E. L. hagi M. AS vastu töölepingu lõpetamisel vähem arvestatud ja -makstud hüvitise 1 319,39 euro (20 644 krooni) väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 319,39 eurot (20 644 krooni)
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08.04.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M. AS apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja E. L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XX XXXXX), esindaja advokaat Teet Veer; Kostja M. AS (registrikood XXXXXXXX, asukoht
XXXXXXXX
XXXXXX,
XXXXXXXX
XXXX,
XXXXXXXXX), esindaja Raili Tikko.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 08.04.2010 otsus E. L. hagis M. AS vastu töölepingu lõpetamisel vähem arvestatud ja -makstud hüvitise 1 319,39 euro (20 644 krooni) väljamõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud M. AS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.29.09.2008 esitas E. L. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile (töövaidluskomisjon) avalduse vähem saadud töölepingu lõpetamise hüvitise 20 644 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest 1 kuu keskmise töötasu 13 682 krooni väljamõistmiseks. 22.10.2008 otsusega 9-2-02/2736-2008 rahuldas töövaidluskomisjon avalduse osaliselt ja mõistis AS-ilt M. välja vähem arvestatud ja makstud hüvitise summas 20 644 krooni, kuid muus osas jäeti avaldus rahuldamata. 03.12.2008 esitas M. AS Pärnu Maakohtule taotluse töövailduskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
2.26.03.2009 esitas E. L. (hageja) Pärnu Maakohtule hagi AS M. (kostja) vastu töölepingu lõpetamisel vähem arvestatud ja makstud hüvitise summas 20 644 krooni väljamõistmiseks. Hageja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust lõpparve kinnipidamise eest hüvitise 13 682 krooni väljamõistmata jätmise osas.
3.03.05.2006 sõlmisid pooled töölepingu ning hageja asus tööle tootmistöölise ametikohale. Tööleping sõlmiti määratud ajaks TLS § 27 lg 2 p 3 alusel pesupulbrite ja süütevedeliku tootmise mahu ajutise suurenemise tõttu. 05.01.2007 sõlmiti töölepingu lisa 2, millega muudeti 03.05.2006 sõlmitud töölepingut. Hageja asus tööle meistri ametikohale seoses töömahu ajutise suurenemisega. 01.09.2007 sõlmiti töölepingu lisa nr 4, mille kohaselt muudeti 03.05.2006 sõlmitud töölepingut selliselt, et hageja asus tööle tootmisjuhi asetäitja ametikohal ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks. 11.08.2008 töölepingu lisaga 5 soovis kostja muuta töölepingu tingimusi seoses tootmisjuhi ja laborijuhataja ametikohtade ühendamise ning tootmismahu vähenemisega. Töölepingu lisa 5 p 2.1 kohaselt pidi hageja asuma tootmistöötaja ametikohale ning p 4.1 kohaselt muudeti hageja töötasustamise aluseid. Hageja esitas 18.08.2008 avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel 25.08.2008. 29.08.2008 koostatud lisaga 7 lõpetati hagejaga tööleping seoses töötaja mittenõustumisega töö ümberkorraldamisega tööandja poolt. Kostja maksis hagejale hüvitust kahe nädala keskmise palga ulatuses TLS § 82 lg 2 alusel. Hageja ei nõustunud hüvitise maksmisega 2 nädala eest, mistõttu esitas töövaidluskomisjonile avalduse.
4.Tööandja nõue ei ole põhjendatud. Töölepingu lõppemine ei olnud kalendaarselt kindlaks määratud, seega sai töölepingut lõpetada töö lõppemisel. Töölepingut muudeti korduvalt. TLS § 82 lg 2 järgi saab maksta hüvitist kahe kuu ulatuses mitte ainult määramata ajaks sõlmitud töölepingu puhul nagu kostja oma taotluses märgib, vaid ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu puhul. Kahe kuu keskmise palga suurune hüvitis tuleb maksta juhul, kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu tähtaeg ei ole TLS § 82 lg 1 alusel töölepingu lõppemise hetkeks möödunud. 03.05.2006 sõlmitud töölepingus ei ole märgitud töölepingu lõppemise kalendaarset tähtaega. Töölepingu kestvus oli seotud tööde mahu ajutise suurenemisega. Kuivõrd tootmistööliste töömaht ei olnud hagejaga töölepingu lõppemise hetkeks vähenenud, ei saa ka töö lõppemist lugeda töölepingu tähtaja möödumise aluseks TLS § 82 lg 2 teise lause mõttes. Arvestades, et töölepingu tähtaeg oleks lõppenud kaugemas tulevikus (tootmistöölise tööde mahu vähenemisel), on põhjendatud lähtuda hagejale hüvitise arvestamisel ja maksmisel TLS § 82 lg 2 teises lauses sätestatud hüvitise maksimaalsest suurusest, s.o kahe kuu keskmisest palgast. Tööandja on tuginenud töölepingu lõpetamise eest makstava hüvitise suuruse
arvestamisel TLS § 84 lg-le 1 ja § 77 lg 1 p-le 1. Need sätted reguleerivad olukorda, kus tööleping on lõpetatud tähtaja möödumisel ning töölepingu lõpetamisel on rikutud etteteatamistähtaega. Käesoleval juhul on tööleping lõpetatud TLS § 82 alusel ja tuginemine TLS § 84 lg-le 1 ja § 77 lg 1 p-le 1 on põhjendamatu. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja töölepingu lõpetamisel vähem arvestatud hüvitis summas 20 644 krooni. Menetlukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
6.Poolte vahel oli sõlmitud 03.05.2006 tootmistöötaja ametikohal töötamiseks tööleping määratud ajaks tootmismahu ajutise suurenemise tõttu. 05.01.2007 muudeti töölepingut ajutiselt seoses töömahu ajutise suurenemisega meistri ametikohal töötamiseks. 01.09.2007 muudeti töölepingut ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks tootmisjuhi asetäitja ametikohal töötamiseks. 01.02.2008 muudeti töölepingut uue palganumbri kehtestamiseks. 07.08.2008 tehti kostjale ettepanek töölepingu muutmiseks seoses ajutiselt äraoleva töötaja asendamise vajaduse äralangemisega. Hagejale pakuti edasist töötamist tootmistöötaja ametikohal algse töölepingu tingimustel. Töötaja kokkuleppele alla ei kirjutanud ja võttis 11-15.08.2008 haiguslehe ning 18.08.2008 esitas tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 25.08.2008 TLS § 82 alusel. Kostja lõpetas lepingu 29.08.2008 TLS § 82 alusel. Lõpetamisel maksti töötajale keskmist palka kuni 29.08.2008, hüvitist kasutamata jäänud 23,3 puhkusepäeva eest ja hüvitist vastavalt TLS § 82 lg 2 (määratud ajaks sõlmitud töölepingu järgi) 2 nädala keskmise palga ulatuses.
7.Töövaidluskomisjoni otsuse põhjendus oli täiesti arusaamatu. Hageja nõutud 2 kuu hüvitis kuulub maksmisele vaid määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist määramata ajaks sõlmitud töölepinguga. Vastavalt TLS § 82 lg 2 maksab tööandja määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel töötajale hüvitust tema keskmise palga ulatuses lepingu tähtaja möödumiseni. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu võib sõlmida tööde mahu ajutisel suurenemisel. Määratud ajaks sõlmitud tööleping lõpetatakse töölepingu kehtimise vajaduse äralangemisel. Kuna seadus ei võimalda konkreetsel juhul piiritleda, mis on konkreetses situatsioonis pooltevahelise tähtajalise töölepingu kalendaarne tähtaeg, võttis tööandja hüvitise arvutamise aluseks sätted, mis võimaldasid töötajale maksta maksimaalset hüvitist, s.o 2 nädala eest TLS § 84 lg 1 ja § 77 lg 1 p 1 (etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest) alusel. Puudub alus väita, et tööleping oli sõlmitud määramata ajaks või et määratud ajaks sõlmitud lepingu tähtaeg on 4 või 5 aastat. Olukord majanduses on muutunud ning tööandja on olnud sunnitud viimase kahe kuu jooksul lõpetama 9 tootmistöötajaga määratud ajaks töömahu ajutise suurenemise tõttu sõlmitud töölepingud.
8.Pooltel ei ole vaidlust töölepingu lõpetamise aluse ehk TLS § 82 suhtes. Tööandja on sõnaselgelt töölepingu lisas 5 teatanud töökorralduses tehtavatest muudatustest, s.o tootmisjuhi ja laborijuhataja ametikohtade ühendamine, millega kadus tootmisjuhi koht ja seoses tootmismahu vähenemisega suutmatusest säilitada varemkehtinud töölepingu tingimusi, s.t. meistri ametikohta ja palka 13 682 krooni kuus. Hageja poolt ajutiselt täidetav tootmisjuhi asetäitja ametikoht oli tootmisjuhi T. L. ajutise äraoleku ajaks ja tema asendamiseks. Kuna tootmisjuhi ametikoht koondati ja tootmisjuhi ning laborijuhataja ühendatud töökohta asus täitma laborijuhataja J. H., siis tootmisjuhi T. L. tööleping kuulus lõpetamisele ja kadus ära vajadus teda kui äraolevat töötajat asendada. Selle sündmusega lõppes ära oleva töötaja asendamise vajadus ja hageja sellekohane töölepingu muudatuse kehtivus. Seejärel rakendusid töölepingu lisa 2, s.o määratud ajaks meistri ametikoht seoses töömahu suurenemisega, ja lisa 6, s.o brutopalga suurus 13 687 krooni. Viimane oli tööandja vormistuslik näpuviga, sest sellises suuruses palk oli mõeldud vaid
tootmisjuhi asetäitja ametikohal töötamise ajaks. Seoses muutnud olukorraga majanduses ja töömahu vähenemisega ei olnud vajadust ka meistri ametikoha järele ja töötajale pakuti esialgselt samuti määratud ajaks sõlmitud töölepingu järgset tootmistöötaja kohta endise tükitööpalgaga. Kuna pakutav palk erines oluliselt lisa 6 kehtestatud palgast, ei soovinud hageja seda kohta vastu võtta. Tööandjal on õigus otsustada millal, kellega konkreetselt ja missuguses järjekorras seoses töömahu ajutise suurenemisega sõlmitud töölepingud lõpetatakse. Hagejaga ei olnud sõlmitud määramata ajaks sõlmitud töölepingut. TLS § 27 reeglite järgi oli tööleping sõlmitud määratud tähtajaks kuni töö lõppemiseni ja 2008.a sügiseks oli töömaht vähenenud. Ainuke säte, millele tööandja sai hüvitise maksmisel toetuda, oli TLS § 77 lg 1 p 1 määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest lepingu tähtaja möödumise tõttu, mis annab normiks kaks nädalat lepingu lõpetamisest etteteatamiseks. TsÜS järgi kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast sätet. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
9.Pärnu Maakohus rahuldas 08.04.2010 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu lõpetamise hüvitise summas 20 644 krooni. Menetluskulud jäid kostja kanda.
10.Poolte vahel sõlmiti 03.05.2006 tööleping nr. 20060503-6 määratud ajaks TLS § 27 lg 2 p 3 alusel pesupulbrite ja süütevedeliku tootmise mahu ajutise suurenemise tõttu. Töölepingu p 2.1 järgi töötab töötaja tootmistöölise ametikohal ja töölepingu p 4.1 järgi makstakse töötajale palka tükitöö alusel vastavalt tükitööhinna tabelile, mis on kinnitatud ettevõtte juhatuse poolt, kuid mitte vähem kui EV Valitsuse poolt kehtestatud alampalgamäär. 05.01.2007 lisaga 2 töölepingule muudeti ajutiselt seoses tootmismahu ajutise suurenemisega töölepingu p 2.1 ja selle kohaselt töötab töötaja meistri ametikohal ja lepingu p 4.1 kohaselt on töötaja brutopalk 8 635 krooni. 01.09.2007 lisaga 4 töölepingule muudeti ajutiselt äraoleva töötaja T. L. asendamise ajaks töölepingu p 2.1, mille kohaselt töötab töötaja toomisjuhi asetäitja ametikohal ja töölepingu p 4.1 kohaselt on töötaja brutopalk 11 267 krooni. 01.02.2008 lisaga 6 töölepingule muudeti töölepingu p 4.1, mille kohaselt töötaja brutopalk on 13 682 krooni.
11.11.08.2008 tegi kostja hagejale ettepanku muuta seoses tootmisjuhi ja laborijuhataja ametikohtade ühendamise ning tootmismahu vähendamisega töölepingu tingimusi selliselt, et muuta töölepingu p 2.1, mille kohaselt töötab töötaja tootmistöötaja ametikohal ja lepingu p 4.1, mille kohaselt makstakse töötajale palka tükitöö alusel vastavalt tükitööhinde tabelile, mis on kinnitatud ettevõtte juhatuse poolt, kuid mitte vähem kui EV Valitsuse poolt kehtestatud alampalgamäär. Hageja ei olnud nõus antud töölepingu muudatusega ja esitas 18.08.2008 kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel alates 25.08.2008. Hageja viibis haiguslehel perioodil 11.08.200815.08.2008.
12.Sel ajal kehtinud TLS § 82 lg 1 (kehtiv enne 01.07.2009) järgi teatab töötaja nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. TLS § 64 lg 1 järgi on tööandjal õigus tootmise või töö ümberkorraldamisel muuta töötasustamise aluseid ja töörežiimi, teatades sellest töötajale kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Lõike 2 järgi on töötajal muudatustega mittenõustumisel õigus nõuda töölepingu lõpetamist (TLS § 82). Hageja ei olnud nõus töö ümberkorraldamisega ning töörežiimi ja töötasu muutmisega ning lõpetas töölepingu TLS § 82 alusel, millega nõustus ka tööandja lõpetades hagejaga 29.08.2008 töölepingu TLS
§ 82 lg 1 järgi. Seega töölepingu lõpetamise aluse üle pooltel vaidlus puudub ja töölepingu lõpetamine TLS § 82 lg 1 järgi on seaduslik.
13.Töölepingu lõpetamisel maksis tööandja töötajale TLS § 82 lg 2 alusel hüvitust kahe nädala keskmise palga ulatuses. TLS § 82 lg 2 järgi määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel sama paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. Hagejaga oli sõlmitud tööleping määratud ajaks TLS § 27 lg 2 p 3 järgi, s.t pesupulbrite ja süütevedeliku tootmise mahu ajutise suurenemise tõttu. Tööleping oli sõlmitud määratud ajaks, kuid täpset kuupäeva nimetamata. Töölepingut muudeti korduvalt poolte kokkuleppel, kuid töölepingu sõlmimine määratud ajaks tööde mahu ajutise suurenemise tõttu, jäi samaks. TLS § 82 lg 2 järgi määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel TLS § 82 lg 1 järgi peab tööandja maksma töötajale hüvitust lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. Kostja on maksnud töötajale hüvitist 2 nädala keskmise palga ulatuses, kuid pole esitanud kohtule täpset kuupäeva, millal poolte vahel määratud ajaks sõlmitud töölepingu tähtaeg möödus. Seda asjaolu, et töölepingu tähtaeg möödus kahe nädala pärast, ei ole kostja samuti millegagi tõendanud. Kostja väited, et hüvitist maksti kahe nädala ulatuses kohaldades analoogiat TLS § 84 lg 1 ja § 77 lg 1 p 1, pole põhjendatud. Antud asjas ei kuulu kohaldamisele analoogia alusel TLS § 84 lg 1 ja § 77 lg 1 p 1, kuna antud juhul on selgelt kohaldatav TLS § 82 lg 2. Hagejaga sõlmitud töölepingu tähtaeg ei saanud olla möödunud 2 nädala pärast töölepingu lõpetamisest 29.08.2008, kuna hagejale tehti alles 11.08.2008 ettepanek töölepingu muutmiseks ja edasitöötamiseks tootmistöötaja ametikohal töölepingu lõppemise tähtpäeva määramata. Kuna kostja pole esitanud lepingu tähtaja möödumise kuupäeva ega ole suutnud ka tõendada lepingu tähtaja möödumist enne 2 kuud, kuulub hagi rahuldamisele. TLS § 17 järgi sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsaim. Selline on ka sel ajal kehtinud TLS üldine põhimõte. Seega peab kostja hagejale tasuma TLS § 82 lg 2 alusel hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses.
14.Töötaja keskmise palga arvutamisel tuleb lähtuda 15.08.2001 Vabariigi Valitsuse määrusega 275 kinnitatud keskmise palga arvutamise korrast (kord). Antud korra § 2 lg 1 järgi arvutatakse keskmine palk üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Korra § 3 lg 1 kohaselt liidetakse keskmise palga arvutamisel § 2 lg-s 1 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse tööpäevade arvuga, saades sel viisil ühe tööpäeva keskmise palga. Vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusumma veebruar 2008.a 14050,30 krooni + märts 2008.a 13 873,55 krooni + aprill 2008.a 14 868,55 krooni + mai 2008.a 12 378,95 krooni + juuni 2008.a 10 081,45 krooni + juuli 2008.a 8662,80 krooni = 73 915,60 krooni : tööpäevade arvuga 110 = ühe tööpäeva keskmine palk 671,96 krooni. Ühe kuu keskmine tööpäevade arv 21 x 671,96 = ühe kuu keskmine palk 14 111,16 krooni x 2 = 28 222,32 krooni. Sellest tuleb maha arvata hagejale makstud hüvitis 6719,60 krooni. Seega on saamata hüvitis 28 222,32 – 6719,60 = 21 502,72 krooni, millest hageja nõuab kostjalt 20 644 krooni ja mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Tegemist on arvestusliku summaga, millest ei ole makse maha arvatud. Hageja ei ole nõude suurendamise avaldust esitanud. Apellatsioonkaebuse põhjendused
15.Kostja palub tühistada Pärnu Maakohtu 08.04.2010 otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada kostja õigust mitte maksta hagejale hüvitist täiendavalt 20 644 krooni ning jätta menetluskulud hageja kanda.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: tööleping oli sõlmitud määratud ajaks TLS § 27 lg 2 p 3 alusel pesupulbrite ja süütevedelike tootmise mahu ajutise suurenemise tõttu; töölepingu lõppemise tähtaeg oli kalendaarselt fikseerimata vastavalt, kuna vastavalt TLS § 27 lg 1 p-le 2 sõlmitakse tööleping määratud ajaks kas lepingu tähtaja kalendaarse kindlaksmääramisega või töö lõppemisega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks; tööleping lõpetati TLS § 82 lg 1 alusel ja lõpetamine oli seaduslik; töölepingu lõpetamisel maksis tööandja hüvitist kahe nädala keskmise palga ulatuses.
17.Hageja ei ole sisuliselt ega õiguslikult põhjendanud oma nõuet 2 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks. Kohus on mõistnud selle välja õiguslikult põhjendamata ja tuginemata ühelegi seadusesättele, mis seoks konkreetset olukorda otsuses määratud hüvitise suurusega. Tõendatud on, et tööleping ei olnud sõlmitud määramata ajaks, mille puhul näeb TLS § 82 lg 2 esimene lause ette hüvitise 2 keskmise palga ulatuses. Maakohus ei ole ka otsuses sellele tuginenud. Tõendatud on, et töölepingu lõppemise tähtaeg ei olnud 4 või 5 aastat või muu aeg, vaid töömahu vähenemine kui sündmus. Kostja on piisavalt tõendanud ja selgitanud, et töölepingu lõpetamise ajaks oli töömaht vähenenud; perioodil enne ja pärast töölepingu lõpetamist, lõpetati terve hulk samal põhjusel määratud ajaks sõlmituid lepinguid; tööandja otsustab lepingute lõpetamise järjekorra oma äranägemise järgi ja töötajate oskusi ning võimeid arvestades.
18.Määratud ajaks töömahu ajutise suurenemise tõttu sõlmitud töölepingu tähtaeg lõpeb siis kui tööandja seda otsustab ja kui selleks on olemas alus. Kostja on määratlenud töölepingu tähtajaks 29.08.2008 ja kaks nädalat. Töötaja ega kohus ei saa määrata muud tähtaega. Kui seadus lubab nendel konkreetsetel asjaoludel (töömahu vähenemine) määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetada ja näeb selleks ette 2-nädalase etteteatamise aja, siis on see lubatud ka selle aja järel lõpetada. Kohtu väide, et hagejaga sõlmitud töölepingu tähtaeg ei saanud olla möödunud 2 nädala pärast töölepingu 29.08.2008 lõpetamisest, kuna hagejale tehti alles 11.08.2008 ettepanek töölepingu muutmiseks ja edasitöötamiseks tootmistöötaja ametikohal töölepingu lõppemise tähtaega määramata, on täiesti seosetu. Õige ei ole, et TLS § 84 lg 1 ja 77 lg 1 p 1 ei rakendu. Mingit teistsugust seaduslikku alust, kui kostja pakutud regulatsioon, kohus otsuse aluseks ei ole toonud. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, menetluskulud kostja kanda.
palub jätta selle rahuldamata ja
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
21.Apellatsioonkaebuses on hageja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Maakohus on käsitlenud vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ning kõiki kostja vastuväiteid hagile ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks hagi kuulub rahuldamisele. Kuna esimese astme kohus on kostja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse arutluskäiku korrata.
22.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
23.Kaebuse väide, et maakohus ei ole pööranud piisavat tähelepanu kostja poolt esitatud tõenditele tootmismahtude vähenemise kohta, mis õigustavad kostja arvates töölepingu lõpetamist, ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtuga, et kostja poolt tootmismahtude kohta esitatud tõenditest (tl 58-61 ja 78-82) ei ole võimalik teha selget järeldust, et töölepingu lõppemise tähtaeg saabus just kostja poolt näidatud kuupäeval. Asjaolu, et kostja oli varasemalt töölepinguid lõpetanud (tl 77), ei tähenda samuti, et töö oleks ka hageja jaoks kostja väidetud tähtpäeval otsa saanud. Õige on maakohtu tähelepanek, et töö jätkumisele vähemalt hageja jaoks, annab tunnistust asjaolu, et kostja tegi hagejale 11.08.2008 ettepaneku töölepingu muutmiseks ja edasitöötamiseks (tl 11). Kostja seisukoht, et töö lõppemise üle otsustamine kuulub eranditult tööandja pädevusse, ei ole täpne, kuna töölepingu sõlmimise ja lõpetamise ajal kehtinud TLS § 27 lg 1 p 2 peab töö lõppemise all silmas töö pakkumise tegelikku võimatust, mitte tööandja suva otsustada, kas töötajat tööle lubada või mitte. Poolte vahel sõlmitud töölepinguga loodud olukorra määratlematus ning hageja poolt töösuhte lõppemise tähtaja tõendamata jätmine annab mõlemapoolseid huve kaaludes aluse hagi rahuldamiseks. Hüvitise arvestamise eelduste kõrval ei ole kostja hüvitise arvutuslikku õigsust kahtluse alla seadnud.
24.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.