Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja. Asjaolud ja hageja nõue ning varasem menetluse käik. A T esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Võlgnikule tehti makseettepanek, mis on võlgnikule kätte toimetatud. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 11.10.2010.a määrusega andis kohtunikuabi asja hagimenetluses jätkamiseks üle kohtunikule. 02.11.2010.a. esitas A T Harju Maakohtule hagi M B vastu võlgnevuse 536,86 euro (8400 krooni), viivise 19,05 euro (298,10 krooni) ning viivise protsendina (8% aastas põhivõlgnevuselt s.o. 536,86 euro) alates 28.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskulude väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel töövõtuleping, millega hageja võttis endale kohustuse restaureerida kostjale kuuluva klaveri ning kostja kohustus tasuma hagejale tasu tehtud töö eest. 12.02.2010.a. esitas kostja hagejale võlatunnistuse, millega kinnitas, et tasub töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse hiljemalt 12.05.2010.a. (tlk 26). Kostja siiani hagejale võlgnevust tasunud ei ole ning ei ole reageerinud ka hageja poolt korduvalt esitatud võlgnevuse tasumise meeldetuletustele. Kostja vastuväidete osas märgib hageja, et kostja vastuväited on tõendamata. Hageja on täitnud kõik oma kohustused lähtudes kostja seatud tingimustest. Kostja ei esitanud ühtegi pretensiooni hagejale. Esimesi pretensioone kirjeldas kostja alles 7 kuud hiljem tööde vastuvõtmist, s.o siis kui kostja suhtes oli algatatud kohtumenetlus. Hageja leiab, et võlatunnistuse eesmärgiks on olemasoleva töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse kinnitamine ja kostja loobumine võimalikest vastuväidetest võlale.

Kostja vastuväited. Kostja esitas kohtule kirjalikud vastuväited, milles teatas, et kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et klaveri restaureerimine ei olnud tehtud täies mahus, millest kostja oli teavitanud ka hagejat. Hageja kohustas kõrvaldama puudujäägid, kuid hageja nimetatut teinud ei ole. Ei olnud esitatud ka restaureerimistoote üleandmis-vastuvõtmisakti, mis tõestaks, et vastajal ei ole nõudeid seoses sooritatud restaureerimistootega. Kostja lisas hagiavaldusele fotod mis väidetavalt tõendavad teostatud tööde puudujääke (tlk 33-40).

Kohtuotsuse põhjendused.

Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ja toimiku materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kohtule kostja allkirjaga võlatunnistuse, kus kostja kohustub tasuma klaveri restaureerimistööde eest 8400 krooni hagejale hiljemalt 12.05.2010.a. (tlk 26). Samuti on hageja esitanud kohtule tõendina kostjale hageja poolt esitatud 05.07.2010.a. kuupäevaga kohtuvälise nõude, kus hageja teatab kostjale, et kostjal on tasumata 8400 krooni restaureerimistööde teostamise eest ning samuti viivise tasumise kohustusest. (tlk 24). Kostja vaidleb hagile vastu ja on esitanud kohtule tõenditena restaureerimistööde puudujääkide fotod (tlk 33-40). Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega hageja võttis endale kohustuse restaureerida kostjale kuuluva klaveri ning kostja kohustus tasuma hagejale tasu tehtud töö eest. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja ei ole nõus hagejale tasuma nõutud summat, kuivõrd hageja poolt teostatud restaureerimistööd olid teostatud puudujääkidega. Hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud võlatunnistusest nähtuvalt nõustub kostja, et kohustub tasuma hagejale 8400 krooni restaureerimistööde eest. (tlk 26). Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et hageja nõue välja mõista teostatud restaureerimistööde eest kostjalt 8400 krooni kuulub rahuldamisele, kuivõrd kostja on oma kohustust hageja ees tasuda hagejale 8400 krooni restaureerimistööde eest, võlatunnistusega kinnitanud (tlk 26). Kostja vastuväiteid, et restaureerimistööd on teostatud puudujääkidega, ei saa kohus lugeda põhjendatuks, kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks hagejale esitanud varem pretensioone töö teostamise ja puudujääkide osas, arvestades ka, et pretensioonid oleks tulnud hagejale esitada mõistliku aja jooksul, mitte alles kohtumenetluse ajal. Kostja oli nõustunud hagejale restaureerimistööde eest tasumisega 12.02.2010.a. kirjutatud võlakirjas. Kohtusse esitati hagi 11.10.2010.a.

VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist perioodi 13.05.2010.a. – 25.10.20010.a. eest 19,05 eurot ja alates 28.10.2010.a. 8% aastas põhivõlgnevuselt , s.o 536,86 eurolt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine, kuna kostja on viivitanud kohustuse täitmisega ja ei ole hageja ees oma kohustust täitnud.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses.

Piret Randmaa Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.