Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
31. märts 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-10487
Tsiviilasi
IV hagi PTOÜ vastu töövaidluses
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: IV(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Kunnar K (XXX); Kostja: PTOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Gennadi Kull (OÜ Kull AB, Rävala pst 8c-104, Tallinn, tel 56 60 3546, epost: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja: IV Hageja lepinguline esindaja: Kunnar K Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Gennadi Kull
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-10487, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Hageja esitas 03.03.2010.a Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu saamata jäänud töötasu ja hüvitise nõudes. Hagiavalduses märkis hageja, et hageja ja kostja vahel oli töösuhe alates 2008.a detsembrist kuni 06.07.2009.a. Hageja esitas 02.07.2009.a kostjale avalduse töölepingu erakoraliseks ülesütlemiseks § 91 lg 2 p 2 alusel kostjapoolse töötasu maksmisega olulise viivitamisega. Kostja andis nimetatud avaldusele allkirja ning nõustus erakorralise ülesütlemisega alates 06.07.2009.a. Sellest hoolimata ei tasunud kostja hagejale maksmata palka ega hüvitist töölepingu erakorralise ülesütlemise eest. Ühtlasi ei tagastanud kostja tööraamatut. Sellest tulenevalt palus hageja mõista kostjalt välja kolme kuu hüvitis summas 66 787 krooni, 2009.a saamata jäänud palk summas 27 348 krooni ning tööraamatu kätteandmise keeldumisega tekitatud kahju summas 4 500 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse 12.05.2010.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja 01.06.2010.a vastuses nõustub hagiga osaliselt. Kostja leidis, et 4 500 kroonine tööraamatu väljamõistmise eest on alusetu ning põhjendamatu. Lisaks märkis kostja, et poolte vahel oli sõlmitud kirjalik leping, mitte suuline nagu hageja seda väidab. Ühtlasi lõpetati tööleping poolte läbirääkimiste tulemusel alates 06.07.2009.a, mistõttu on hageja nõue kolme kuu hüvitise saamiseks põhjendamatu. 28.03.2011.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: kostja tasub kompromissina hagejale 30 000 krooni ehk 1917,35 eurot hiljemalt 15. aprilliks 2011. Kostja tasub nimetatud summa hageja arveldusarvele AS-s SEB Pank konto nr XXXXXXXXXXXXXX. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Pooled lühendavad edasikaebamise tähtaega kompromissi kinnitavale määrusele 3-le päevale. Pooled paluvad menetlus käesolevas asjas lõpetada ja kompromiss kinnitada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad mõlema poole enda kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.