Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 01.03.2011 esitas Lindorff Eesti AS Viru Maakohtule põhjendatud nõudega hagiavalduse A I `i vastu põhivõlgnevuse 255.65 eurot, intresside - 57.52 eurot ja viivise – 255.64 eurot nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Kostja esitas 03.04.2007 OÜ-le Raha24 laenutaotluse nr 2100171074, mille alusel sai kostja OÜ-lt Raha24 laenu summas 255.65 eurot (4000 krooni). Kostja kohustus laenusumma tagastama koos sellele lisandunud lepingutasuga (intress) summas 57,52 eurot hiljemalt 03.05.2007. OÜ Raha24 loovutas 26.03.2008 nõude VÕS § 164 kohaselt hagejale – Lindorff Eesti A-ile. Hagiavalduse koostamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 255.65 eurot ja intress 57.52 eurot. Hageja tugineb oma Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 108 lg 1 ning § 113 lg 1 ja 94 sätestatule. Seisuga 28.02.2011 on kostja viivisvõlgnevus vastavalt lepingu tüüptingimuste p 10 sätestatule 2634.47 eurot (0,75% x 1374 päeva x 255.65 eurot/100 = 2634.47). Lähtuvalt hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja kostjalt viivitusintressi põhinõudest väiksemas ulatuses, s.o. summas 255.64 eurot. Samuti taotleb hageja asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Hageja esitas kohtule samas nõudes 13.12.2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille menetlemise kohus 01.02.2011 määrusega lõpetas seoses võlgniku esitatud vastuväitega. Tulenevalt TsMS § 487 lg 1 kohustas kohus esitama hagejat põhjendatud nõudega hagiavaldust. Hageja sai määruse kätte 15.02.2011 ja esitas nõutud hagiavalduse kohtule 01.03. 2011. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud ärakirjadena laenulepingu tüüptingimused, maksekorraldus, arve, nõuete loovutamise kinnituskiri, hageja esindaja volikiri, maksekorraldused riigilõivude tasumisest. I Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus väljastas kostjale hagimaterjalid ja kohustas teda hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostjale on hagimaterjalid isiklikult kätte antud 14.03.2010. Seega oli kohtu määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 03.04.2011.

Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile kohtu poolt nõutud vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. Võlgnik rikkus laenulepingut, jättes tagastamata ettenähtud laenu- ja intressimaksed. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega moodustab hageja nõue kokku summas 568.81 eurot, sellest põhivõlgnevus – 255.65 eurot, intressid - 57.52 eurot ja viivis – 255.64 eurot.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja menetluskuluks on kohtusse hagi esitamisega seoses tasutud riigilõiv kokku summas 63.91 eurot ( s.o. 1000 krooni, millest maksekäsu kiirmenetluses 10.12.2010 tasutud riigilõiv summas 750 krooni ja 15.98 eurot - 23.02.2011). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 18. mail 2011.a Nooremreferent

/allkiri/

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.