Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
MÀÀruse tegemise aeg ja koht
30. mÀrts 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-63821
Tsiviilasi
LO hagi Oà G vastu töövaidluses
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lÔpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: LO(isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: MO, XXX; Kostja: OĂ G(registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: RN, XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja: MO Kostja lepinguline esindaja: RN
mitte mingisuguseid rahalisi ega mitterahalisi pretensioone ega nÔudmisi ning tsiviilasja nr 2-09-63821 objektiks olev töövaidlus loetakse lÔppenuks. 1.4 Hageja ja kostja lepivad kokku, et kompromissi kinnitava mÀÀruse tegemise kuupÀevast arvates ei esita nad teineteise vastu ka mistahes muid nendevahelise lÔppenud töösuhtega seotud pretensioone ega nÔudmisi.
Edasikaebamise kord KohtumÀÀruse peale vĂ”ib esitada mÀÀruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 pĂ€eva jooksul arvates kohtumÀÀruse menetlusosalistele kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 (viis) kuu möödumisel mÀÀruse tegemisest. MÀÀruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilĂ”ivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s vĂ”i arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele mĂ€rkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: â2-0963821, riigilĂ”iv mÀÀruskaebuse esitamiselâ. Maksekorraldus riigilĂ”ivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise tuvastamiseks, saamata jÀÀnud palga ja viiviste ning puhkuse kompensatsiooni nĂ”udes. Hagiavalduse kohaselt sĂ”lmisid hageja ja kostja 07.05.2008.a töölepingu nr 08/05, mille kohaselt oli töötaja pĂ”hipalk 13 000 krooni kuus, millele lisandus lisatasu. 06.08.2009.a saatis kostja hagejale e-kirja teel teate töölepingu lĂ”petamise kohta, millist hageja pidas seadusele mittevastavaks. Samuti oli kostja ĂŒhepoolselt alates 2009.a jaanuarist kehtestanud hageja pĂ”hipalgaks 5000 krooni kuus. Kostja on esitanud töölepingu tingimuste muutmise kokkuleppe, kuid nimetatud dokument ei ole hageja poolt allkirjastatud. Hageja palus kohtul tuvastada töölepingu ĂŒlesĂŒtlemise tĂŒhisust ning tunnistada kehtetuks töölepingu tingimuste ĂŒhepoolne muutmine. Samuti palus hageja mĂ”ista kostjalt vĂ€lja saamata jÀÀnud töötasu, viivised töötasu maksmisega viivitamise eest ning puhkuse kompensatsioon. Kohus vĂ”ttis 23.03.2010.a mÀÀrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning leidis muuhulgas, et sĂ”lmis hagejaga töölepingu tingimuste muutmise kokkuleppe, millele hageja kirjutas alla 01.01.2009.a. Nimetatud kokkuleppe kohaselt oli hageja pĂ”hipalk 5000 krooni kuus. Kostja esitas kohtule taotluse mÀÀrata ekspertiis töölepingu tingimuste muutmise kokkuleppel kostja allkirja ehtsuse tuvastamiseks. Hageja nĂ”ustus nimetatud taotlusega.
27.09.2010.a tegi kohus mÀÀruse ekspertiisi mÀÀramiseks kohustades kostjat tasuma ekspertiisi tasu mÀÀruses kehtestatud ulatuses. 11.11.2010.a ekspertiisi aktiga nr DK-0181-10/3762 tuvastati, et dokumendil âTöölepingu tingimuste muutmineâ kuupĂ€evadega 01.01.2009.a ja 02.01.2009.a on allkirja töötaja LO nimelt tĂ”enĂ€oliselt kirjutanud LO. 28.03.2011.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku jĂ€rgmistes kompromissi tingimustes: Hageja ja kostja lepivad kokku, et kĂ€esoleva kompromissiga tsiviilasjas nr. 2-0963821 menetluse lĂ”petamiseks maksab kostja hagejale viimase poolt nĂ€idatud arveldusarvele netosummana 321,62 (kolmsada kakskĂŒmmend ĂŒks eurot ja kuuskĂŒmmend kaks senti) eurot (nimetatud summa vastab 5000 Eesti kroonile). Nimetatud summa tasumine kostja poolt toimub kompromissi kohtu poolt mÀÀrusega kinnitamise kuupĂ€eval (mÀÀruse teatavaks tegemise kuupĂ€ev). Hageja ja kostja kinnitavad mĂ”lemapoolselt, et nii hagejal kui ka kostjal oli alust pöörduda töövaidluskomisjoni, kuid hageja ja kostja lepivad kokku, et kĂ€esoleva kompromissi kohtu poolt kinnitamise kuupĂ€evast arvates ei ole neil tsiviilasja nr. 2-09-63821 objektiks oleva töövaidlusega teineteise suhtes mitte mingisuguseid rahalisi ega mitterahalisi pretensioone ega nĂ”udmisi ning eelnimetatud tsiviilasja objektiks olev töövaidlus loetakse lĂ”ppenuks. Hageja ja kostja lepivad kokku, et kĂ€esoleva kompromissi kohtu poolt kinnitamise kuupĂ€evast arvates ei esita nad teineteise vastu ka mistahes muid nendevahelise lĂ”ppenud töösuhtega seotud pretensioone ega nĂ”udmisi. Hageja ja kostja lepivad kokku, et tulenevalt TsMS § 168 lg 3 jÀÀvad nende poolt tsiviilasjas nr. 2-09-63821 kantud menetluskulud poolte endi kanda ja selles osas ei esitata ĂŒksteisele kĂ€esoleva kompromissi sĂ”lmimise jĂ€rgselt mingisuguseid tĂ€iendavaid pretensioone ega nĂ”udmisi. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sĂ€testatud kompromissiga menetluse lĂ”petamise tagajĂ€rgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt vĂ”ivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jĂ”ustumiseni lĂ”petada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sĂ€testab, et kohus lĂ”petab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sĂ”lminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lĂ”ikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega vĂ”i seadusega vĂ”i rikub olulist avalikku huvi vĂ”i kui kompromissi ei ole vĂ”imalik tĂ€ita. Tulenevalt TsMS § 430 lĂ”ikest 7 vĂ”ib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud ja allkirjastatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nĂ”uetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lĂ”petamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskĂ”las TsMS § 430 lĂ”ikega 6 asendab kokkuleppe sĂ”lmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tĂ”estamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lĂ”petamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme ĂŒle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lĂ”ikes 8 sĂ€testatule tĂŒhistada ja selle tĂŒhisusele saab tugineda tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda vĂ”i selle ĂŒles öelda vĂ”laĂ”igusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tĂŒhistada vĂ”i selle tĂŒhisusele tugineda
ning kompromissist saab taganeda vĂ”i kompromissi ĂŒles öelda ĂŒksnes kompromissi kui tĂ€itedokumendi alusel toimuva tĂ€itemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole tĂ€ielikult vĂ”i osaliselt Ă”iguslikke tagajĂ€rgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sĂ”lmiti, jĂ€tkub. Kui kostja vabatahtlikult kĂ€esoleva mÀÀrusega kinnitatud kompromissi ei tĂ€ida, kuulub kĂ€esolevast jĂ”ustunud kohtumÀÀrusest tulenev nĂ”ue tĂ€itmisele tĂ€itemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sĂ€testab, et kompromissi sĂ”lmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et nende poolt tsiviilasjas nr 2-09-63821 kantud menetluskulud jÀÀvad poolte enda kanda.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.