Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Hagivalduse kohaselt asus hageja 23.05.2007.a. töölepingu alusel määramata ajaks täieliku tööajaga kostja juurde tööle liimija töökohal tunnitasuga 35 krooni. Tööandja pidi maksma vastavalt töölepingu p 4.4. töötajale palka üks kord kuus igal palgaarvestusajale järgneva kuu 10.kuupäeval ülekandega töötaja poolt näidatud pangakontole. Tööandja ei ole kogu 2009.a. jooksul kindlustanud töötajat tööga töölepingus kokkulepitud tingimustel, s.o. 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas ega maksnud töötasu töölepingus kokkulepitud ajal. Töötaja on alates 02.01.2009.a. korduvalt pöördunud tööandja poole küsimusega, millal ta saab tööd töölepingus kokkulepitud mahus. Kuna hageja on alates 02.01.2009.a. kostjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu jäänud nii tööst kui töötasust osaliselt ilma, samuti on tööandja oluliselt viivitanud ka osalise töötasu maksmisega, esitab hageja kostja vastu nõude saada TLS §-de 28 lg 2 p 2, 29 lg 1 ja 33 lg 1 ning 35 alusel 2009.a. jaanuarikuu töötasu : 21 x 8=168; 168 x 35=5880; 5880- 4670 =1210 kr; 2009.a.veebruarikuu töötasu : 19 x 8 x 35 =5320; 5320 - 4194= 1126 kr; 2009.a. märtsikuu töötasu : 22 x 8 x 35= 6160; 6160 - 2688 = 3472 kr, mis kuulub vähendamisele haiguspäevade eest makstud hüvitise võrra; 2009.a. aprillikuu töötasu : 21 x 8 x 35 = 5880; 5880 - 5575= 5 kr; 2009.a. juunikuu töötasu : 157 x 35 = 5495 kr; .2009.a. juulikuu töötasu : 23 x 8 x 35 = 6440, 6440 -3099 = 3341 kr; 2009.a. augustikuu töötasu: 20 x 8 x 35= 5600; 5600 - 1495 = 4105 kr; 2009.a. septembrikuu töötasu: 22 x 8 x 35 = 6160; 6160 - 820 = 5340 kr; 2009.a. oktoobrikuu töötasu : 22 x 8 x 35 = 6160 kr; 2009.a. novembrikuu töötasu : 21 x 8 x 35 = 5880; 5880 - 396 = 5484 kr, mis kuulub vähendamisele haiguspäevade eest makstud hüvitise võrra. Töövaidluskomisjonis on D. K. nõudnud ka tunnustada poolte töösuhte lõpetamist 03.12.2009.a. TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ja välja mõista TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o. 17 880 krooni ning TLS § 71 alusel kasutamata puhkuse hüvitis, mille kohta on töövaidluskomisjon teinud otsuse lugeda D. K. ja OÜ PW Detail vaheline tööleping lõpetatuks 01.09.2009 TLS § 85 lg 1 alusel ja mõista välja puhkusehüvitis 1101 krooni, mille vaidlustamisest on pooled loobunud (tl 94-95). Töövaidluskomisjon on välja mõistnud OÜ PW Detail D. K. kasuks töötasu 10 266 krooni, mida hageja ei ole vaidlustanud ja jääb kohtus jaanuar-august 2009 saamatajäänud töötasu 10 266 krooni nõude juurde (tl 87).

KOSTJA VASTUVÄITED

2 (7)

Kostja ei tunnista hageja nõuet. Seoses raske majandusliku olukorraga võttis PW Detail OÜ juhatus vastu 02.04.2009.a. otsuse, mille alusel otsustati töötajad üle viia osalisele tööajale. Sama otsusega kehtestati uued tükitöö hinnad ja tunnipalgad. Tulenevalt juhatuse otsusest viidi läbi töötajate koosolek, mis toimus 06.04.2009.a. Töötajatele tehti teatavaks juhatuse otsus üle viia töötajad osalisele tööajale. Töötajad olid selle otsusega nõus. Nimetatud otsus oli tingitud töötajate huvidest lähtuvalt. Nimetatud koosolekust võttis osa ka hageja. 10.04.2009.a. on koostatud ja hagejale tutvustatud töölepingu lisa nr 3 - töölepingu tingimuste muutmine, mille kohaselt asub töötaja tööle osalise tööajaga ning töötaja tunnipalgamääraks alates 01.06.2009.a. on 34 krooni, mis ei kehti kui töötaja tasustamine toimub tükitöö alusel. Hageja tutvus nimetatud dokumendiga, kuid keeldus sellele alla kirjutamast. Kostjale sai teatavaks, et alates septembrist 2009.a. on hagejal uus töökoht. Hageja on esitanud tööandjale ebaseaduslikke nõudmisi palga väljamaksmise kohta oktoobri- ja novembrikuu eest, aja eest kui ta töötas juba teise tööandja juures. Kostjal puudus võimalus pakkuda hagejale teist tööd. Tööandjal on kohustus teatada töötajatele töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette, et tagada töötajatele võimalus otsida endale ajutiselt või alaliselt teine töö. Samuti on töötajal õigus töötasu vähendamise juhtudel tööleping üles öelda (tl 31-34). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. ITLS § 24 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 12.märtsi 2010.a. otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-2/6052-09 loeti D. K. ja OÜ PW Detail vaheline tööleping lõpetatuks 01.09.2009 TLS § 85 lg 1 alusel, mõisteti välja OÜ PW Detail D. K. kasuks töötasu 10 266 krooni ja puhkusehüvitis 1 101 krooni (tl 4-7). OÜ PW Detail leidis, et töövaidluskomisjoni otsus on ebaõige ja esitas ITVS § 24 alusel 23.aprillil 2010.a. Tartu Maakohtu Võru kohtumajale taotluse D. K. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagina läbi vaadata hagimenetluse korras (tl 3). Tartu Maakohtu 11.veebruari 2011.a. määrusega lõpetas kohus menetluse D. K. hagis PW Detail vastu töövaidluses töösuhte lõpetamise tunnustamise, hüvitise ja puhkusetasu väljamõistmise nõuetes, sest kostja loobus selles osas D. K. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamise taotlusest hagimenetluse korras (tl 94-95). Kostja on kohtule esitanud Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsuse töövaidlusasjas nr 9.2-2/6052-09 ärakirja koopia (tl 4-7). Asja materjalide juurde on võetud töövaidlusasja nr 9.2-2/6052-09 toimik. Pooled on nõus asja lahendamisega TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 34, 80). Tartu Maakohtu 14.märtsi 2011.a. määrusega määrati asja lahendamine kirjalikus menetluses ja määrati pooltele tähtaeg, mille jooksul on võimalik esitada kohtule avaldusi ja dokumente, 10 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest (tl 99). Pooled on Tartu Maakohtu 14.märtsi 2011 määruse kätte saanud 14.märtsil 2011.a. (tl 101, 102). Pooled ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule avaldusi ja dokumente. 3 (7)

ITVS § 6 lõike 3 kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Poolte vahel ei ole enam vaidlust, et hageja töötas alates 23.maist 2007- 1.septembrini 2009 kostjaga sõlmitud töölepingu alusel OÜ PW Detail liimijana. Hageja leiab, et kostja ei kindlustanud hagejat tööga, mistõttu maksis hagejale perioodi jaanuar- august 2009 eest palka kokkulepitust vähem. Kostja leiab, et hageja oli palga vähendamisega nõus ega öelnud ise töölepingut üles. TLS § 131 lõike 1,2 kohaselt kohaldatakse enne 2009. aasta 1.juulit sõlmitud töölepingule alates 2009. aasta 1.juulist töölepingu seaduses sätestatut. TLS § 131 lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009.aasta 1.juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009.aasta 1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuivõrd D. K. nõue PW Detail OÜ vastu tekkis hagi kohaselt alates 10.02.2009 kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele kuni 01.07.2009.a. tulenevate asjaolude osas sel ajal kehtinud õigus, alates 01.07.2009 sel kuupäeval jõustunud töölepinguseaduse sätted. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja perioodil 02.01.2009 - 31.08.2009.a. kindlustanud hagejat tööga töölepingu p 3.1 kokkulepitud tingimustel, s.o. 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas (töövaidluskomisjoni tl 5, 9, 13-15, 16, 20). Vastavalt tööaja kasutamise tabelile ei ole hageja lubatud puudumiste tõttu olnud tööl jaanuarikuus 2009 5 päeva, veebruaris 7 päeva, märtsis 4 päeva, aprillis 4 päeva, mais 8 päeva, juulis 11 päeva, augustis 14 päeva (töövaidluskomisjoni tl 9). Kostja juhatuse 02.04.2009 otsusega (töövaidluskomisjoni tl 16) on tõendatud, et PW Detail OÜ oli raskes majanduslikus olukorras, mis tingis töötajate üleviimise osalisele tööajale ja uute tükitöö hinnete ja tunnipalkade kehtestamise. 10.04.2009.a. muutis kostja hagejaga sõlmitud töölepingu p 3 ja kehtestas alates 1.06.2009.a. uueks tunnipalgamääraks 34 krooni, millisele kokkuleppele hageja alla ei kirjutanud (töövaidluskomisjoni tl 17). Hagiavalduse kohaselt ei taganud kostja hagejat tööga; hageja ei nõustunud töölepingu tingimuste muutmisega ja palgamäära vähendamisega ning ei andnud selle kohta töölepingu tingimuste muutmisele allkirja. Seda tõendab hageja töölepingu lisa nr 3 (töövaidluskomisjoni tl 17) 10.04.2009.a., millel puudub hageja (töötaja) allkiri. 10.aprillil 2009 kehtinud TLS § 59 lg 1 kohaselt on töölepingu muutmine töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sama paragrahvi 5.lõike järgi on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud TLS §-des 61-66 sätestatud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi oli PalS § 4 lg 1 järgi lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega ei olnud tööandjal õigust ühepoolselt töötaja palka vähendada, sest töölepingus kokkulepitud palgatingimusi võis muuta ainult poolte kokkuleppel. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus 7.aprilli 2009.a. otsuses nr 3-2-1-17-09. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks pärast 1.juulit 2009 vähendanud hageja töötasu TLS § 37 lg 1 sätestatud alustel ja korras. Palgaseaduse § 18 lg 2 kohaselt, mis kehtis kuni 30.06.2009.a., kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokku lepitud palgamäär. Pooltevahelise töölepingu p 4.2 kohaselt on töötaja tunnipalga miinimummääraks 35 4 (7)

EEK, mis ei kehti kui töötaja määratakse tükitööle; p 4.3 kohaselt tagab tööandja töötajale töö tasustamise vähemalt EV-s kehtiva miinimumpalga ulatuses, kui tööseisak on põhjustatud tööandja poolt (töövaidluskomisjoni tl 5). Palgalehtedest (töövaidluskomisjoni tl 21-23) nähtuvalt on hagejale vaidlusalusel perioodil töötasu makstud tükitöö eest. Alates 1.juulist 2009 kehtiva TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. TLS § 37 lg 1 kohaselt, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Kohus leiab, et töötasu arvutamisel töölt sunnitult puudutud aja eest, kuna kostja ei kindlustanud hagejat tööga, tuleb pooltevahelise töölepingu p 4.3 järgi võtta aluseks perioodil 02.01.200930.06.2009 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär 4350 krooni kuus ja alates 1.juulist 2009-31.08.2009 TLS § 35 järgi hageja keskmine töötasu. Saamatajäänud töötasu suuruse saamiseks jaanuar-juuni 2009 jagame palga alammäära 4350 krooni kuu tööpäevade arvuga, saadud päevamäära korrutame sunnitult töölt puudutud päevade arvuga. Seega saamatajäänud tasu on jaanuari 2009 eest 4350 :21 x 5 päeva = 1035.71 krooni; veebruari 2009 eest 4350:19x 7 päeva = 1602.63 krooni; aprilli 2009 eest 4350: 21 x 4 päeva = 828.57 krooni. Vabariigi Valitsuse 11.juuni 2009.a. määrusega nr 91 kehtestatud Keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra kohaselt, mis jõustus 1.juulil 2009, arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekkele eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, kusjuures keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade arvu võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19 alusel (käesolevas asjas puhkusel viibimise ja ajutise töövõimetuse aeg). Hageja keskmine tööpäevatasu on 4670,41+ 1035,71+ 4194,32+ 1602,63+ 2687,78+ 5574,98+ 828,57+ 3022,17= 23 616,57; 23 616, 57: 90= 262,41 krooni. Seega juuli 2009 eest 262,41x11päeva = 2 886,47 krooni; augusti 2009 eest 262,41x14 päeva = 3 673,74 krooni. Seega on kokku perioodil 02.01.200931.08.2009 hageja saamatajäänud töötasu 10 027,12 krooni, s.o. 640,85 eurot. Hageja ei ole kohtule põhjendanud, miks alates 1.juulist 2009 tuleb tema arvates võtta arvutuste aluseks poolte vahel tegelikult mitte kokku lepitud palgamäär 34 krooni tunnis ( tl 79). Kohus nõustub hagejaga, et tööandja kohustus maksta töötajale palka töö mitteandmisel ei sõltu töötaja lojaalsusest vaid sellest, kas töö andmatajätmise on põhjustanud töötaja süü või mitte (TLS § 35). Antud asjas ei ole kostja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja oli ise süüdi selles, et kostjale tööd ei antud. Kohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt oleks hageja pidanud töölepingu ise üles ütlema. Alates 1.juulist 2009 kehtiva TLS §-des 37 lg 5, 91 lg 4 sätestatu on töötaja õigus ja selle mitterealiseerimine töötaja poolt ei anna õigust tööandjale maksta töötajale ilma TLS § 37 lg 1 rakendamiseta palka alla TLS § 35 sätestatud määra.

5 (7)

Neil asjaoludel tuleb D. K. hagi PW Detail OÜ vastu saamatajäänud töötasu nõudes osaliselt rahuldada ja välja mõista kostjalt 640, 85 eurot hageja kasuks. ITVS § 25 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. ITVS § 24 lg 8 kohaselt ITVS § 24 lg 4 nimetatud avalduse kohtule esitanud isik võib avaldusest loobuda hagist loobumisega samadel alustel ja korras, avaldusest loobumise puhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus. Töövaidluskomisjoni 12.märtsi 2010.a. otsusest nähtuvalt on pooltevaheline tööleping lõpetatuks loetud 01.09.2009 TLS § 85 lg 1 alusel ja puhkusehüvitis 1 101 krooni PW Detail OÜ-lt välja mõistetud D. K. kasuks. Tulenevalt ITVS § 24 lg 8 on töövaidluskomisjoni 12.märtsi 2010.a. otsus jõustunud pooltevahelise töölepingu lõpetatuks lugemise osas 01.09.2009 TLS § 85 lg 1 alusel ja puhkusehüvitise 1 101 krooni PW Detail OÜ-lt väljamõistmises D. K. kasuks. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele: D. K. menetluskulud jätta 98 % ulatuses PW Detail OÜ kanda ja PW Detail OÜ menetluskulud jätta 2 % ulatuses D. K. kanda. Tartu Maakohtu 29.oktoobri 2010.a. määrusega on määratud D. K. tema huvide kaitseks riigi arvel esindajaks vandeadvokaat Mall Saar (tl 69-70). Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmise otsustanud kohus määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Vandeadvokaat Mall Saar on esitanud taotluse määrata D. K. osutatud õigusabi tasuks koos käibemaksuga 306,82 eurot (tl 85-86). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, arvestatud taotluses toodud motiive ja vandeadvokaat Mall Saarele tuleb määrata käesolevas asjas riigi õigusabi tasuks 306,82 eurot. Riigi õigusabi seaduse § 24 lg 1 kohaselt korraldab kohtulahendi alusel riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur. Tartu Maakohtu 29.oktoobri 2010.a. määruse kohaselt peab D. K. hüvitama pooles ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kahe aasta jooksul võrdsete summadena üks kord kvartalis, alates kohtulahendi jõustumisest, millega on kindlaks määratud õigusabi suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus D. K. esindamisel kohtus käesolevas tsiviilasjas. Seega kuuluks D. K. poolt riigile hüvitamisele 153,41 eurot, kahe aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, võrdsete summadena 19,18 eurot kvartalis. Riigi õigusabi seaduse § 27 lg 1 p 1 kohaselt ei pea riigi õigusabi saaja riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Kuna käesoleva kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud 98 % ulatuses kostja kanda, siis tuleb D. K. hüvitada riigi õigusabi tasu 2%x 153,41= 3,07 eurot riigituludesse kohtuotsuse jõustumisele järgneva kvartali jooksul. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja riigi õigusabi tasust hageja vabastatud osast 98%x 153,41= 150,34; 150,34+ kostja osa hageja menetluskulust 150,34= 300,68 eurot riigituludesse. 6 (7)

Kohtunik:

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.