Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

punktide 4.1. ja 4.2. kohaselt pidi kostja maksma hagejale palka vastavalt ettevõttes kehtestatud palgasüsteemile üks kord kuus, järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks. Hagejale teadaolevalt palgasüsteem ettevõttes puudub ning suuliselt oli kokkulepitud netopalgas summas 6000,00 krooni kuus. Reeglina tööandja maksis palka 6000,00 krooni netosummas kuus ning seetõttu oli hageja palgamääraks 2009. a. jaanuaris 7318,61 krooni kuus. Hagejale ei ole palka makstud 2009.a. jaanuari kuu eest. Seega on kostja ilma aluseta hagejale vähem maksnud palka summas 7318,61 krooni brutotasuna, kusjuures nimetatud palgalt on arvestamata jäänud ka sotsiaalmaks ja töötuskindlustus. Kostja vastus Kohtule 13.10.2010. a esitatud vastuse kohaselt on 2009. a jaanuari töötasu makstud õigeaegselt ning kohtutäituri poolt täidetud nõude tulemusel sai hageja 2009. a jaanuari töötasu topelt. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja seletuse ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oli 01. veebruaril 2006. a sõlmitud tööleping nr 3, mille alusel asus hageja tööle ehitajana üldehitustöödel. Tööleping lõppes 02.02.2009. a TLS § 86 p 4 alusel. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 02. märtsi 2010. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-2/3188-09 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja saamatajäänud töötasu 2009. a jaanuari eest summas 7 183,61 krooni. ITVS § 27 lg 2 alusel tunnistas töövaidluskomisjon otsuse viivitamata täidetavaks. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lg 2 kohaselt kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 30.08.2010. a, milles palub kostjalt välja mõista 2009. a jaanuari töötasu. Kostja vastuväite kohaselt on 2009. a jaanuari töötasu makstud hagejale õigeaegselt ning kohtutäituri poolt täidetud nõude tulemusel sai hageja 2009. a jaanuari töötasu topelt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja on oma väite tõendamiseks esitanud täitmisteate võlgnikule (tl 42) ja täitemenetluse lõpetamise otsuse (tl 46) millelt nähtub, et hageja töötasu nõue summas 7 183.61 krooni on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud. Mingite muude maksete tegemist lisatud tõenditest ei nähtu, mistõttu on kohtu hinnangul tõendamata kostja väide selle kohta, et nõue oleks kostja poolt mitmekordselt täidetud. Hageja väitele selle kohta, et 2009. a detsembrikuust ei ole tööandja kindlustanud hagejat kokkulepitud tööga, ei ole kostja samuti vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on kostja ilma aluseta hagejale vähem maksnud palka summas 7318,61 krooni brutotasuna. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palub töötaja tööandjalt välja mõista saamatajäänud töötasu 2009. a jaanuarikuu eest summas 7 183,61 krooni. Avalduse kohaselt oli töötaja töötasu kuni 2008. a brutosummas 7 318,49 krooni kuus ja alates 2008. a jaanuarist 7 183,49 krooni kuus. ITVS § 24 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja

esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue tööandjalt välja mõista saamatajäänud töötasu 2009. a jaanuarikuu eest summas 7 183,61 krooni õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud 98 % ulatuses kostja kanda ja 2 % ulatuses hageja kanda.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.