Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

1 (6)

Sisulised asjaolud E.L esitas 29.09.2008.a. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse vähem saadud töölepingu lõpetamise hüvitise 20 644 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest 1 kuu keskmise töötasu 13 682 krooni nõudes. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 22.10.2008.a. otsusega 9-2-02/2736-2008 avalduse osaliselt ja mõistis AS-lt M välja vähem arvestatud ja makstud hüvitise summas 20 644 krooni, Muus osas jäeti avaldus rahuldamata. 03.12.2008.a. esitas M AS Pärnu Maakohtule taotluse avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.

töövailduskomisjonile esitatud

E.L esitas 26.03.2009.a. Pärnu Maakohtule hagiavalduse , milles palus kostjalt välja mõista töölepingu lõpetamisel vähem arvestatud ja makstud hüvitis summas 20 644 krooni. Lõpparve kinnipidamise eest hüvitise 13 682 krooni osas E.L hagis nõuet ei esitanud. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 03.05.2006.a. sõlmisid pooled töölepingu , mille järgi hageja asus tööle tootmistöölise ametikohale. Tööleping sõlmiti määratud ajaks TLS § 27 lg.2 p.3 alusel pesupulbrite ja süütevedeliku tootmise mahu ajutise suurenemise tõttu. 05.01.2007.a. sõlmiti töölepingu lisa 2 ,millega muudeti 03.05.2006.a. sõlmitud töölepingut. Hageja asus tööle meistri ametikohale seoses töömahu ajutise suurenemisega. 01.09.2007.a. sõlmiti töölepingu lisa nr.4 , mille kohaselt muudeti 03.05.2006.a. sõlmitud töölepingut selliselt , et hageja asus tööle tootmisjuhi asetäitja ametikohal ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks. 11.08.2008.a. töölepingu lisaga 5 soovis kostja muuta töölepingu tingimusi seoses tootmisjuhi ja laborijuhataja ametikohtade ühendamise ning tootmismahu vähenemisega. Töölepingu lisa 5 p.2.1 kohaselt pidi hageja asuma tootmistöötaja ametikohale ning p.4.1 kohaselt muudeti hageja töötasustamise aluseid. Hageja esitas 18.08.2008.a. avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel 25.08.2008.a. 29.08.2008.a. koostatud lisaga 7 lõpetati hagejaga tööleping seoses töötaja mittenõustumisega töö ümberkorraldamiseks tööandja poolt. Kostja maksis hagejale hüvitust kahe nädala keskmise palga ulatuses TLS § 82 lg.2 alusel. Hageja ei nõustunud hüvitise maksmisega 2 nädala eest ning esitas avalduse töövaidluskomisjonile paludes välja mõista vähem makstud hüvitis summas 20 644 krooni. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hüvitise summas 20 644 krooni. Tööandja pöördus kohtusse töövaidluse läbivaatamiseks hagina , kuid hageja leiab, et tööandja nõue ei ole põhjendatud. Hagejaga sõlmiti tööleping 03.05.2006.a. määratud ajaks TLS § 27 lg.2 p.3 alusel pesupulbrite ja süütevedeliku tootmise mahu ajutise suurenemise tõttu. Töölepingu lõppemine ei olnud kalendaarselt kindlaks määratud, seega sai töölepingut lõpetada töö lõppemisel. Töölepingut muudeti korduvalt. TLS § 82 lg.2 järgi saab maksta hüvitist kahe kuu ulatuses mitte ainult määramata ajaks sõlmitud töölepingu puhul nagu kostja oma taotluses märgib, vaid ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu puhul. Kahe kuu keskmise palga suurune hüvitis tuleb maksta juhul, kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu tähtaeg ei ole TLS § 82 lg.1 alusel töölepingu lõppemise hetkeks möödunud. 03.05.2006.a. sõlmitud töölepingus ei ole märgitud töölepingu lõppemise kalendaarset tähtaega. Töölepingu kestvus oli seotud tööde mahu ajutise suurenemisega. Kuivõrd tootmistööliste töömaht ei olnud hagejaga töölepingu lõppemise hetkeks vähenenud, ei saa ka töö lõppemist lugeda töölepingu tähtaja möödumise aluseks TLS § 82 lg.2 teise lause mõttes. Arvestades , et töölepingu tähtaeg oleks lõppenud kaugemas tulevikus

2 (6)

(tootmistöölise tööde mahu vähenemisel), on põhjendatud lähtuda hagejale hüvitise arvestamisel ja maksmisel TLS § 82 lg.2 teises lauses sätestatud hüvitise maksimaalsest suurusest s.o. kahe kuu keskmisest palgast. Tööandja on tuginenud töölepingu lõpetamise eest makstava hüvitise suuruse arvestamisel TLS § 84 lg.1 ja § 77 lg.1 p.1. Need sätted reguleerivad olukorda , kus tööleping on lõpetatud tähtaja möödumisel ning töölepingu lõpetamisel on rikutud etteteatamistähtaega. Käesoleval juhul on tööleping lõpetatud TLS § 82 alusel ja tuginemine TLS § 84 lg.1 ja § 77 lg.1 p.1 on põhjendamatu. Seega palub hageja välja mõista kostjalt töölepingu lõpetamisel vähem arvestatud hüvitis summas 20 644 krooni. Menetlukulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalik seisukoht Kostja poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt M AS ja E.L vahel oli sõlmitud 03.05.2006.a. tootmistöötaja ametikohal töötamiseks tööleping määratud ajaks tootmismahu ajutise suurenemise tõttu. 05.01.2007.a. muudeti töölepingut ajutiselt seoses töömahu ajutise suurenemisega meistri ametikohal töötamiseks. 01.09.2007.a. muudeti töölepingut ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks tootmisjuhi asetäitja ametikohal töötamiseks. 01.02.2008.a. muudeti töölepingut uue palganumbri kehtestamiseks. 07.08.2008.a. tehti kostjale ettepanek töölepingu muutmiseks seoses ajutiselt äraoleva töötaja asendamise vajaduse äralangemisega. E.L`le pakuti edasist töötamist tootmistöötaja ametikohal algse töölepingu tingimustel. Töötaja kokkuleppele alla ei kirjutanud ja võttis 11- 15.08.2008.a. haiguslehe ning peale nädalavahetust 18.08.2008.a. esitas tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 25.08.2008.a. TLS § 82 alusel. M AS lõpetas lepingu 29.08.2008.a. TLS § 82 alusel. Lõpetamisel maksti töötajale keskmist palka kuni 29.08.2008.a., hüvitist kasutamata jäänud 23,3 puhkusepäeva eest ja hüvitist vastavalt TLS § 82 lg.2 (määratud ajaks sõlmitud töölepingu järgi) 2 nädala keskmise palga ulatuses. E.L nõudis hüvitust 2 kuupalga ulatuses ja esitas 29.09.2008.a. avalduse Tööinspektsiooni Lõuna töövaidluskomisjonile. 03.11.2008.a. on tööandja saanud töövaidluskomisjoni otsuse , millega mõisteti välja hüvitis suuruses, mis jäi puudu 2 kuu keskmise palga summast. Töövaidluskomisjoni otsuse põhjendus oli täiesti arusaamatu. E.L poolt nõutud 2 kuu hüvitis kuulub maksmisele vaid määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist määramata ajaks sõlmitud töölepinguga. Vastavalt TLS § 82 lg.2 maksab tööandja määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel töötajale hüvitust tema keskmise palga ulatuses lepingu tähtaja möödumiseni. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu võib sõlmida tööde mahu ajutisel suurenemisel. Määratud ajaks sõlmitud tööleping lõpetatakse töölepingu kehtimise vajaduse äralangemisel. Kuna seadus ei võimalda konkreetsel juhul piiritleda, mis on konkreetses situatsioonis pooltevahelise tähtajalise töölepingu kalendaarne tähtaeg, võttis tööandja hüvitise arvutamise aluseks sätted, mis võimaldasid töötajale maksta maksimaalset hüvitist s.o. 2 nädala eest TLS § 84 lg.1 ja § 77 lg.1 p.1 (etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest). Kostjal puudub igasugune alus väita, et tema tööleping oli sõlmitud määramata ajaks v. et tema määratud ajaks sõlmitud lepingu tähtaeg on 4 v. 5 aastat. Olukord majanduses on muutunud ning tööandja on kahjuks olnud sunnitud viimase kahe kuu jooksul lõpetama juba 9 tootmistöötajaga määratud ajaks töömahu ajutise suurenemise tõttu sõlmitud töölepingud. Hageja palub vaadata läbi töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluse korras hagina ja tunnistada M AS õigust mitte maksta hagejale 20 644 krooni ja kohtukulud jätta E.L kanda.

Menetluse käik

3 (6)

Kostja täiendavas avalduses kohtule selgitas, et pooltel ei ole vaidlust töölepingu lõpetamise aluse e. TLS § 82 suhtes. Tööandja on sõnaselgelt töölepingu lisas 5 teatanud töökorralduses tehtavatest muudatustest s.o. tootmisjuhi ja laborijuhataja ametikohtade ühendamine, millega kadus tootmisjuhi koht ja seoses tootmismahu vähenemisega suutmatusest säilitada varemkehtinud töölepingu tingimusi s.t. meistri ametikohta ja palka 13 682 krooni kuus. E.L poolt ajutiselt täidetav tootmisjuhi asetäitja ametikoht oli tootmisjuhi T.L ajutise äraoleku ajaks ja tema asendamiseks. Kuna tootmisjuhi ametikoht koondati ja tootmisjuhi ning laborijuhataja ühendatud töökohta asus täitma laborijuhataja J. H, siis tootmisjuhi T.L tööleping kuulus lõpetamisele ja seega kadus ära vajadus teda kui äraolevat töötajat asendada. Selle sündmusega lõppes ära oleva töötaja asendamise vajadus ja E.L sellekohane töölepingu muudatuse kehtivus. Seejärel rakendusid töölepingu lisa 2 s.o. määratud ajaks meistri ametikoht seoses töömahu suurenemisega ja lisa 6 s.o. brutopalga suurus 13 687 krooni. Viimane oli küll tööandja vormistuslik näpuviga , sest sellises suuruses palk oli mõeldud vaid tootmisjuhi asetäitja ametikohal töötamise ajaks. Seoses muutnud olukorraga majanduses ja töömahu vähenemisega ei olnud vajadust ka meistri ametikoha järele ja töötajale pakuti esialgselt samuti määratud ajaks sõlmitud töölepingu järgset tootmistöötaja kohta endise tükitööpalgaga. Kuna pakutav palk erines oluliselt lisa 6 kehtestatud palgast, ei soovinud E.L seda kohta vastu võtta. Tööandjal on õigus otsustada millal, kellega konkreetselt ja missuguses järjekorras seoses töömahu ajutise suurenemisega sõlmitud töölepingud lõpetatakse. E.Lga ei olnud sõlmitud määramata ajaks sõlmitud töölepingut. TLS § 27 reeglite järgi oli tööleping sõlmitud määratud tähtajaks kuni töö lõppemiseni ja 2008.a. sügiseks oli töömaht tõepoolest vähenenud. Ainuke säte millele tööandja sai hüvitise maksmisel toetuda oli TLS § 77 lg.1 p.1 määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest lepingu tähtaja möödumise tõttu, mis annab normiks kaks nädalat lepingu lõpetamisest etteteatamiseks. TsÜS järgi kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet , mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast sätet. Kohtu korraldaval eelistungil 01.02.2010.a. jäid pooled oma seisukohtade juurde. 17.03.2010.a. kohtuistungile hageja E.L ei ilmunud, kuid hagis oli nõus asja kirjaliku menetlusega. 17.03.2010.a. kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud ja palus asja arutada ilma esindaja osavõtuta jäädes oma eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud ja asjas on võimalik teha sisuline otsus vaatamata sellele , et pooled kohtuistungile ei ilmunud. Hageja on nõustunud ka asjas kirjaliku menetlusega ja kostja palub asja lahendada ilma osavõtuta. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas M AS ja E.L vahel sõlmiti 03.05.2006.a. tööleping nr.20060503-6 määratud ajaks TLS § 27 lg.2 p. 3 alusel pesupulbrite ja süütevedeliku tootmise mahu ajutise suurenemise tõttu. Töölepingu p. 2.1 järgi töötaja töötab tootmistöölise ametikohal ja töölepingu p.4.1 järgi töötajale makstakse palka tükitöö alusel vastavalt tükitööhinna tabelile, mis on kinnitatud ettevõtte juhatuse poolt, kuid mitte vähem kui EV Valitsuse poolt kehtestatud alampalgamäär (tl.5-7).

4 (6)

05.01.2007.a.lisaga 2 töölepingule muudeti ajutiselt seoses tootmismahu ajutise suurenemisega töölepingu p.2.1 ja selle kohaselt töötaja töötab meistri ametikohal ja lepingu p.4.1, mille kohaselt töötaja brutopalk on 8635 krooni ( tl.8). 01.09.2007.a. lisaga 4 töölpeingule muudeti ajutiselt äraoleva töötaja T.L asendamise ajaks töölepingu p.2.1 , mille kohaselt töötaja töötab toomisjuhi asetäitja ametikohal ja töölepingu p.4.1 , mille kohaselt töötaja brutopalk on 11 267 krooni (tl.9). 01.02.2008.a. lisaga 6 töölepingule muudeti brutopalk on 13 682 krooni (tl.10).

töölepingu

p.4.1 , mille kohaselt töötaja

11.08.2008.a. tööandja tegi töötajale ettepanku muuta seoses tootmisjuhi ja laborijuhataja ametikohtade ühendamise ning tootmismahu vähendamisega töölepingu tingimusi selliselt, et muuta töölepingu p.2.1 , mille kohaselt töötaja töötab tootmistöötaja ametikohal ja lepingu p.4.1, mille kohaselt töötajale makstakse palka tükitöö alusel vastavalt tükitööhinde tabelile, mis on kinnitatud ettevõtte juhatuse poolt , kuid mitte vähem kui EV Valitsuse poolt kehtestatud alampalgamäär (tl.11). Töötaja E.L ei olnud nõus antud töölepingu muudatusega ja esitas 18.08.2008.a. tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel alates 25.08.2008.a. (tl.13). E.L viibis haiguslehel perioodil 11.08.2008- 15.08.2008.a. (tl.12). Sel ajal kehtinud TLS § 82 lg.1 (kehtiv enne 01.07.2009.a.) järgi töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette ,kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine , mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine § -s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu v. muudatused tootmis- v. töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. TLS § 64 lg.1 järgi tööandjal on õigus tootmise v. töö ümberkorraldamisel muuta töötasustamise aluseid ja tööreziimi, teatades sellest töötajale kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Lg. 2 järgi muudatustega mittenõustumisel on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist (TLS § 82). E.L ei olnud nõus töö ümberkorraldamisega ja tööreziimi ja töötasu muutmisega ja lõpetas töölepingu TLS § 82 alusel, millega nõustus ka tööandja lõpetades E.L`ga 29.08.2008.a. töölepingu TLS § 82 lg.1 järgi (tl.14). Seega töölepingu lõpetamise aluse üle pooltel vaidlus puudub ja töölepingu lõpetamine TLS § 82 lg.1 järgi on seaduslik. Töölepingu lõpetamisel maksis tööandja töötajale TLS § 82 lg.2 alusel hüvitust kahe nädala keskmise palga ulatuses. TLS § 82 lg.2 järgi määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel sama paragrahvi 1.lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni , kuid mitte üle kahe kuu. Hageja E.L`ga oli sõlmitud tööleping määratud ajaks TLS § 27 lg.2 p.3 järgi s.t. pesupulbrite ja süütevedeliku tootmise mahu ajutise suurenemise tõttu. Tööleping oli sõlmitud määratud ajaks , kuid täpset kuupäeva nimetamata. Töölepingut muudeti korduvalt poolte kokkuleppel , kuid töölepingu sõlmimine määratud ajaks tööde mahu ajutise suurenemise tõttu , jäi samaks. TLS § 82 lg.2 järgi määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel TLS § 82 lg.1 järgi peab tööandja maksma töötajale hüvitust lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. AS M on maksnud töötajale hüvitist 2 nädala keskmise palga ulatuses , kuid pole esitanud kohtule täpset kuupäeva , millal poolte vahel määratud ajaks sõlmitud töölepingu tähtaeg möödus. Seda asjaolu, et töölepingu tähtaeg möödus kahe nädala pärast ei ole kostja samuti millegagi

5 (6)

tõendanud. Kostja väited , et hüvitist maksti kahe nädala ulatuses kohaldades analoogiat TLS § 84 lg.1 ja § 77 lg.1 p.1 , pole põhjendatud. Antud asjas ei kuulu kohaldamisele analoogia alusel TLS § 84 lg.1 ja § 77 lg.1 p.1, kuna antud juhul on selgelt kohaldatav TLS § 82 lg.2. Hagejaga sõlmitud töölepingu tähtaeg ei saanud olla möödunud 2 nädala pärast töölepingu lõpetamisest 29.08.2008.a., kuna hagejale tehti alles 11.08.2008.a. ettepanek töölepingu muutmiseks ja edasitöötamiseks tootmistöötaja ametikohal töölepingu lõppemise tähtpäeva määramata. Kuna kostja pole esitanud lepingu tähtaja möödumise kuupäeva ega ole suutnud ka tõendada lepingu tähtaja möödumist enne 2 kuud, kuulub hagi rahuldamisele. TLS § 17 järgi sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsaim. Selline on ka sel ajal kehtinud Töölepingu seaduse üldine põhimõte. Seega peab kostja hagejale tasuma TLS § 82 lg.2 alusel hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses. Töötaja keskmise palga arvutamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusega 275/15.08.2001.a. kinnitatud Keskmise palga arvutamise korrast. Antud korra § 2 lg.1 järgi keskmine palk arvutatakse üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Korra § 3 lg.1 kohaselt keskmise palga arvutamisel liidetakse § 2 lõikes 1 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse tööpäevade arvuga, saades sel viisil ühe tööpäeva keskmise palga. Vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusumma veebruar 2008.a. 14050.30 krooni + märts 2008.a. 13 873.55 krooni + aprill 2008.a. 14 868.55 krooni+ mai 2008.a. 12378.95 krooni+ juuni 2008.a. 10 081.45 krooni+ juuli 2008.a. 8662.80 krooni = 73 915.60 krooni : tööpäevade arvuga 110 = ühe tööpäeva keskmine palk 671.96 krooni (tl.73,83-84). Ühe kuu keskmine tööpäevade arv 21 x 671.96 = ühe kuu keskmine palk 14 111.16 krooni x 2 = 28 222.32 krooni. Sellest tuleb maha arvata hagejale makstud hüvitis 6719.60 krooni. Seega on saamata hüvitis 28 222.32 – 6719.60 = 21 502.72 krooni, millest hageja nõuab kostjalt 20 644 krooni ja mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Tegemist on arvestusliku summaga, millest ei ole makse maha arvatud. Hageja ei ole nõude suurendamise avaldust esitanud. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Ivika Sillaots Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.