Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 30.03.2011.a., Kentmanni tn 13, Tallinn 2-03-87 AS E (pankrotis) hagi M M vastu kahju hüvitamise nõudes Hageja: AS E (pankrotis) reg.kood xxx asukoht: xxx Hageja seaduslik esindaja: pankrotihaldur PS Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Armand Reinmaa Kostja: M M isikukood xxx xxx Kostja esindaja (määratud korras): advokaat Argo Küünemäe 23.02.2011.a.
aeg Kohtuistungil osalejad
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Armand Reinmaa Kostja esindaja (määratud korras): advokaat Argo Küünemäe
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda, sh kostja õigusabikulud.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
aktiga 7.augustist 2001.a. on sularaha 854 753 krooni AS-i E endine juhatuse liige LV üle andnud uuele juhatuse liikmele M M . Menetluse käigus loobus hageja oma nõuetest ÜK ja LV vastu ja palus hagetava summa välja mõista kostjalt M M . Maakohus lõpetas menetluse kostjate ÜK ja LV suhtes. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud ning vastavalt ÄS § 315 lõikele 2 vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. AS-i E juhatuse liige LV kostjale sularahakassat koos selles väidetavalt sisalduva summaga üle andnud ei ole. Kostja oli äriühingu juhatusse valimise ajal teadlik, et vara, mis pidi sisalduma AS-i E sularahakassas, olemas ei olnud ning seetõttu ei olnud kostjal võimalik sularahakassat ka hagejale üle anda ega sellega hagejale kahju tekitada. Kuigi 12.veebruari 2007.a. ekspertiisiaktis on ekspert jõudnud järeldusele, et allkiri sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktil on antud kostja poolt, ei tähenda see seda, et vastav dokument oleks ehtne, sest allkiri võib olla saadud pettuse teel, pannes dokumendi muude dokumentide hulka allkirjastamiseks või kasutades, näiteks, valget paberilehte kostja allkirjaga, lisades sellele hiljem teksti. Hageja on oma nõudest kostja LV vastu loobunud kergekäeliselt, kuigi just tema tegevuses tõusetuvad asjas tähtsust omavad asjaolud. LV oli AS-i E juhatuses äriühingu pankrotimenetluse algatamise ajal 5.jaanuaril 2001 ja M M valiti juhatusse alles 17.juulil 2001.a. Seega oleks just LV pidanud ajutist pankrotihaldurit teavitama kassas olevast sularahast ning selle üle andma ajutisele pankrotihaldurile. Kahtlust äratab ka asjaolu, et sularaha üleandmise-vastuvõtmise akt ilmus välja alles kohtumenetluse viimases staadiumis. Pealegi on summa, mis väidetavalt oleks pidanud kassas sisalduma, liiga suur, et seda kassas hoida. Menetluse senine käik 27.septembri 2007.a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Kohus mõistis M M hageja kasuks välja 644 753,40 krooni hagi rahuldamiseks ja 332 000 krooni riigilõivu. Vaidluse lahendamise materiaalõiguslikuks aluseks oli enne 1.jaanuari 2004.a. kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 52`lg 1, mille kohaselt nõuab haldur tagasi võlgniku vara, mis on teiste isikute valduses, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohaldamisele ei kuulu ei enne 1.juulit 2002.a. kehtinud ÄS § 315 lg 1, mis sätestab äriühingu juhatuse liikmete solidaarse vastutuse seaduse ja põhikirja nõuete rikkumisega süüliselt tekitatud kahju eest, millele tugines hageja, ega ka kostja poolt osundatud kehtiva ÄS § 315 lg 2, sest tegemist ei ole juhatuse liikme poolt äriühingule tekitatud kahjuga, vaid kostja seaduses sätestatud täitmata kohustusega anda välja haldurile pankrotistunud äriühingu vara. Kohus leidis, et kostja LV poolt kohtule esitatud dokumentaalse tõendiga- kriminaalasjas 1-061708 läbi viidud ekspertiisi aktiga nr. CK-0380-06/641 12.veebruarist 2007.a. on tõendatud, et 7.augusti 2001.a. sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktile on alla kirjutanud kostja M M. Kohus leidis, et sularaha üleandmise-vastuvõtmise akt omakorda tõendab seda, et LV andis nimetatud kuupäeval üle AS-i E uuele juhatuse liikmele M M AS-i E sularahakassa summas 854 753 krooni. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.aprilli 2009a. otsusega Harju Maakohtu 27. septembri 2007.a. otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus juhtis Maakohtu tähelepanu asjaolule, et PankrS § 52` lg 1 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kostja teostab tegelikku võimu mingi võlgniku asja üle, milleks põhimõtteliselt võib olla ka sularaha. Asjaolu, nagu oleksid kostja valduses võlgnikule kuuluvad rahatähed, ei ole maakohus otsuses tuvastanud. Võlgniku valdusest ei olnud võimalik välja nõuda vara, mille olemasolu võlgniku valduses ei ole tuvastatud. Hagi materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud ÄS § 315 lõikele 1, sellel alusel ei ole maakohus vaidlust lahendanud. Ringkonnakohus leidis, et esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt põhjendanud. Maakohus pidas kostja allkirja aktil hagi rahuldamiseks piisavaks ja ei põhjendanud otsuses, miks ta ei nõustu kostja väitega, et äriühingul ei olnud kassas sularaha ning seega ei saadud seda talle üle anda. Kuna maakohus pidas kostja allkirja aktil hagi rahuldamiseks piisavaks, siis ei
selgitanud ta välja, millised on need tõendid, mida kostja soovib esitada oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse põhjendused 05.jaanuaril 2001.a. algatas Tallinna Linnakohus AS E pankrotimenetluse ning määras arestida pankrotivõlgniku varad, s.h. kassajäägi. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetati PS. Ajutisele pankrotihaldurile kassat üle ei antud. 23.septembril 2002.a. kuulutas Tallinna Linnakohus välja AS-i E pankroti. AS E (pankrotis) pankrotihaldur on esitanud kohtule hagi, nõudes AS E (pankrotis) juhatuse liikmelt M M välja 644 753,40 krooni sularaha, mille väidetavalt on temale üle andnud endine juhatuse liige LV. Hageja tõendab M M raha üleandmist kriminaalasjas nr 1-06-1708 saadud ekspertiisiaktiga nr CK-0380-06/641 12.veebruarist 2007, millega on tõendatud, et 07.08.2001.a. sularaha üleandmise aktile on allkirja andnud M M. Sularaha üleandmise akt omakorda tõendavat, et LV andis nimetatud kuupäeval uuele juhatuse liikmele M M AS E sularaha kassa summas 854 753,- krooni. Väidetavalt laekus raha AS E kassasse ostjalt, OÜ-lt VM ajavahemikul 16.11.2000 kuni 07.12.2000 osamaksetena, kusjuures iga osamakse suurus oli 40 000,- krooni. Kohus tuvastas, et AS E oli esitanud 2001.a. võlgniku pankrotiavalduse ka Rapla Maakohtu menetlusse. Rapla Maakohus määras AS E pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks Uno Feldschmidti. 28.jaanuari 2002.a. määrusega lõpetas Rapla Maakohus AS E pankrotimenetluse raugemisega, pankrotti välja kuulutamata. Rapla Maakohtu pankrotimenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et võlgnikul puudus igasugune vara. Ka ajutine pankrotihaldur Uno Feldschmidt ei tuvastanud AS E kassas reaalselt raha. Kohus asub seisukohale, kui kahes pankrotimenetluses kaks ajutist pankrotihaldurit AS E (pankrotis) kassas raha ei näinud, siis reaalselt raha kassas ka ei olnud. Kui kassas oleks olnud raha, siis oleks see tulnud anda ajutise halduri valdusesse. Raha, mida kassas ei olnud, ei saanud LV anda üle M M . LV ei ole pankrotimenetluses kunagi pankrotihaldurit teavitanud, et andis AS E (pankrotis) kassas oleva raha üle M M . Alles 2004.a. tsiviilkohtu istungil esitas LV eespool nimetatud akti raha üleandmise kohta. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et äriühingul puudus tegelikult sularaha, mille LV oleks saanud üle anda M M . Kohus, kõiki tõendeid kogumis hinnates on jõudnud veendumusele, et sularaha üleandmise ja vastuvõtmise akt on fiktiivne ja oli LV poolt ette valmistatud ja tuvastamata moel antud M M allakirjutamiseks. Tsiviilasja materjalide juurde on lisatud kriminaalasja nr. 1-06-1708 materjalid LV süüdistuses KrK § 141`lg1 ja lg3 p 1,2 ning § 17 lg 3,6 (KarS § 201 lg 2 p 2,3,4 ja § 21 ning § 22 lg 3 ) ja KrK § 161 (KarS § 289) järgi. Kõik kriminaaltoimikutest lisatud tõendid kogumis kinnitavad, et LV jättis täitmata temale töölepinguga pandud kohustuse juhtida ettevõtte majandustegevust ja korraldada kogu asjaajamist nii, et tulemiks oleks kasum. LV kohustuste rikkumine tõi kaasa ettevõttele varalise kahju tekkimise, mida LV püüdis fiktiivsete tehingute sooritamise teel varjata. Kriminaaltoimikutest lisatud tõendid kogumis kinnitavad, et LV kasutas äriühingus ära oma ametiseisundit ja ei pannud äriühingu sularahakassasse sularaha, mis pidi laekuma või laekus teistelt äriühingutelt. Seega on LV tekitanud äriühingule varalise kahju summas 644 753, 40 krooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et AS E (pankrotis) hagi M M vastu 644 753,40 krooni väljamõistmise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätete kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on hageja kahjuks, jätab kohus menetluskulud hageja kanda, sh kostja õigusabikulud.
TsMS § 174 lg 1 sätete kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.