Menetluse lõpetamine Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise koht
Viljandi Kohtumaja
Kohtuasja number
nr 2-09-68808
Määruse kuupäev
04.aprill 2011
Kohtunik
Silvi Maiste
Kohtuasi
E.M.i hagi AS Mariine Auto vastu töövaidluses
Hageja
E.M. ( isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx xxxxxxxx ) Vandeadvokaadi vanemabi Pille Toom
Hageja esindaja Kostja Kostja esindaja
AS Mariine Auto ( registrikood 10165825; asukoht Veerenni 58 Tallinn ) Vandeadvokaat Martin Pärna
Resolutsioon I Võtta vastu E.M.i avaldus hagimenetluses esitatud hagiavaldusest loobumise kohta. II Lõpetada menetlus E.M.i hagi AS Mariine Auto vastu töövaidluses. III Välja mõista E.M.ilt AS Mariine Auto kasuks kostja esindaja kulud 1021.10 eurot ( üks tuhat kakskümmend üks eurot 10 senti). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1021.10 eurot tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses ( 8 % aastas ). Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kätteandmisest. Asjaolud Hageja esindaja esitas kohtule 01.03.2011 avalduse tagastada talle esitatud hagiavaldus töövaidluses. Hagejale teadaolevalt ei ole hagi menetlusse võetud. Hagiavaldus on võetud menetlusse 21.12.2009 ja hageja avalduse alusel 26.04.2010 on asja menetlus peatatud kuni lõpplahendi jõustumiseni kriminaalasjas. Kohus uuendas menetluse.
Kostja teatas 11.03.2011 kohtule, et kriminaalasja menetlus on lõppenud seoses kohtuotsusega tegemisega 23.02.2011. Tulenevalt kohtuotsusest on hageja hagi muutnud täiesti ebaperspektiivseks. Kohtuotsus on jõustunud 03.03.2011. TsMS § 429 lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist, peab ta seda vastuses märkima. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et avaldus tuleb vastu võtta ja menetlus lõpetada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kostja esitas kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kokku on menetluskulude suurus 1021.10 eurot. Kulud on seoses kohtumenetlusega ja esindajatasu. TsMS § 177 lg 2 alusel palub kostja määruses märkida, et menetluskuludelt tuleb maksta viivist VÕS § 113 lg1 ettenähtud ulatuses ( 8 % ) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Hageja esindaja leidis, et menetluskulude nõue ei ole põhjendatud. Tsiviilasjas oli kostja esindajaks advokaat Annika Nielson Advokaadibüroost Nielson ja Pärn. Annika Nielson on koostanud vastuse hagile. Advokatuuri andmetel Annika Nielson enam advokaadina ei tööta. Taotluse menetluskulude kohta on esitanud Martin Pärn Advokaadibüroost Pärn, kuigi toimiku materjalidest ei nähtu, et ta oleks olnud kostja lepinguline esindaja. Kostja ei ole esitanud kohtukulude detailset nimekirja, vaid on paljusõnaliselt märkinud menetluskulude suuruse 1021.10 eurot ( 15976.74 krooni). Kui kostja mõtleb menetluskulude all vastuse koostamist hagile, siis selle eest võetav tasu oleks ebamõistlikult suur. Hageja esindaja palub jätta menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata. Kostja esindaja vastas kohtule, et TsMS § 226 lg 1 alusel eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu, tsiviilkohtumenetluses ei pea menetlusosalise advokaadist esindaja esitama volikirja, vaid piisab advokaadi kinnitusest, et ta on poole esindaja. Kostja 16.03.2011 vastus sisaldaski detailselt näidatud kulude koosseisu- käesolevas asjas koosnes menetluskulu üksnes esindajatasust. Kostja eelmise esindaja poolt koostatud vastus hagile oli mahukas, põhjendatud ja asjakohane. Kostja uus esindaja pidi kohtu nõudmisel vastama hageja 01.03.2011 avaldusele hagi tagastamiseks ning samuti koostas ja esitas esindaja menetluse kindlaksmääramise avalduse. TsMS § 174 lg 5 kohaselt võib kohus menetlusosalistele anda tähtaja hüvitavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente ja kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kostja leiab, et kohus saab hinnata kulude põhjendatust ka ilma kuludokumentide esitamiseta tulenevalt TsMS § 174 lg 5. Kostja menetluskulud summas 1021.10 eurot ( esindajatasu) on mõistliku suurusega ja vaidluse asjaolusid arvesse võttes igati põhjendatud. Kulude kandmise tingis hagi põhjendamatu
esitamine, sest hageja nõustus kriminaalasjas peale kohtu all andmist kokkuleppemenetlusega ehk tunnistas end süüdi tegudes, mille toimepaneku tõttu kostja temaga töölepingu lõpetas. Kostja esindaja Annika Nielson on vastanud kohtule hagi kohta 15.01.2010. Kohus määras kohtuistungi ajaks 26.04.2010. Kutse kohtuistungile sai hageja E.M. kätte 03.04.2010. 22.04.2010 esitas hageja esindaja kohtule taotluse menetluse peatamiseks, kohus peatas menetluse 26.04.2010 kohtuistungit pidamata. Kostja uus esindaja on esitanud kohtule seisukohad seoses hageja avaldusega 11.03.2011, 16.03.2011, 25.03.2011. Hageja nõue oli tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista välja tema kasuks kostjalt kolme kuu keskmine palk. AS Mariine Auto palgatõendi järgi oli perioodi märts 2009-august 2009 E.M.i keskmine palk 13459.33 krooni. Seega hagi varaline nõue on 40647.99 krooni ( 2597.88 eurot ), mis on hagihind. Hagiavalduses on ka mittevaraline nõue. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137 04.09.2008 on kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Eelnimetatud piirmäärade § 1 lg 1 järgi on tsiviilasja hinna puhul kuni 3200 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. TsMS § 124 lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25000 krooni ( 1595 eurot ). Kohus leiab, et arvestades hagi hinda ja asjaolu, et hagiavaldus sisaldas ka mittevaralist nõuet ning Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid, ei ole kostja esitatud esindajatasu 1021.10 eurot ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et kostja menetluskulud esindajatasuna tuleb hagejalt välja mõista, hageja enda menetluskulud jäävad hageja enda kanda. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on taotlenud 16.03.2011 viivise tasumise märke tegemist kohtulahendis.
Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.