Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Ts.asja nr. 2-10-46863

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ingrid Hallas

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2011. a Pärnu kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-10-46863

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi Margus Tammai vastu 3895.19 euro ja edasise viivise saamiseks.

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS SEB Pank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe tn 2, Tallinn, lep. esindaja: Martin Kalberg, e-post: [email protected] ; Kostja: Margus Tammai, isikukood xxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht Eestis puudub, reg. elukoht xxxxxx: xxxxxxxxxxx xx x, xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx.. Juhindudes TsMS § 423 lg.1, lg.1 p. 13, § 424, 426, § 427, kohus määras: Jätta läbi vaatamata AS SEB Pank hagi Margus Tammai vastu 3895.19 euro ja edasise viivise saamiseks.

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja AS SEB Pank kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu menetluses on AS SEB Pank hagi Margus Tammai vastu tulenevalt 14.09.2007.a kostja ja hageja vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr. L070048652 põhivõla, intressi ja kuni 20.09.2010.a kogunenud viivise, kokku summas 3895.19 euro (60 946.53 kr) nõudes ja alates 21.09.2010.a edasise viivise nõudes põhivõlalt 16 % aastas kuni põhinõude rahuldamiseni.

Ts.asja nr. 2-10-46863

Kohtul ei õnnestunud kostja Margus Tammai’le posti teel hagimaterjale kätte toimetada hageja poolt antud aadressil xxxx x-x, xxxxxxx küla, xxxxxx vald, xxxxxxxx, postiasutuse teatel ei ela kostja nimetatud kohas. Rahvastikuregistri andmetel on alates 11.08.2010.a kostja Margus Tammai registreeritud elukohaks xxxxxxxxxx xx x, xxxx xxxxxx. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud hagimaterjalide ja asjas kogutud tõenditega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg. 1 p. 1 ja 13 alusel, kuna kostja üldisest kohtualluvusest tulenevalt ei ole käesoleva hagiavalduse läbivaatamine Eesti Vabariigi Pärnu Maakohtu pädevuses. TsMS § 70 lg. 3 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Euroopa Liidu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art. 2 p. 1 sätestatakse, et isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, kaevatakse selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. Sama art 2 p. 2 järgi isikute suhtes, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus on nende alaline elukoht, kohaldatakse selle riigi kodanike kohta kehtivaid kohtualluvuse eeskirju. Ka siseriiklikult TsMS § 79 lg.1 kohaselt üldise kohtualluvuse mõttes võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Seega tuleb kohaldada seaduses sätestatut, s.o. üldist kohtualluvust kostja elukoha järgi kooskõlas TsMS § 10 p. 3 sätestatuga, mille kohaselt ei laiene Eesti kohtute pädevus isikule, kui see tuleneb välislepingust, seadusest või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest. Hageja on õigustatud esitama hagi xxxxx xxxxxxxxxx kostja elukohajärgsele kohtule. Kohus viitab ka, et käesolevas asjas on tegemist füüsilisest isikust tarbijaga sõlmitud laenulepingust tuleneva nõudega. Juhul, kui hageja eeldaks asja lahendamist üksnes Eesti kohtus, siis VÕS § 42 lg 3 p 10 kohaselt loetakse lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks muuhulgas tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. AS SEB Pank poolt esitatud hagi menetlemine Eestis eeldaks, et välisriigis elav kostja on kohustatud oma õigusi kaitsma Eestis ja selliselt oleks tema poolt oma õiguste kaitse kohtus igal juhul raskendatud. Vastavalt TsMS § 426 lg.1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Vastavalt TsMS § 168 lg.2 kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbivaatamata. TsMS § 150 lg. 1. 3 alusel on hagejal õigus hagi läbivaatamata jätmise korral taotleda riigilõivu tagastamist.