Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 25.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-11-3177/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 25.03.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2429

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Maili Tartu

Istungisekretär

Helgi Jõekäär

Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2011.a. , kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei

Tsiviilasja number

2-11-3177

Tsiviilasi

Võlgnik AS Jart Konsult pankrotiavaldus.

Menetlustoiming

Võlgnik AS Jart Konsult pankroti väljakuulutamine.

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja võlgnik AS Jart Konsult, registrikood 10131789, asukoht Pardi tn 30, Pärnu.

esindajad Ajutine pankrotihaldur

Peeter Allikvere, isikukood xxxxxxxxxxx, OÜ Parasmäe, asukoht Asula 3, pk.16, 11312, Tallinn.

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

10. märts 2011.a., Pärnu

RESOLUTSIOON

Juhindudes pankrotiseaduse § 13 lg 1, 2, § 17 lg 1, § 27 lg 1, 5, § 31 lg 1,2,4,5,6,7, § 32, § 78 lg 1, § 86 lg 1. Rahuldada avaldus.

Kuulutada välja AS Jart Konsult, registrikood 10131789, asukoht Pardi tn 30, Pärnu, pankrot. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Nimetada AS Jart Konsult pankrotihalduriks Peeter Allikvere, isikukood xxxxxxxxxxx, OÜ Parasmäe, Asula 3, pk.16, 11312, Tallinn. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 14.04.2011.a. algusega kell 12.00 Pärnu Maakohtu Pärnu Kohtumaja saalis nr 2, asukoht Rüütli tn 19, Pärnu. Kohustada AS Jart Konsult juhatuse liiget Külli Lõpp-Elmestet kohtus 14.04.2011.a. kell 11.45 vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Määrata Peeter Allikverele ajutise pankrotihalduri tasuks xxxx.xx EUR (sisaldab tulumaksu), millele lisandub sotsiaalmaks 33% s.o. 607,20 EUR. Kulud kuuluvad hüvitamisele summas 153,00 EUR, millele lisandub käibemaks 20 %, s.o. kokku

183,60 EUR.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

1.Avaldaja nõue ja selle põhjendused. Võlgnik AS Jart Konsult on esitanud avalduse ettevõtte pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaslet on võlgnik ei ole alates juulist 2010.a. suutnud teostada pangaülekandeid kuna arveldusarved on arestitud. Samuti on võlgnikul võlgnevus AS SEB Pank ees täitmata laenukohustuse näol ning detsembris 2010 on sellele lisandunud AS SEB Pank nõue garantiilimiidilepingu alusel Facio Ehitus AS kasuks. Tegemist ei ole ajutise olukorraga ning vaatamata võlgniku püüdlustele olukorda lahendada, ei ole see õnnestunud. Samuti ei kata võlgniku vara tema kohustusi. Ehitusturu madalseisust tulenevalt ei olnud võimalik teostada piisavalt ehitustöid, mis oleksid taganud ettevõttele normaalse käibe. Ebaharilikult madalad ehitustööde hinnad, mis olid tihti alla omahinna, seda eriti riigihangete osas, välistasid ka minimaalse kasumi teenimise. Kuna ettevõtte 2007.aastal oli jõudnud oma kõrgpunkti, suurendades oma tavapärast käivet ligikaudu 3 korda ning sellest tulenevalt olid ebaharilikult suured ka tööde teostamiseks vajaminevad ressursid, seda eelkõige töötajate ja materjalide osas, siis 2008.aastal ei olnud võimalik nii kiirelt majanduslangusele reageerida ning viia koheselt ressursse vastavusse vajaminevaga. Samuti ei osanud arvata, et üldine olukord nii kaua aega ja sellises madalseisus püsib. 2008.aastal tegi AS Jart Konsult mitmel objektil alltöövõttu Facio Ehituse AS-ile, kus ettevõte jäi tugevasse kahjumisse. Samuti jäid saamata arvestatavad summad teostatud ehitustööde eest muudel objektidel – Põhja 10a Keilas, Väike-Aru 4 Pärnus, Kooli 5 Pärnus, jne. AS Jart Konsult on üritanud leida võimalusi oma kohustuste täitmiseks. Maksu- ja Tolliametiga on sõlmitud väga paindlik maksete ajatamisgraafik. Mitmete võlausaldajatega on leitud lahendus tasaarvelduse näol. Ettevõtte kontorihoone müük oleks andnud ettevõttele võimaluse kohustused osaliselt täita, kuid 2009.aasta suvel kontorile seotud kohtulik hüpoteek välistas kontori müügi (dokumendid olid juba notarile müügiks esitatud, kuid ostja keeldus tehingust). Samuti oleks mõningal määral probleemid lahendanud kontorihoone väljarentimine, kuid rentnik soovis rendilepingut sõlmida 10.aastaks ning hüpoteegi tõttu ei suutnud ettevõte soovitud rendiperioodi tagada. Hüpoteegiga seotud tsiviilasjas lahendas kohus AS Jart Konsult taotlused määrusega alles 2010.aasta lõpus. Hageja tasus tagatisraha ning hagi jäi menetlusse. Tulenevalt eeltoodust on ettevõte maksejõuetu ning pankrotiseisus alates detsembrist 2010.a. Pankrotiavaldusele lisatud ettevõtte võlgade nimekirja kohaselt on AS Jart Konsult võlgnevusi 356 430.35 euro ulatuses, olemasolev vara moodustab kokku 402 063.81 eurot (sellest nõuded ostjate vastu 102 795.17 eurot). Võlgnik on esitanud seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta.

Pankrotiseaduse § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama seaduse § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 4.1 Ajutise pankrotihalduri aruanne. Võlgniku poolt on koostatud seadusekohased majandusaastate aruanded 1999.aastast kuni 2009.majandusaastani, aruanded on koos nõuetekohaste lisadega ja auditeeritud. 2009.majandusaasta aruanne on küll koostatud, kuid esitamata äriregistrile, samuti pole aruanne auditeeritud. Torkab silma, et juba 2008.majandusaasta aruande auditeerimisel juhtis audiitor tähelepanu asjaolule, et võlgnik pole piisavalt konservatiivselt hinnanud oma varade väärtusi. Nii hindab audiitor vähemalt osaliselt ebatõenäoliselt laekuvateks debitoorseid nõudeid summas 1,944 miljonit krooni, samuti kahtleb laos olevate ja bilansis väärtuses 1,35 miljonit krooni kajastatud materjalide realiseerimisväärtuses, kuna need on laos pikemat aega seisnud ja pole läbi viidud ka nõuetekohast inventeerimist. Varudes kajastatud väärtuses 1,08 miljonit krooni lõpetamata ehitustena kirjeldatud aktivate likviidsuse paneb audiitor kahtluse alla põhjusel, et nimetatud summade sissenõudmine on takerdunud vaidlustesse tellijatega. Seega oletab audiitor, et võlgnik on oma bilansis juba 2008.aastal kirjeldanud vara väärtuses ca üle 4 miljoni krooni, mis vähemalt osaliselt oleks pidanud kandma varadest välja kuludesse. Varude inventuuri pole tehtud ka järgnevatel aastatel. Sisuliselt on varud ja debitoorsed nõuded kantud ilma neid hindamata üle ka 2009.a. bilanssi, kuigi raamatupidamiseseaduse ja hea raamatupidamistava nõuavad varade konservatiivset hindamist. Ajutise halduri päringule koostas võlgnik 2010.a. raamatupidamise bilansi ja kasumiaruande, samuti esitas põhivarade nimekirja, deebitoride nimekirja ja andmeid kreeditoride-kohustuste kohta. Seega võib esialgsetel andmetel järeldada, et põhilises on majandusarvestust peetud seaduse ja hea raamatupidamistava kohaselt, välja arvatud eksimused varade arvestusel (inventeerimisel) ja väärtuse hindamisel. Varad Võlgniku poolt koostatud ja ajutisele haldurile esitatud bilansi kohaselt on varad: Raha pangas ja kassasNõuded ostjate jm. vastu Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Maa Ehitised ( Pardi 30, Pärnu) Masinad ja seadmed Muu inventar, tööriistas jms. Kokku:

Hageja Kooli 5 kasuks on kinnistule Pardi 5 seatud kohtulik hüpoteek hüpoteegisummaga 2 000 000,00 Eesti krooni. Maksejõuetuse tekkimise põhjused ja aeg. Põhjusel, et võlgnik ise esitas pankrotiavalduse, mispuhul maksejõuetust eeldatakse, võlgniku ettevõte on lõpetanud tegevuse ja ainuüksi teadaolevad kohustused ületavad varade väärtuse üle 3 korra, võib võlgniku püsivat maksejõuetust lugeda tuvastatuks ilma põhjalikuma majandusliku analüüsita. Võlgniku ettevõte alustas tegevust 1997.aastal, äriregistrisse kanti aktsiaselts 1999.aastal, põhitegevuseks olid üldehitustööd, vähemal määral transporditeenused ja alates 2003.aastast teemantpuurimistööd. Majandustegevuse algust finantseeriti tellijate ettemaksudest, hiljem saavutatud kasumist, vähemal määral pangalaenust ( AS SEB Pank). Kasutatavad sõidukid liisiti, osa neist osteti hiljem välja. Kontori- ja laoruume algul renditi Pärnus ja Tallinnas, 2000.aastal omandati kinnistu asukohaga Pardi 30 Pärnus. Omavahendite arvelt renoveeriti lagunev elumaja kontoriruumidena, hoovil ehitati välja lao- ja tööruumid eraldi hoonena. Töötajaid oli 1997.aastal 12, töötajate arv suurenes pidevalt, kuni 64-ni 2003.a., seejärel vähenes töötajate arv, kuni viimastega lõpetati töölepingud 2010.a. veebruaris. Ettevõtte tegevjuhiks oli kuni 2007.aasta alguseni Jaan Lõpp, seejärel J. Lõpp’u tütar Külli Lõpp-Elmeste. Kuni 2008.aastani saavutas võlgniku ettevõte, mille põhitegevuseks olid fassaaditööd, stabiilse käibe 20-25 miljonit krooni aastas, ja piisava kasumi majandustegevuseks ja põhivaradesse finantseerimiseks. 2007.a. suurendas ettevõte oluliselt käivet- saavutati tulu üle 58 miljoni krooni ja kasumiks ca 5,7 miljonit krooni. Järgmisel aastal toimus Eesti ehitusturul eelmisel aastal alanud nõudluse languse oluline kiirenemine ja ettevõtte käive langes 12 miljoni kroonini, tekkis kahjum üle 6 miljoni krooni. Olulist osa mängis seejuures püsikulude ( tööjõukulud, rendid, kommunaalkulud jms.) mittepiisav vähenemine tulude kiire languse tingimustest, samuti mitmete ehitusprojektide tulukuse langus. Tellijad tõstsid oluliselt kvaliteedinõudeid, riigihanked viidi läbi maksimaalselt, tihti alla ehitushindade alandatud pakkumishindadega, samuti esitasid peatöövõtjad( näit. Facio Ehitus AS) mitmeid olulisi lisatingimusi, millede täitmine tõi olulist kahjumit. Nii jäi planeeritud tulust saamata Keila ehitusobjektilt ca 1,0 miljonit krooni, Tallinnas Metro Plaza ehituselt samuti ca 1 miljonit krooni, lisaks alustasid tasude üle vaidlusi korteriühistud ( näit Kooli 5), kellele omakorda KREDEX keeldus kulusid katmast jms. Järgmisel, 2009.majandusaastal lõpetati ainult eelmisel aastal alustatud töid, töölisi vähendati juba 29-le, ja aasta lõpetati kahjumiga üle 1,7 miljoni krooni. 2010.a. alguses lõpetati mõned pisitellimused, ja veebruaris lõpetati töölepingud kahe viimase töölisega. Ettevõte sisuliselt lõpetas sellega oma tegevuse. Jätkati kohtuvaidlusi, mille kirjeldus on toodud ülalpool.