Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

ASJAOLUD

12.01.2011 esitas Balti Kaitsekolledž Tartu Maakohtule individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 alusel taotluse, et kohus vaataks Ilias Iliopoulose poolt 22.10.2010 Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina ning jätaks Ilias Iliopoulose hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja sellest tuleneva rahalise hüvitise nõudes täies ulatuses rahuldamata. Kohus võttis Ilias Iliopoulose hagi 24.01.2011 menetlusse, edastades 26.01.2011 vastava kohtumääruse kostjale ja nõudes samal kuupäeval ITVS § 24 lg 6 alusel töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid. 27.01.2011 saabus kohtusse kostja poolt ITVS § 24 lg 8 alusel esitatud avaldus taotlusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt möödus 13.01.2011 ITVS § 24 lg-s 1

sätestatud töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kuna hageja omapoolset avaldust maakohtule sama töövaidluse läbivaatamiseks ei esitanud, siis jõudis kostja eeltoodust lähtuvalt veendumuseni, et ka tema on õigusrahu huvides valmis loobuma maakohtule esitatud taotlusest. Kuivõrd tsiviilasja menetlus on staadiumis, kus hageja ei ole veel eelduslikult menetluskulusid kandnud, siis palus kostja jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus edastas 28.01.2011 vastaspoolele kostja avalduse taotlusest loobumiseks. Asja materjalidest nähtuvalt sai hageja 01.02.2011 kätte kohtumaterjalid. Samal kuupäeval esitas hageja kohtule taotluse mõista kostjalt seoses loobumisavalduse esitamisega välja kõik hageja menetluskulud, kaasa arvatud töövaidluskomisjoni menetlusest tulenevad kulud, ja kuna kostja ei ole hagejale 13.01.2011 maksnud välja kompensatsiooni, siis tuleb kostjalt välja mõista seadusjärgsed viivitusintressid kuni maksmise kuupäevani. 11.02.2011 esitas kostja omapoolsed seisukohad hageja taotluse suhtes. Kostja palub menetluse lõpetamisel jätta menetluskulud poolte endi kanda või nimetatud taotluse rahuldamata jätmisel panna kostja kanda üksnes maakohtu menetluses kantud menetluskulud ja jätta rahuldamata hageja taotlus viiviste väljamõistmiseks. Kostja hinnangul on käesolev olukord pigem samastatav pooltevahelise kompromissiga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 3 tähenduses, mitte aga hagist loobumisega TsMS § 168 lg 4 mõttes. Kuna 12.01.2011 oli töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise viimane päev, siis saatis kostja hageja lepingulistele esindajatele ennelõunal elektronkirja, milles palus teatada, kas hageja kavatseb töövaidluskomisjoni otsuse kohtus vaidlustada või mitte, viidates seejuures, et infovahetus selles osas on mõlema poole huvides. Ehkki kostja oli endiselt seisukohal, et töövaidluskomisjonil ei olnud alust hageja avalduse rahuldamiseks (isegi osaliselt), oli kostja õigusrahu huvides valmis otsust edasi mitte vaidlustama, kui hageja kinnitab, et ka tema seda ei tee. Hagejate esindajad kostja elektronkirjale ei vastanud. Selline käitumine ei kuulu kostja hinnangul õigussuhtluse hea tava hulka, sest antud olukorrast tulenevalt esitas kostja 12.01.2011 kell 23.08 maakohtusse taotluse töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks. Kostja sai 26.01.2011 maakohtu kantseleist teada, et hageja ise ei ole 25.01.2011 seisuga kohtusse hagi esitanud, mistõttu kostja esitas 27.01.2011 kohtule loobumisavalduse. Kostja arvates kasutab hageja käesoleval juhul oma menetlusõigusi menetluskulude nõuet esitades pahatahtlikult. Seaduse ja kohtupraktikas kehtiva põhimõtte järgi jäävad töövaidluskomisjoni kulud poolte endi kanda ja maakohtul puudub pädevus taotlusest loobumise korral vaadata läbi töövaidluskomisjoni otsust, sealhulgas menetluskulude osas. Kostja hinnangul saaks maakohus käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamise määruses paika panna üksnes maakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Lisaks eeltoodule on kostja seisukohal, et antud olukorras oleks töövaidluskomisjoni kulude kostja kanda panemine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, mistõttu tuleks kulud ka TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda. Taotlusest loobumise hetkeks oli kohtumenetlus seisus, kus hageja esindaja ei olnud eelduslikult mingit sisulist tööd tegema asunud. Hageja ise põhjustas olukorra, kus kostja oli sunnitud oma õiguste kaitseks esitama kohtusse taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks. Mis puudutab hageja poolt kohtule esitatud viivisenõuet, siis selle rahuldamiseks puudub võimalus, sest hageja ei ole nimetatud taotlust varasemalt esitanud ja töövaidluskomisjoni otsus jõustub selle vaidlustamise tõttu alles pärast käesoleva tsiviilasja lõpetamise määruse jõustumist, seega ei ole kostja töövaidluskomisjoni otsuse täitmisega ka viivituses. 22.02.2011 taotluses leiab hageja, et temapoolset mitteteavitamist ei saa vaadelda pahatahtlikuna, sest puudub õiguslik kohustus teavitada vastaspoolt enne hagi esitamist, kas hagi esitatakse või mitte. Kostja poolt 12.01.2011 taotluse esitamisega algas käesoleva tsiviilasja menetlus. Taotluse tagasivõtmisel 27.01.2011 tuli kostjal arvestada, et menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 4 järgi tema kanda. Kohtuvälised kulud hõlmavad menetluse ettevalmistamise ja menetluse enda kulusid, samuti kõiki järgnevaid menetlusi ja nende kulusid. Kuna kostja esitas kohtule taotluse hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina, siis on menetluse eseme ja menetluskulude aspektist määrav hageja avaldus ja sellega seotud kulud. Asjaolu, et töövaidluskomisjoni menetluses ei hüvitata menetluskulusid, on TsMS-i järgi peetavas kohtumenetluses tähtsusetu. Hageja kohtuvälised kulud on hüvitatavad vastavalt TsMS § 138 lg2

le 1 ja § 144 p-le 4 koostoimes TsMS § 168 lg-ga 4. Hageja palub määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 7062,23 eurot ja nimetatud summa kostjalt välja mõista.

KOHTU PÕHJENDUSED

ITVS § 24 lg 8 kohaselt võib ITVS § 24 lg-s 4 nimetatud avalduse kohtule esitanud isik avaldusest loobuda hagist loobumisega samadel alustel ja korras. Avaldusest loobumise puhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kostja, olles esitanud kohtule taotluse Ilias Iliopoulose poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina, on esitanud kohtule avalduse taotlusest loobumiseks. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja nr 2-11-1325 menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja poolt kohtule esitatust nähtub, et hageja menetluskuluks kokku on 7062,23 eurot (110 499,89 krooni). Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mis hõlmab kulusid nii töövaidluskomisjonis kui kohtus. ITVS § 10 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjon on kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan. TsMS § 144 p 4 järgi kohtuvälised kulud on seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Samuti on kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kostjalt menetluskulu 7062,23 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus hageja Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni poole, kes 03.12.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-2/3183-2010 rahuldas hageja avalduse osaliselt, luges töölepingu lõppenuks töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 24.09.2010 ja mõistis välja hüvitise 50 000 krooni. Töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise viimane tähtaeg oli 12.01.2011 kell 23.59. Kostja palus hagejal 12.01.2011 kell 12.06 saadetud elektronkirjas teatada, kas hageja kavatseb töövaidluskomisjoni otsuse kohtus vaidlustada või mitte, viidates seejuures, et infovahetus selles osas on mõlema poole huvides. Kuna hageja kostjale ei vastanud, siis esitas kostja 12.01.2011 kell 23.08 maakohtusse taotluse töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Kostja väitel ei oleks ta nimetatud taotlust esitanud, kui hageja oleks talle 12.01.2011 vastanud, et tema töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlusta. Kohtul ei ole alust kostja antud väites kahelda, sest kostja on 26.01.2011 maakohtu kantseleist teada saades, et hageja ise ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud, esitanud 27.01.2011 kohtule loobumisavalduse. Seega on hageja kohtu hinnangul oma tegevusetusega (kostja mitteteavitamine) põhjustanud käesoleva kohtumenetluse. Samas on vaid kostja teavitamata jätmine andnud hagejale võimaluse esitada oma menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlus. Antud asjaoludest lähtuvalt ei pea kohus olukorras, kus hageja on kinnitanud (21.02.2011 taotluse punkt 2 viimane lause), et ta ei olnud selleks hetkeks (27.01.2011) teinud antud menetluses veel mingeid

samme ega kavatsenud neid kunagi tehagi, õiguslikult põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja viimase menetluskulusid. Kohus peab vajalikuks märkida veel järgmist, et töövaidluskomisjonis kantud lepingulise esindaja õigusabikulud ei ole hüvitatavad TsMS § 144 p 4 alusel. Menetlus töövaidluskomisjonis on kantud eesmärgist võimaldada pooltel lahendada töövaidlused lihtsamalt, kiiremalt ning kulutõhusamalt kui kohtumenetluses. Kui isik teeb töövaidluskomisjonis kulutusi õigusabile, kannab ta nimetatud kulutused ise. Kohtu arvates oleks ITVS-ga vastuolus ning ebaõiglane esindaja õigusabikulude väljamõistmine hilisema kohtumenetluse käigus ka seetõttu, et menetlus töövaidluskomisjonis ei ole ITVS § 4 lg-st 2 tulenevalt kohustuslik kohtueelne menetlus. TsMS § 144 p 1 mõttes on menetluskuludeks need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, s.t hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodud tõlgendust toetab kohtu hinnangul ka TsMS § 162 lg 2, mis võimaldab hagimenetluses vaid kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kulude hüvitamist.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.