Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Mõista kostjalt A A`ilt A`ilt väljamõistetud menetluskuludelt (338.73 eurolt) tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Julianus Inkasso OÜ kasuks kasuks

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 31.12.2010 esitas Julianus Inkasso OÜ Viru Maakohtusse hagi A A`i vastu võlgnevuse, intressi ja viivise, kokku 12 774.92 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Sampo Pank ja kostja sõlmisid 31.03.2008 arvelduskrediidilepingu nr 383PEK0801247, millega AS Sampo Pank võimaldas kostjale kindlaks tähtajaks lepingus fikseeritud maksimaalse rahasumma kasutamist, mille ulatuses oli kostjal õigus arvelduskontol miinusesse minna ning mille kostja kohustus AS-ile Sampo Pank koos intressidega tagastama vastavalt lepingus fikseeritud tingimustele. Kostja on kasutanud ja jätnud võlgnevuse tasumise tähtpäeval tasumata AS-i Sampo Pank võimaldatud arvelduskrediiti kokku summas 10 000 krooni. AS Sampo Pank arvestas vastavalt lepingule intressimääraks 15 % aastas. Kostja ei täitnud lepingus sätestatud kohustust tagastada kasutatud arvelduskrediiti võlgnevuse tasumiseks kokkulepitud tähtpäeval 31.03.2009. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi, siis nõudis AS Sampo Pank kostjalt võla tasumist. Lepingu p 7.1 kohaselt, kui kostja jätab tähtpäeval tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevaid rahalisi makseid, kohustub ta maksma viivist tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest kehtivates õigusaktides tarbijakrediitidele sätestatud maksimaalmääras. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval. Kostja ei reageerinud panga nõuetele võlgnevuse tasumiseks ning AS Sampo Pank loovutas 20.04.2010 nõude koos kõigi kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja nõudis kostjalt lepingust tuleneva nõude tasumist ja edastas kostjale lepingus toodud aadressil võlgnevuse teatised, kuid kostja ei ole kohustust täitma asunud. Hageja on arvestanud viivist vastavalt arvelduskrediidilepingus kokkulepitud intressimäärale 15% aastas, s.o. 0,0416% päevas põhivõlalt (10 000 kroonilt) perioodil 31.03.2009 kuni 29.12. 2010 kokku summas 2649.92 krooni ulatuses. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata.

Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 ja 6; 415 lg 1 ja § 113 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa 12 774.96 krooni väljamõistmist ja menetluskulude hüvitamist, samuti TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest protsendina põhinõudelt täiendavalt lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Kokku võlgneb kostja limiidilepingust tulenevalt 12 774.96 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 10 000 krooni, intress 125.04 krooni ja viivised 2649.92 krooni. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad hageja ja kostja vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingust, ärakiri AS Sampo Pank võla tasumise nõudest ja teatisest nõude loovutamise kohta, ärakiri võlateatisest, menetluskulude nimekiri, esindustasu arve, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja elukoha aadressile ja kohustas kostjat hagiavalduses toodud nõudele kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid tagastati kohtule „Tähtaja möödumisel“. Kohtumenetluses on tuvastatud, et kostja viibib vangistuses karistuse kandmisel. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte antud 20.01.2011. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise tähtpäevaks kostjal 10.02.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Võlgnik rikkus lepingut, jättes tähtaegselt tasumata arvelduskrediidilepingus ettenähtud maksed. Kostja vastu esinev võlanõue koos kõrvalnõuetega on loovutatud võlausaldaja poolt sissenõudmiseks hagejale. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostja poolt käesoleva ajani hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub seega väljamõistmisele kokku 12 774.96 krooni, millest põhivõlgnevus on 10 000 krooni, intress - 125.04 krooni ja viivised - 2649.92 krooni. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega moodustab hageja nõue kokku summas 816.47 eurot; sellest põhivõgnevus - 639.12 eurot, viivis - 169.36 eurot ja intress 7.99 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud kostjalt täiendava viivise väljamõistmine alates hagi esitamisest, s.o. alates 30.12.2010 (hagiavalduse koostamisele - 29.12.2010 – järgnevast päevast) määras 0,0416 % tagastamata põhinõudest päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad kulud kokku summa 5300 krooni (338.73 eurot), sellest 2000 krooni (maksekorraldus nr 4459, 29.12.2010) ning 3300 krooni moodustab hageja kantud õigusabikulu (arve nr 1059606, 29.12.2010 Julianuse Õigusbüroo OÜ). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 03. mail 2011.a Nooremreferent

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.