Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 76,69 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank Liising hagi I. I. vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Vilde ja kostja Ego järelmaksu müügilepingu, mille kohaselt müüja müüs kostjale kaupa summas 15 380 krooni eest, intressimääraga 15,9% aastas. Kostja kohustus tagastama lepingu 1 kauba brutosummas 17 565,18 krooni alates 15.01.2008 kuni 15.06.2009 igakuiselt summas 966,01 krooni AS Hansa Liising Eesti kontole. Kostja on tasunud AS-ile Hansa Liising Eesti lepingu 1 brutosummast 7 491,67 krooni. 28.03.2008 sõlmisid Datagate OÜ ja kostja Ego järelmaksu müügilepingu, mille kohaselt müüs müüja kostjale kaupa summas 8040.- krooni eest, intressimääraga 19,9% aastas. Kostja kohustus tagastama kauba brutosumma 9660,58 krooni alates 15.04.2008 kuni 15.09.2009 igakuiselt summas 520,31 krooni AS Hansa Liising Eesti kontole. Kostja on tasunud AS-ile Hansa Liising Eesti lepingu 2 brutosummast 4506,55 krooni. Kostja ei ole lepingu 1 ja 2 graafikujärgseid makseid tasunud alates 15.07.2008 kuni 15.03.2009.a. Seisuga 24.08.2010 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 835,65 eurot ( 13 075,08 krooni), lepingust nr 44/178459 tulenev võlgnevus kokku 478,80 eurot ( 7491,67 krooni), millest põhiosa on summas 410,15 eurot ( 6417,39 krooni), intress 17,22 eurot ( 269,47 krooni) põhiosa viivis 48,24 ( 754,81 krooni), tähitud teatise tasu 3,20 eurot ( 50.krooni) ning lepingust nr 357/196804 tulenev võlgnevus kokku 356,84 eurot ( 5583,41 krooni), millest põhiosa 300,92 eurot ( 4708,38 krooni), intress 17,33 eurot ( 271,23 krooni), menetlustasu 3,20 eurot ( 50.- krooni) ja põhiosa viivis summas 35,39 eurot ( 553,80 krooni). Peale võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 191,73 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47,93 eurot, Ametlikud Teadaannetes avaldamise eest menetluskulud summas 6,39 euort, samuti palus hageja välja mõista viivise põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja xxx. Hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud xxx. Kostjale saadetud hagimaterjalid hagiavalduses ja rahvastikuregistris märgitud aadressil, hagimaterjalid on kohtule tagastatud märkega; „ hoiutähtaja möödumisel ja kättetoimetamise katsed ebaõnnestusid“. Maksu- ja Tolliameti väljatrüki kohaselt kostja ei tööta. Ida Prefektuuri 26.01.2011 teate kohaselt puuduvad Jõhvi politseijaoskonnal andmed I. I. tegeliku viibimiskoha kohta. Seoses sellega, et kostja I. I. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 03.veebruaril 2011.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 835,65 eurot.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu krooni) (tl. 20).

kogusummas 191,73 eurot (3000

Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 47,93 eurot (750 krooni). Pärnu Maakohtu 18.augusti 2010 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 16.septembril 2010.a. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 16. septembril 2010, s.o vähem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-10-15607 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 47,93 eurot ( 750 krooni) riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud alljärgnevalt: välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 246,06 eurot ja viivis menetluskuludelt ( 246,06 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 246,06 eurot (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 191,73 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47,93 eurot, avaldamine Ametlikud Teadaannetes 6,39 eurot), samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (246,06 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.