Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud OSAÜHING A esitas 10.02.2011 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusalaks ehitustegevus. Avalduse esitamise ajaks on ettevõte muutunud püsivalt maksejõuetuks, majandustegevus on lõppenud. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on eelkõige majanduse üldine jahenemine. Harju Maakohtu 21.02.2011 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas OSAÜHINGU A ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku. Ajutise pankrotihalduri aruanne Kalle Mõtsnik esitas 11.03.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt võlgniku poolt esitatud 31.01.2011 seisuga koostatud kasumiaruandest nähtub, et 2010. aastal tekkis veel üle 207 tuhande krooni kahjumit, 2011. aastal aga juba 1,5 miljonit krooni ja bilansis on käibevarana näidatud ainult nõuded pankrotistunud ostjate vastu 68 912 krooni ning põhivarana kokku summas 2 252 415 krooni kinnistu, mis oli juba täituri poolt müüdud, ja autode, millised on kaotsi läinud, näol. Seega reaalselt enam mingit vara ei ole. Kassas võlgniku poolt esitatud vastuses järelepärimisele kohaselt raha puudub. Suurimaks võlausaldajaks on AS Eesti Krediidipank, kelle andmeil võlgnik võlgneb talle 37 446 eurot põhivõlga ja viiviseid 5 108 eurot. Lisaks sellele on kohtutäitur Mati Kadak andmeil VT AS nõue veel summas 2 916 eurot täitmata, millele lisanduvad täitekulud summas 498 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Vara, mille arvel saaks kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid, võlgnikul ei ole. Ka ei ole ajutine haldur leidnud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise reaalseid võimalusi. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur eelkõige majanduskriisi, mille saabumisel tellimused võlgniku teenusele praktiliselt lõppesid ja lepingupartnerid pankrotistusid, jäädes võlgnikule võlgu. Võlgnikul tekkis seetõttu käibevahendite suur puudujääk, mis ei võimaldanud teenindada kinnistu ostuks võetud laenu ja täita muid kohustusi. Maksejõuetus kujunes välja 2009. aasta esimesel poolel, mil ehitustegevus praktiliselt seiskus, tellimused praktiliselt lõppesid ja osutatud teenuste eest ei suudetud tasuda. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Samas tuleb märkida, et kuigi juba 2009.a. keskel oli välja kujunenud ilmne pankrotisituatsioon ja võlgniku tegevus praktiliselt seiskus, esitas võlgnik pankrotiavalduse ca 1,5 aastat hiljem. Taoline pankrotiavalduse esitamisega viivitamine on käsitletav raske juhtimisveana. Võlgniku juhatuse liige selgitab seda asjaoluga, et ta püüdis kinnistut müüa, et võlgasid tasuda, kuid kui ta lõpuks leidis ostja, siis oli kohtutäitur kinnistule juba võõrandamiskeelu pannud. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, OSAÜHINGU A pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu tagatist pankrotimenetluse kulude katteks, lõpetada OSAÜHINGU A pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 170 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja hüvitada ajutise halduri kulutuste katteks 137,91 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Kalle Mõtsniku arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OSAÜHINGU A

pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OSAÜHINGUL A on kohustusi ca 46 000 euro ulatuses ning reaalne vara puudub täielikult. Aruande kohaselt on OSAÜHINGU A maksejõuetuse põhjuseks üldine majanduse jahenemine, mille saabumisel tellimused võlgniku teenusele praktiliselt lõppesid ja lepingupartnerid pankrotistusid, jäädes võlgnikule võlgu. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotiavalduse esitamise viivitamisega on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et OSAÜHINGU A pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et kuna OSAÜHING A ei esitanud pankrotiavaldust 2009. aasta esimesel poolel, mil ehitustegevus praktiliselt seiskus, tellimused lõppesid ja osutatud teenuste eest ei suudetud tasuda, on tegemist võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisveaga. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 16.03.2011 määrusega tegi kohus OSAÜHINGU A pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda OSAÜHINGU A pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000

eurot 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OSAÜHINGU A pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OSAÜHINGUL A ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning OSAÜHINGU A pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OSAÜHINGU A pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele VBile (isikukood XXX). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 170 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid OÜ-le vajalike kulutuste katteks 137,91 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutuste hüvitis on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole esitanud tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri kulutused 137,91 eurot ja ajutise halduri tasu summas 259,09 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab OSAÜHINGU Apankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku

vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole OSAÜHINGU Apankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.