 2, 3, 4 (hagiavalduses ja hilisemates menetlusdokumentides on ekslikult märgitud § 9 – KaMS redaktsioon, mis kehtib alates 01.05.2004). Kõigepealt põhjendab kohus hagi rahuldamata jätmist seoses aegumisega. Kehtinud KaMS § 24 lg 2 nägi ette, et asjast huvitatud isik võis esitada taotluse apellatsioonikomisjonile 5 aasta jooksul, arvates kaubamärgi registrisse kandmise päevast, kui registreerimisel rikuti KaMS § 7 ja 8 nõudeid. Vaidlusalune kaubamärk kanti registrisse 03.03.2003. Kuni 01.03.2009 kehtinud KaMS § 52 lg 5 alusel oli hagi esitamise õigus 5 aastat registreeringu tegemise kuupäevast alates. Seega oli hagejal hagi esitamise õigus kuni 03.03.2008. Ainuõiguse tühistamise nõude puhul ei oma tähtsust asjaolu, millal hageja kostja kaubamärgist teada sai, seadus seob aegumise kaubamärgi registreeringu tegemise ajaga. Kooskõlas Riigikohtu otsusega 3-2-1-142-08 annab KaMS § 72 lg 1 KaMS § 52 lg-s 5 sätestatud hagi aegumise tähtajale tagasiulatuva jõu. Hagi aegumise viieaastane tähtaeg algas kostja kaubamärgi registreeringu tegemise kuupäevast arvates. Kostja kaubamärk registreeriti 03.03.2003, hagi esitati 07.04.2009, seega oli hagi esitamise viieaastane tähtaeg lõppenud ajaks, mil hageja hagi esitas. Käesoleval ajal kehtiv KaMS § 52 lg 2 p-ga 1 kehtestatud tühistamishagi 5 aastase esitamise tähtaeg alates kaubamärgi kasutamisest teadasaamisest ei kuulu kohaldamisele, kuna selle sätte jõustumise ajaks (01.03.2009) oli hageja hagi aesitamise õiguse aegumise tõttu juba minetanud. Isegi kui hagi ei oleks aegunud tuleb ainuõiguse tühiseks tunnistamise nõue jätta rahuldamata allmärgitud põhjendustel. 01.05.2004-ni kehtinud KaMS § 7 sätestas absoluutsed kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused. § 7 lg 1 kohaselt ei registreeritud kaubamärgina: kaubamärke, millele puudub eristusvõime (p 2); kaubamärke, mis koosnevad üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida pole oluliselt muudetud (p 3); kaubamärke, mis koosnevad üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses nende kaupade ja teenuste osas, mille tähistamiseks kaubamärgi registreerimist taotletakse, või majandus- ja äritegevuses (p 4). Kostja kaubamärgi SuPer Alko+kuju registreerimisel määrati mittekaitstavaks osaks sõna

„super“. Seega otsustati kaubamärgi registreerimisel, et sõna „alko“ on kaubamärgi koosseisus kaitstav osa. Hageja vaidlustab kostja kaubamärgi SuPer Alko+kuju puhul vaid sõna „alko“ kaitstavuse. Kehtinud KaMS § 7 sõnastusest tulenevalt tuleb õiguskaitset välistavate asjaolude hindamisel lähtuda kogu tähisest, mitte vaid selle koosseisu kuuluvast ühest sõnast. Kehtiva KaMS § 52 lg 1 võimaldab hagi esitamist kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul (§ 9 ja § 10; registreerimise ajal kehtinud redaktsiooni § 7 ja § 8), kui hagi alus oli olemas ka registreeringu tegemise ajal. Kohtu arvates puudub hagi rahuldamise alus, kuna vaidlustada ei saa kaubamärgi koosseisu kuuluvat ühte osa kaubamärgist. Kaubamärki tuleb hinnata tervikuna selle järgi, milline üldmulje temast asjaomasele tarbijagrupile kujuneb. Kostja kaubamärgi koosseisu kuuluv sõna „alko“ ei ole kaubamärk ega tähis, vaid sõna. Eesti keeles sõna „alko“ ei eksisteeri. Kohus ei nõustu hagejaga, et „alko“ on sõnana tavapärases keelekasutuses alkoholi sünonüümina. Eesti keeles nimetatakse tavapärases keelekasutuses alkoholi alkoholiks, mitte alkoks. Isegi juhul, kui mingi elanikkonna osa kasutab alkot alkoholi sünonüümina, ei ole see ikkagi tavapärane keelekasutus. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Slängi sõnaraamatust (tlk 162-164) ei saa järeldada hageja poolt soovitut, et „alko“ oleks tavakeelekasutuses. Tõendi kolmandal lehel (tlk 164) on nimekiri erinevatest alkoholi liikidest slängis, „alkot“ nende hulgas ei ole. Et lugeda mingit sõna tavapärases keelekasutuses olevaks, peaks seda kasutama sellisena valdav osa elanikkonnast või asjaomasest tarbijaskonnast. Eesti Keele Sõnaraamatus (ÕS 1999.Eesti Keele Instituut“ lk 53) sõna „alko“ puudub. On sõnad „alkohoolne, alkomeeter“, mille esimeseks sõnaosaks on „alko“. Sõnaraamatu järgi tähendab sõna „alkohol“ viinapiiritust või seda sisaldavat joovastavat jooki. Ka see kinnitab, et eesti keeles sõna „alko“ puudub iseseisva tähendust omava sõnana. Google väljavõttes (tlk 165) on seoses „alkoga“ viited Soome alkoholi tootvale äriühingule ja ettevõtetele, millel puudub seos alkoholiga (nt AL-KO, AL-KO Kober, Kohtla-Järve JK Alko). KaMS § 7 lg 1 p 4 eesmärgiks tavakasutuses oleva sõna kaubamärgina registreerimise keelamiseks oli see, et üksikud ettevõtjad ei saaks monopoliseerida tavakeelt, et kirjeldavad tähised oleksid vabalt kasutatavad kõigi poolt. Sätte eesmärgiks on tarbija kaitsmine (avalik huvi). Kuna „alkol“ tavakasutuses tähendust ei ole, puudus alus nimetatud tähise kaubamärgina registreerimiseks keelamiseks. Tähise tavakeeles kasutamine peab olema tõendatud (T-146/02 p 31). Kohtu arvates, isegi kui sõna „alko“ oleks kasutatav viitena alkoholile (Patendibüroo Turvaja OÜ arvamus), siis võib ta seda olla tänu kostja kaubamärgile ja Soome tuntud alkoholi tootva äriühingu nimele. Seda arvamust kinnitab turuuuring (tlk 135, 138). Hageja leiab, et kostja kaubamärgi koosseisus sõnaosa „alko“ registreerimine on vastuolus ka KaMS § 10 lg 1 p 3 ja 7 (registreerimise ajal kehtinud KaMS § 8 lg 1 p 3 ja p 10), mis sätestab suhtelised kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused. Viidatud normide kohaselt ei registreeritud ajal, mil kostja kaubamärk registreeritu kaubamärgina kaubamärke, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased või assotsieeruvad teise isiku nimele teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks registreeritud või registreerimiseks esitatud varasema kaubamärgiga, kui see võib tarbija eksitamise tagajärjel kaasa tuua teise isiku kaubamärgi maine ärakasutamise või eristatavuse kahjustamise ja registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba (p 3) ning kaubamärke, mis on identsed teises riigis registreeritud ja seal kasutusel oleva kaubamärgiga, kui registreerimistaotlus on esitatud pahauskselt (p 10). Selle asjaolu on hageja esitanud seoses Soome äriühingule Alko Inc. (tlk 159) nimele registreeritud kaubamärgiga „ALKO“. KaMS § 52 lg 1 alusel on hagi esitamise õigus asjast huvitatud isikul. KaMS § 8 lg 1 p-s 10 märgitud asjaolu tuvastamise puhul ei ole hageja asjast huvitatud isikuks. Hagejal puudub õigus hageda Soome äriühingule Alko Inc. kuuluva kaubamärgiga ALKO seotud õigusi. Õige on kostja väide, et hagejal puudub õigus ja ka vajadus nõuda õiguskaitset välistavate asjaolude kindlakstegemist tuvastusnõude esitamise kaudu.

§ 52 alusel kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamise hagi esitamisel kuulub tuvastamisele. Ka KaMS § 41 lg 2 alusel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse (TOAK) vaidlustamise korral tuleb tuvastada õiguskaitset välistava asjaolu olemasolu või selle puudumine. § 41 lg 5 kohaselt saab sellise nõude esitada TOAKi otsust vaidlustades. Seega esitas hageja kaks nõuet, mõlema nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, kas kostja nimele registreeritud kaubamärgi SuPer Alko+kuju registreerimise ajal esinesid õiguskaitset välistavad asjaolud või mitte. Kuna KaMS § 52 näeb ette asjaolude, mille alusel hageja hagi esitas, puhul kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise hagi esitamise võimaluse, jätab kohus tuvastushagi läbi vaatamata. Asjatundjate – Patendibüroo Turvaja OÜ ja Koitel Patendi-&Kaubamärgibüroo (tlk 52-59) – arvamused ei tõenda hageja seisukohti kostja kaubamärgi kohta. Arvamustes on esitatud tõlgendus kohaldamisele kuuluva materiaalõiguse kohta, analüüsitud kaubamärke, mis ei kuulu käesoleva vaidluse esemesse, võrreldud kaubamärke. Seadust kohaldab ja tõlgendab kohus kohtuotsuses. Ka otsustab kohus, kas vaidlusalune kaubamärk on registreeritud õiguspäraselt või mitte. Hageja poolt esitatud B OÜ poolt registreerimistaotlused (tlk 11-12) kaubamärkidele, mida hageja väidetavalt kasutab, tõendavad vaid hageja seisukohtade vastuolulisust sõna „alko“ mittekaitstavuse kohta. Hageja arvates kostjal puudub selle sõna kasutamise õigus oma registreeritud kaubamärgi koosseisus, sama sõna võib aga hageja ise kasutada ja B OÜ selle kaubamärgina registreerimist taotleda. Ka peab hageja õigeks kasutada sõna „alko“ kasutamist oma kaupluse fassaadil. Asjaolu, et sõna „alko“ on paljude kaubamärkide koosseisus registreeritud või registreerimise taotlused esitatud on tõendatud registreerimistaotlustega või otsustega (tlk 11-51, 69-70). Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata hageja ainuõiguse tühiseks tunnistamise nõudes ja läbi vaatamata õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamise nõudes. Kohus ei analüüsi hageja poolt esitatud tõendeid B OÜ ja kostja poolt kaubamärkide registreerimistaotluste esitamise kohta (tlk 11-12, 48-51), kuna tegemist on vaid kaubamärkide registreerimistaotlustega, mitte registreeritud kaubamärkidega, mis taotlustena ei mõjuta asja lahendamist ning kostja poolt ning kostja poolt esitatud turuuuringuga (tlk 133-147) kuna käesoleva vaidluse lahendamiseks puudub vajadus võrrelda kostja registreeritud kaubamärki SALKO ja ALKOga. Hagihind on 50 000 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja FOÜ kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal AS-l H -R õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.