Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja menetluse käik SKAS esitas 26.05.2010.a. kohtule hagi DD vastu 39 908,34 krooni saamiseks. Kostja tunnistas kirjalikus vastuses hagi. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg 3 teisele lausele, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 48 lg 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi mõju all. LkindlS § 48 lg 3 kohaselt nõutakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kostja on hagi õigeks võtnud. Seega on hageja nõue summas 39 908,34 krooni põhjendatud. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. Arvestades kroonid ümber eurodeks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 2550,61 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 8870,25 krooni. Vastavalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 144 p 7 alusel on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu ja kohtuvälise kulu katteks kokku 566,91 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.