Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirje Õunpuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. aprill 2011. a, Tallinnas Tartu mnt kohtumajas
Tsiviilasja number
2-09-29508
Tsiviilasi
OÜ KNJhagi DSV AS-i vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ KNJ(registrikood xxx xxx), tema seaduslik esindaja juhatuse liige IK, hageja lepinguline esindaja Oleg
esindajad
Kostja DSV AS (registrikood XXX, XXX; XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige JR, kostja lepinguline esindaja jurist Allan Ratso (Veskitammi 32, Laagri alevik, 76401 Harjumaa. Hagi hind 11 586,97 krooni s.o. 740,38 EUR Istungi toimumise aeg
10.märts 2011. a.
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja IK, lepinguline esindaja jurist Oleg Kapoustine, kostja seaduslik esindaja JR ja kostja lepinguline esindaja jurist Allan Ratso
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Hageja nõue ja põhjendused OÜ KNJ esitas 06.10.2009 kohtusse hagi DSV AS-i vastu 7823,70 krooni võla ja 3763,27 leppetrahvi nõudes. Vastavalt hagiavaldusele oli poolte vahel sõlmitud 23.02.2009 rahvusvaheline kaubaveo leping. Kostja oli veo tellijaks. Lepinguga võttis hageja endale vedajana kohustuse toimetada kaup Valgevenest Eestisse. Vedu teostati kahe hageja veokiga: reg.nr.XXXja XXX. Pealelaadimispunktideks olid Rogatševi linn ja Sinjavka küla. Pealelaadimise kuupäevadeks lepingu kohaselt olid 25.-26.02.2009.a. Kostja kohustus maksma teenuse eest 10 000 EEK veoki kohta 30 päeva jooksul originaaldokumentide ning arve kättesaamisest. Hageja esitas kostjale veo eest arve nr.33 kokkulepitud summas 20 000 krooni. Kostja tasus 12 176,30 krooni jättes tasumata 7823,70 krooni. Kaubaks olid saematerjalid. Kauba saatjad seoses materjali saatmiseks mittevalmisoleku tõttu viivitasid kauba pealelaadimisega, mistõttu esimese veoki tühiseisak moodustas 2 päeva (27.ja 28.02) ja teise veoki tühiseisak moodustas 3 päeva (27., 28.02 ja 02.03). Lepingu kohaselt oli seisaku päeva eest ettenähtus trahv 70 USD. Kostja peab tasuma ka leppetrahvi veokite seisakupäevade eest (5 päeva) kokku 350 USD ehk 3763,27 krooni. Taotleb kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 7823,70 krooni ja leppetrahv 3763,27 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja ei vaidlusta poolte vahel rahvusvahelise kaubaveolepingu olemasolu. Vedu teostati hageja kahe veokiga I (reg.nr.XXX, haagis XXX, juht V.P, laadimiskoht Sinjavka) ja veokiga II (reg.nr.XXX haagis XXX, juht S.D , laadimiskoht Rogatšev). Pooled olid lepingus kokku leppinud veoki laadimiseks 1 päev ja tollivormistuseks 1 päev, puhkepäevi seisuaja hulka ei loetud. Alates kolmandast päevast nägi leping ette leppetrahvi seisuaja eest 70 USD päevas. Seisuaja kohta tuli koostada seisuaja leht, mis allkirjastatakse tellija poolt ja vedajal tuli tellijat õigeaegselt informeerida seisuaja ületamisest. Veotasu suuruseks oli 10 000 krooni veoki kohta. Veolepinguga jäeti tellijale õigus vähendada veotasu juhul, kui tellijale esitatakse kauba saaja poolt pretensioon veo teostamise kohta. 10.03.2009 esitas hageja kostjale arve nr.33 veose teostamise eest summas 20 000 krooni. Arves ei kajastatud seisuraha. 20.03.2009 esitas kauba saaja OÜ M kostjale pretensiooni veotähtaja ületamisest temal tekkinud kahju hüvitamiseks 500 EUR. Kostja rahuldas pretensiooni ning arvas nimetatud summa maha kauba saaja poolt veose teostamise eest tasumisele kuuluvast veotasu summast. Kostja pidas hagejalt kinni veose hilinemisega tekitatud kahjusumma 500 EUR (7823.30 krooni) ning tasus seetõttu veose eest osaliselt summas 12176.70. Hageja on esmakordselt esitanud nõude 5-päevase seisuaja eest hagiavalduses. Hageja on veose vedamisel Valgevenest Eestisse rikkunud veolepingut ja veotähtaegu ning on sellega põhjustanud kostja kliendile kahju, mille kostja on hüvitanud. Kostja oli sunnitud
rahuldama lepingupartneri pretensiooni summas 500 EUR, kuna veolepingu rikkumine ja veotähtaja ületamine vedaja poolt oli ilmne ja tõendatud. Lepingu kohaselt pidi veoste laadimine toimuma Valgevenes 25.-26.02.2009. Veok I saabus laadimisele Sinjavkasse 24.02.2009. Laadimist alustati 26.02.2009 ja lõpetati 27.02.2009, tollidokumendid vormistati 28.03.2009 kell 17.20 ning juhil oli võimalus alustada sõitu Eestisse. Paraku saatis hageja juhtkond veoki I juhi Rogatševi linna otsima veoki II juhti, kes ei olnud juhtkonnale kättesaadav. Seega ületati laadimiseks ja tollivormistuseks ettenähtud aega 1 päeva võrra s.o. 28.02.2009. Kuna veolepinguga olid pooled kokku leppinud, et puhkepäevi seisuaja hulka ei loeta, puudub alus laupäeva s.o. 28.02.2009 seisuaja hulka arvestamiseks ning puudub alus nõuda seisuraha veoki I seisuaja ületamise eest. Veok II saabus Rogatševi linna 25.02.2009. Veoki laadimine pidi toimuma 26.02.2009.Veoki juht D paigutas veoki enne tööpäeva algust tehase territooriumil laadimiseks mitte ettenähtud kohale, jättis koormakatte eemaldamata ja lahkus. Samal päeval kell 14.00 ilmus juht tehase territooriumile alkoholijoobes, millest teatati kauba saajale. Ka järgmisel päeval võttis kauba saatja ühendust kauba saajaga, sest autojuht ei olnud tehase territooriumile ilmunud ja teda oli nähtud linnas purjus, paluti saata teine veok ja juht. Kuna ei olnud selge, milline veok ja millise juhiga vedu teostab, siis laadimine katkestati. 02.03.2009 saabus veok I V.Putškovski juhtimisel. Viimase juuresolekul jätkati veoki II laadimist. Veoki I juht toimetas ka veoki II 03.03.2009. tollivormistusse ja tema nimele vormistati tollidokumendid. Veoki II juht ise ei saanud oma seisundi tõttu tolli sõita. Mõlemad veokid jõudsid mahalaadimiseks Tallinna 5.03.2009. Seega veoki II juhi alkoholijoobes viibimise tõttu toimus veotähtaja ületamine veoki I ja veoki II poolt. Veoki I veotähtaja rikkumise tingis hageja juhtkonna korraldus suunduda Rogatšovi linna otsima veoki II juhti ning veoki I juhi poolt ka veoki II laadimis- ja tolliprotseduuride teostamine. Veos hilines vedaja süül, kelle autojuht oli alkoholijoobes ja kelle tööülesandeid pidi täitma veoki I juht.
Poolte vahel sõlmiti 23.02.2009.a. rahvusvaheline kaubaveo leping. Kostja oli veo tellijaks, hageja vedajaks. Lepinguga võttis hageja endale kohustuse toimetada kaup Valgevenest Eestisse. Vedu teostati kahe hageja veokiga: reg.nr.XXX(I) ja XXX (II). Pealelaadimispunktideks olid Sinjavka küla ja Rogatševi linn Valgevenes. Pealelaadimise kuupäevadeks lepingu kohaselt olid 25.-26.02.2009- üks päev pealelaadimiseks ja üks päev tolliprotseduurideks. Lepiti kokku, et tühiaeg on alates 3.päevast, puhkepäevi tühiajaks ei loeta. Tühiseisaku tasuks lepingu kohaselt oli 70 USD päevas, tühiseisakulehe alusel, mis on saaja poolt kinnitatud pitsati ja allkirjaga ning tellija peab olema tühiajast informeeritud. Kokkuleppe tingimuseks oli ka, et autojuhiga peab olema pidev telefoniühendus. Kostja kohustus maksma teenuse eest 10 000 EEK veoki kohta 30 päeva jooksul originaaldokumentide ning arve kättesaamisest. Lepingu kohaselt jäi tellijale õigus lepingu tingimuste mittetäitmisel vähendada tariifi tellija aadressile esitatud pretensiooni summa võrra. Kaubaks oli saematerjal. Veok I saabus laadimisele Sinjavkasse 24.02.2009, laadimist alustati 26.02.2009 ja lõpetati 27.02.2009, tollidokumendid vormistati 28.03.2009 kell 17.20.Seejärel veok suundus Rogatševi linna eesmärgiga saada ühendust veoki II juhiga. Veok II saabus Rogatševi linna 25.02.2009. Veoki laadimine algas 27.02.2009. Seejärel hagejal puudus side veoki II juhiga ning juhtkond andis korralduse veokile I suunduda
Rogatševi ja anda olukorrast ülevaade. Veoki II laadimine lõppes 02.03.2009. Tollidokumendid vormistati 03.03.2009 veoki I juhi V.Putškovski poolt. Mõlemad veokid jõudsid Eestisse kauba mahalaadimisele 05.03.2009. 10.03.2009 hageja esitas kostjale veo eest arve nr.33 kokkulepitud summas 20 000 krooni. Tühiseisaku eest hageja arvet kostjale ei esitanud. Kostja tasus 12 176,70 krooni jättes tasumata 7823,30 krooni s.o. kahju, mille ta oli hüvitanud vastavalt kauba saaja pretensioonile 20.03.2009. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Pooled ei vaidle, et tegemist oli rahvusvahelise kaubaveoga. Vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) sätteid. CMR art.19 kohaselt kui kaup ei olnud kohale toimetatud kooskõlastatud tähtajaks või kui kooskõlastatud tähtaja puudumise korral veo tegelik kestus, arvestades konkreetseid asjaolusid, eriti sõiduki osalist pealelaadimist või aega, mis on vajalik tavalistes oludes kauba komplekteerimiseks täieliku täislaadimiseni, ületab aja, mis peaks olema mõistlikult võimaldatud kohusetruule vedajale, siis tunnistatakse, et kaup on kohale toimetatud viivitusega. Vaidlus puudub selles, et lepingus nimetatud kaup (saematerjal) toimetati kohale viivitusega. Vaieldav on asjaolu, kes vastutab kauba kohaletoimetamisega viivitamise eest. CMR art.17 p 1 kohaselt vastutab vedaja kauba kohaletoimetamisega viivitamise eest. Sama artikli p 2 kohaselt vabaneb vedaja vastutusest kui kauba kohaletoimetamisega viivitamine leidis aset nõude avaldaja ebaõige toimingu või hooletuse tõttu, nõude avaldaja juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Selle tõestamine, et kauba kohaletoimetamisega viivitamine on esile kutsutud eelnimetatud asjaolude tõttu, lasub CMR art 18 p1 kohaselt vedajal. Kostja ja hageja vastastikused kohustused tulenevad nendevahelisest lepingust, millist olukorda CMR täpsemalt ei reguleeri. Kuna CMR-i mõtteks ei ole välistada veolepingu poolte muid lepingust ja siseriiklikust õigusest tulenevaid nõudeid teineteise vastu, tuleb veolepingule kohaldada lisaks ka siseriiklikku õigust. Tulenevalt VÕS § 774 lg-st 1 kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale) ning saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kostja veo tellijana tegutses kauba saaja M OÜ suhtes omakorda ekspedeerijana, kelle vastutuse VÕS § 861 sätestab analoogselt vedajaga. Vastavalt hageja ja kostja vahelisele lepingule pidi veos Valgevenes laaditama 25.02.2009 ja tollitama 26.02.2009 ning toimetatama Eestisse mõistliku tähtaja jooksul. Tegelikust veo teostamisest nähtuvalt kulus sellele 2 päeva. Seega mõistliku veotähtaja arvestusega oleks pidanud veos jõudma Eestisse 28.02.2009, jõudis aga 05.03.2009. Veotähtaja ületamisega oli tekitatud kahju 500 EUR kauba saajale M OÜ-le, kes esitas pretensiooni oma lepingupartnerile s.o. kostjale. Kahju tulenes kauba maksumuse muutumisest seoses kalendrikuu vahetusega (t.l. 64,65,69). Kostja hindas kahju põhjendatuks ja hüvitas selle OÜle M. Kahju suurust ja tekkimist hageja vaidlustanud ei ole. Hageja on väitnud, et kauba kohaletoimetamisega viivitamine oli tingitud kauba saatja tegevusest. Hageja oma väiteid vastavalt CMR art –le 18 p 1 tõendanud ei ole. Kostja on esitanud kauba saatja äriühingu Rogatšovi PRSP kirja 12.03.2009 kauba saajale M OÜ-le (t.l.66-69), milles üksikasjaliselt kirjeldatakse, kuidas veoki laadimine oli takistatud veoki juhi S.D alkoholijoobes viibimise tõttu. Joove takistas juhil oma kohustusi täitmast
mitme päeva jooksul. Olukorra lahendas teise autojuhi V. Putškovski saabumine, kes korraldas auto laadimise, laadimis- ja tollidokumentide vormistamise ning S.D kaineks saamise, et viimane võiks veokit juhtida. Hageja ei ole kirjas toodud fakte ümber lükanud. Hageja on kinnitanud, et saatis veoki I juhi, V.Putškovski, olukorda kontrollima, kuna tal katkes side autojuhi S.Dga. Kohtu hinnangul hageja rikkus lepingut ka sellega, et ei suutnud tagada lepingus kokkulepitut: kindlustada autojuhiga pidev telefoniühendus. Hageja eitab autojuht S.D poolt alkoholi tarvitamist, kuid ei suuda esitada põhjendusi, miks ka kõik veoki II laadimis- ja tollidokumendid olid vormistatud V.Putškovski nimele (tema poolt ka alla kirjutatud), mitte antud veoki juhi S.D nimele. Hageja teisi tõendeid esitanud ei ole, tunnistaja S.D ülekuulamisest kohtuistungil loobus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et veos hilines vedaja süül, kelle üks autojuhtidest tulenevalt alkoholijoobest või ka mõnel muul põhjusel ei täitnud oma tööülesandeid ja kelle ülesandeid pidi täitma teise veoki juht. Seega hageja ei täitnud lepingu tingimusi toimetada veos Valgevenest Eestisse mõistliku aja jooksul. Lepingu kohaselt jäi tellijale õigus lepingu tingimuste mittetäitmisel vähendada kokkulepitud veo tariifi tellija aadressile esitatud pretensiooni summa võrra. Vaidlust ei ole, et tellija aadressile oli kauba saajalt 20.03.2009 esitatud pretensioon (t.l.64) veose viivitusega kohaletoimetamisega kaasnenud kahju 500 EUR hüvitamiseks. Tellija (kostja) kasutas oma õigust ja vähendas kokkulepitud veotasu (20 000 krooni) pretensiooni summa (500 EUR = 7823.30 EEK) võrra. Seega tasus kostja hagejale veose eest põhjendatult (20 000 – 7823.30) 12 176.70 krooni. Kohus nõustub, et veoki I laadimisel 1-päevane seisak (27.02.2009) võis olla põhjustatud laadimise takistusest. Sellisel juhul oleks hageja pidanud vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule esitama tellijale (kostjale) tühiseisakulehe, mis on saaja poolt kinnitatud pitsati ja allkirjaga ning ka tellijat tühiajast informeerima. Seda hageja ei teinud. Tulenevalt VÕS §-st 788 lg 3 puudub hagejal õigus nõuda seisuraha, kuna seisuaja akti ei vormistatud, seisuraha nõudest ja suurusest ei ole hageja poolt veose üleandmisel teatatud. Seisuraha nõue on hageja poolt esmakordselt esitatud alles hagiavalduses. Kuna hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millel tema nõue tugineb, tuleb hagi jätta rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 4. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. § 162 lg 1 kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukulud tuleb jätta hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.