Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 27.04.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-03-87/32
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 27.04.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2010

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2009. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-03-87

Tsiviilasi

AS-i Epikart (pankrotis) hagi Meelis Mölderi vastu 644.753, 40 krooni väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. septembri 2007. a. otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Meelis Mölderi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

13. aprill 2009. a.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant Meelis Mölder (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-x xxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras adv. Brigitta Mõttus Vastustaja AS Epikart (pankrotis, registrikood 10111025, asukoht Kalmistu tee 21, Juuru alevik), seaduslik esindaja pankrotihaldur Peeter Sepper

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 27. septembri 2007. a. otsus AS-i Epikart (pankrotis) hagis Meelis Mölderi vastu 644.753,40 krooni väljamõistmiseks. Tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

2.Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.

3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Sarnased lahendid

Muud

27.septembri 2007. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Kohus mõistis Meelis Mölderilt hageja kasuks välja 644.753, 40 krooni hagi rahuldamiseks ja 32.000 krooni riigilõivu. Vaidluse lahendamise materiaalõiguslikuks aluseks on enne 1. jaanuari 2004. a. kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 521 lg. 1, mille kohaselt nõuab haldur tagasi võlgniku vara, mis on teiste isikute valduses, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohaldamisele ei kuulu ei enne 1. juulit 2002. a. kehtinud ÄS § 315 lg. 1, mis sätestab äriühingu juhatuse liikmete solidaarse vastutuse seaduse ja põhikirja nõuete rikkumisega süüliselt tekitatud kahju eest, millele tugines hageja, ega ka kostja poolt osundatud kehtiva ÄS § 315 lg. 2, sest tegemist ei ole juhatuse liikme poolt äriühingule tekitatud kahjuga, vaid kostja seaduses sätestatud täitmata kohustusega anda välja haldurile pankrotistunud äriühingu vara. Kostja Lauri Vitsuti poolt kohtule esitatud dokumentaalse tõendiga – kriminaalasjas 1-06-1708 läbi viidud ekspertiisi aktiga nr. CK-0380-06/641 12. veebruarist 2007. a. – on tõendatud, et 7. augusti 2001. a. sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktile on alla kirjutanud kostja Meelis Mölder. Sularaha üleandmise-vastuvõtmise akt omakorda tõendab seda, et Lauri Vitsut andis nimetatud kuupäeval üle AS-i Epikart uuele juhatuse liikmele Meelis Mölderile AS-i Epikart sularahakassa summas 854.753 krooni. Kostja vande all antud seletus selle kohta, et ta ei saanud Lauri Vitsutilt vaidlusalust summat, on ümber lükatud asjas kogutud teiste eelpoolnimetatud dokumentaalsete tõenditega, mistõttu on põhjendatud kostjalt PankrS § 521 alusel hagetav summa välja mõista. Selle asjaolu üle pooled ei vaidle, et kostja hageja pankrotivarasse hagetavat summat üle andunud ei ole. Ka kostja teised vastuväited hagile ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Teised hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid ega vaja seetõttu ka kohtuotsuses analüüsimist. Apellatsioonkaebus Meelis Mölder palub Harju Maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Maakohus ei ole oma otsust küllaldaselt põhjendanud ning seega on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Otsusest ei tulene, milliste tõendite analüüsi põhjal on kohus otsuse järelduseni jõudnud. Kohus ei ole asjas esitatud tõenditele omapoolset hinnangut andnud.

Kohus rajas oma otsuse suures mahus ainult ühele tõendile, ekspertiisiaktile, mis ei ole isegi läbi viidud tsiviilasja menetluses, vaid kriminaalasjas. Ekspert jõudis nimetatud aktis arvamusele, et sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktile on alla kirjutanud apellant. Samas on kohus jätnud tähelepanuta apellandi vande all antud seletused, mis on samaväärne tõend kui ekspertiisiakt. Kohus lihtsalt väitis, et vande all antud seletused on ümber lükatud asjas kogutud teiste dokumentaalsete tõenditega ehk ekspertiisiaktiga. Otsusest aga ei tulene, milliste tõendite põhjal on vastavale järeldusele jõutud. Kohus on jätnud analüüsimata ja lahendamata olulised asjaolud: kas vastustaja poolt on tõendatud, et AS-il Epikart üldse sularaha kassas oli ja kui oli, siis kui suure summa ulatuses, kui aga sularaha summas 644.753, 40 reaalselt olemas oli, siis kas ka tegelikkuses läks asja valdus Lauri Vitsutilt üle apellandile. Ekspertiisiakt võib küll tõendada allkirja ehtsust, kuid see ei tõenda dokumendi ehtsust ning raha tegelikku isikute vahel liikumist. Apellatsioonkaebuse esitamise ajaks on ilmnenud ka uued asjaolud: 25. oktoobril 2007. a. on kriminaalasjas nr. 1-06-1708 suures ulatuses võõra vara riisumises ametiseisundi kuritarvitamise teel süüdi mõistetud AS-i Epikart endine juhatuse liige Lauri Vitsut, kelle vastu esialgselt oli tsiviilasjas hagi esitatud, kuid millest hageja kergekäeliselt loobus. Süüdistuse põhjal tegi L. Vitsut AS-i Epikart juhatajana aktsiaseltsi nimel ebaseaduslikke tehinguid, fiktiivseid arveid jne. Kuigi vastav otsus ei ole veel jõustunud, näitab see selgelt muude asjaoludega koos hindamisel, et tõenäoline on, et sularaha AS-l Epikart tegelikkuses ei eksisteerinud ning kassat apellandile üle ei antud. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg. 1 p. 5 ja lg. 2 lause 2 ning § 657 lg. 1 p. 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada, tsiviilasi saata aga uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 436 lg. 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, § 438 lg. 1 lause 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Osundatud normidest järeldub muuhulgas, et otsus on õige, kui asjas tuvastatud faktilised asjaolud vastavad kohaldatava õigusnormi abstraktse koosseisu elementidele. Maakohus rahuldas hagi kuni

olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus ei ole oma otsust küllaldaselt põhjendanud, rikkudes seega TsMS § 442 lõikes 8 kohtuotsuse põhjendusele sätestatud nõudeid. Osundatud lõike lausete 2 – 4 kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega; kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima; kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kohus järeldas asjaolust, et Lauri Vitsuti poolt kohtule esitatud aktil sularaha üleandmise kohta on kostja allkiri, et sularaha on kostjale ka tegelikult üle antud, ega põhjendanud otsuses, miks ta ei nõustu kostja väitega, et äriühingul ei olnud kassas sularaha ning seega ei saadud seda talle ka üle anda. Tegemist on kostja asjakohase vastuväitega, sest kui äriühingul ei olnudki sularaha, siis ei saadud seda kostjale vaatamata aktis märgitule ka üle anda. Et aktil sularaha üleandmise kohta on kostja allkiri, siis langes kostjale koormus tõendada, et äriühingul tegelikult sularaha ei olnud (TsMS § 230 lg. 1 lause 1, mille kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti). Kuna maakohus pidas kostja allkirja aktil hagi rahuldamiseks piisavaks, siis ei selgitanud ta välja, millised on need tõendid, mida kostja soovib esitada oma väite tõendamiseks, ega teinud kostja poolele ettepanekut tõendite esitamiseks ja hageja poolt esitatud tõenditele omapoolse hinnangu andmiseks. Seega rikkus maakohus TsMS § 392 lg. 1 punkti 4, mis kohustab kohut eelmenetluses muuhulgas eelkõige selgitama välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Maakohus ei järginud ka TsMS § 351 lõikes 1 märgitut, mille kohaselt kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest: kohtuistungi protokolli kohaselt ei ole kohus pooltega osundatut arutanud. Kolleegium leiab, et eespoolkirjeldatud rikkumisi ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses, sest selles menetluses ei ole võimalik täita maakohtu eelmenetluses täitmata jäänud ülesandeid. Samuti rikutaks juhul, kui ringkonnakohtus tuvastataks esmakordselt asjas oluliste faktiliste asjaolude kogum, poolte õigust kohtulahendi peale edasi kaevata, sest kassatsioonimenetluse eripära arvestades kaotaksid pooled siis üldse võimaluse kaevata kohtuotsuse peale tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise osas. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.