Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 28.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-11-3177/44
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 28.10.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 7563

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

ARCHIVALI GROUP OÜ10893401

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Maili Tartu

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2015.a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-11-3177

Tsiviilasi

AS Jart Konsult (pankrotis) pankrotimenetlus.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: AS Jart Konsult (pankrotis), registrikood 10131789, asukoht Pardi 30, Pärnu, juhatuse liige Külli Lõpp-Elmeste.

Pankrotihaldur

Peeter Allikvere, isikukood xxxxxxxxxxx, OÜ Parasmäe, asukoht Asula 3, pk.16, 11312, Tallinn.

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse kinnitamisega.

RESOLUTSIOON

lõpetamine

lõpparuande

Juhindudes pankrotiseaduse § 157 p 5, § 162, § 163, § 164 lg 1, 2, § 165 lg 3.

Kinnitada AS Jart Konsult (pankrotis) pankrotimenetluses kohtule 04.08.2015.a esitatud lõpparuanne. Lõpetada AS Jart Konsult (pankrotis) pankrotimenetlus. Jrk. nr. Pankrotiseaduse prg. 153 lg.1 p.2 kohased nõuded

Võlausaldaja nimi

Maksu- Tolliamet Lemminkäinen Eesti AS

PROINKASSO OÜ

AS Kemiflora OÜ Nova Color OÜ Krimelte Tempsi Ragn-Sells AS Nord Collekt OÜ AS Unigroup

Rahuldamata nõude summa

23890,44 28184,44 1188,42 5841,48 7406,31 3582,09 46,28 4347,66 700,98

Tsiviilasi nr 2-11-3177

Pekka Niska Eesti AS Pakendikeskus AS AS SEB Liising OÜ Halinga Energeetika Eesti Energia AS Pärnu Vesi AS Ehitus Service OÜ Unikivi OÜ Tehnoservice OÜ AS Devest Kaubandus Kaja Pukk Fortum Termest AS Küri OÜ

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

Tsiviilasi nr 2-11-3177 Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 19.10.2011.a., nõudeid tunnustati vastuväideteta ( või rahuldati nõuete tunnustamise hagid või loeti vastuväide mitteesitatuks tunnustamata nõudega võlausaldaja OÜ Baltlux Ehitus poolt ) kokku summas: pankrotiseaduse prg. 153 lg.1 kohased nõuded ( kinnispandipidaja AS SEB Pank) summas 11 352,61 eurot, pankrotiseaduse prg. 153 lg.1 p.2 kohased nõuded summas 247 422,27 eurot, pankrotiseaduse prg.153 lg.3 kohased nõuded summas 11 522,06 eurot. Haldur esitas täielikud või osalised vastuväited 7 juriidilisest isikust võlausaldaja ja töötajate nõuetele (töötukassalt saadud hüvitiste ulatuses). Sealhulgas esitas haldur vastuväite 64859,00 euro ulatuses KÜ Kooli 5 pandiga tagatud nõudele summas 147944,23 eurot, nõudele esitas kogu ulatuses vastuväite OÜ KÜRI. Pankrotiseaduse prg. 106 kohase nõude tunnustamise hagi esitas Pärnu maakohtule KÜ Kooli 5, vähendades tunnustamishagis nõude summat 127 823,29 euroni. Pärnu Maakohus oma 02.04.2014.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-11-57196 tunnustas KÜ Kooli 5 nõuet osaliselt, summas 80 730,12 eurot, jättes täielikult rahuldamata hagi pankrotihalduri vastu ja rahuldades seega KÜ Kooli 5 hagi kostja OÜ KÜRI vastu osaliselt. Nii hageja kui ka kostja OÜ KÜRI esitasid Tallinna Ringkonnakohtule vastavalt vastuapellatsiooni- ja apellatsioonikaebused. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas apellatsioonimenetluses oma 27.01.2015.a. määrusega kompromissi, mille kohaselt tunnustati KÜ Kooli 5 nõuet summas 88 500,00 eurot. Haldur koostas jaotusettepaneku, mis kinnitati kohtumäärusega 22.04.2015.a. Kohtu poolt kinnitatud jaotiste alusel rahuldati pankrotiseaduse prg. 153 lg.1 p.1 kohased nõuded täielikult summas 99 852,61 eurot, pankrotiseaduse prg. 153 lg.1 p.2 kohaste nõuete rahuldamiseks maksis haldur välja 21 280,00 eurot. Pankrotivara valitsemisel korraldas haldur võlgniku raamatupidamise erikontrolli läbiviimise, seejuures eelnevalt organiseerides võlgniku raamatupidamisdokumentide ( kokku üle 200 toimiku ) transpordi ja hoiustamise teda teenindavas OÜ Parasmäe büroos Tallinna linnas. OÜ Projekt Invest poolt läbiviidud raamatupidamise erikontrolli arvamuse põhjal taotles haldur võlgniku esindaja, juhatuse liikme Külli Lõpp-Elmeste suhtes kriminaalmenetluse algatamist. Lääne prefektuuri majandustalitus alustas kriminaalmenetlust nr. 12250101496 KerS prg. 385-1 tunnustel- pankrotiavalduse esitamisega viivitamise suhtes. Lääne Ringkonnaprokuratuur lõpetas oma 23.08.2013.a. määrusega kriminaalmenetluse kuriteotunnuste puudumise tõttu Külli Lõpp-Elmeste tegevuses. Pankrotitoimkonnale tutvustatud erikontrolli arvamuses esile toodud võlgniku poolt pankrotieelselt tehtud ebaharilikud tehingud ( nõude loovutamine KÜ Väike-Aru vastu, s/a Audi võõrandamine jms.) arutati halduri poolt läbi pankrotitoimkonnaga, nimetatud tehingute tagasivõitmine hinnati väljaspool kriminaalmenetlust ja seal esitatavat võimalikku tsiviilhagi ebaotstarbekaks või liiga kulukateks. Võlgniku vara ( kinnistu Pardi 30, ehitusjäägid, abivahendid, tööriistad, sõidukid jms.) müügil viis haldur läbi 25 avalikku suulist enampakkumist, osa varadest müüdi lisaks läbirääkimistega müügi tulemusel (pankrotitoimkonna nõusolekul ). Kinnistu Pardi 30, Pärnu, müüdi 13. avalikul suulisel enampakkumisel 06.06.2012.a., haldur andis kinnistu valduse ostjale üle 10.07.2012.a. Alates pankrotiotsusest kuni kinnistu müügini korraldas haldur kinnistul asuvate hoonete valve ja korrashoiu, kandes hoonete kütte-, vee- ja elektrivarustusega seotud kulud, mis suures osas kaeti kinnistu osalisest väljarendist tuleneva tuluga. Haldur koostas ja esitas töötukassale töötajatele hüvitiste maksmise taotlused, kokku 29 töötaja kohta, hüvitised on välja makstud. 4 (21)

Tsiviilasi nr 2-11-3177 Alates pankroti väljakuulutamisest on pankrotihaldur sundinud võlgnikku tegelema oma tööga. Pankrotihaldur ähvardas Külli Lõpp-Elmestet, et juhul, kui viimane ei tee töötukassale ära tema eest dokumente, jäävad kõik AS Jart Konsult töötajad hüvitisest ilma. Selle töö eest tasu maksmast haldur keeldus. Võlgnik oli sunnitud nõutud töö ära tegema, et töötajad hüvitise siiski saaks. Kahjuks ei ole võlgnikul alles kirjavahetust, milles ta haldurile nõutud dokumendid saatis, kuid võlgnikul on alles arvutused ja kirjad (lisad 1-5), mis ta töötukassale pankrotihalduri asemel on koostanud. Pankrotihaldur survestas võlgniku juhatuse liiget, et viimane koostaks halduri eest AS Jart Konsult (pankotis) 2010.majandusaasta aastaaruande, ähvardades, et kui seda ei tehta, siis on oodata halduri kaebust pankrotiavalduse esitamisega venitamise kohta. Külli Lõpp-Elmeste oleks aastaaruande isegi esitanud, kuid andmete sisestamiseks Äriregistri Ettevõtjaportaali puudus tal õigus ning haldur keeldus selleks õigust andmast, nõudes aruande koostamist ja saatmist meili teel. Tänase päevaga on AS Jart Konsult (pankotis) 2010.aasta aastaaruanne jätkuvalt esitamata (lisa 6). Samuti on koostamata aruanne pankroti väljakuulutamise seisuga (25.03.2011). Pankrotihalduri poolt koostatud ja kohtule esitatud lõppbilanss ei vasta nõuetele (aktiva ja passiva peavad alati olema võrdsed). Raamatupidamise Toimkonna juhendi (RTJ) RTJ 1 „Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted” punkti 37 kohaselt juhul kui ettevõte on alustanud tegevuse lõpetamist või on tõenäoline, et ta alustab või on sunnitud alustama lähema 12 kuu jooksul tegevuse lõpetamist, koostatakse aruanne lähtudes Raamatupidamise Toimkonna juhendist RTJ 13 „Likvideerimis- ja lõpparuanded”, mis reguleerib likvideeritavate ettevõtete kajastamist. Lähtudes RTJ 13 „Likvideerimis- ja lõpparuanded” punktist 10 ettevõtte majandustegevuse lõpetamisel ja likvideerimismenetluse alustamisel koostatakse raamatupidamise aastaaruanne (likvideerimisaruanne), mis annab ülevaate ettevõtte likvideerimiseelsest majandusaastast ning ettevõtte finantsseisundist vahetult enne likvideerimise algust. Sama juhendi punkt 11 ütleb, et ettevõtte majandustegevuse lõpetamisel ja likvideerimismenetluse alustamisel võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Lähtudes eestoodust oleks tulnud koostada majandusaasta aruanne perioodi 01.01.2010 – 25.03.2011 kohta ning kuna pankroti väljakuulutamisel lõpetatakse töölepingud kõikide töötajatega, ei saa aruande koostamise kohustus olla võlgnikul, vaid see kohustus on pankrotihalduril. Lähtudes RTJ 13 „Likvideerimis- ja lõpparuanded” punktist 25 likvideerimisotsuse vastuvõtmisega lõpeb ettevõtte seni kestnud majandusaasta ning sellest kuupäevast algab uus majandusaasta. Juhul kui uue majandusaasta algusest (likvideerimismenetluse alustamise kuupäevast) on möödunud 12 kuud ja likvideerimisprotsess ei ole veel lõppenud, on likvideerijad kohustatud koostama likvideerimise vahearuande. Likvideerimismenetluse jätkumisel koostatakse likvideerimise vahearuanne iga majandusaasta lõpu seisuga. Võlgnikule teadaolevalt ei ole pankrotihaldur ühtegi sellist aruannet koostanud. Pardi 30 kinnistul asuvate hoonete valve ja korrashoiuga (mh ka territooriumi korrashoid) alates pankrotiotsusest kuni kinnistu müügini tegeles Peep Elmeste, tasudes muuhulgas ka renditasu. Pankrotihaldur ei suutnud 2011.aastal saavutada kokkulepet kinnistul asuvate hoonete kütmise osas AS Fortum Termestiga, mistõttu algse kokkuleppe sõlmis OÜ Küri, võttes enda kanda ka kütmisega seotud kulud. Pankrotihaldur ei ole esitanud kohtule ühtegi hagi, mh ka ca 1 miljoni krooni suurune nõue Keila korteriühistule teostatud ehitustööde osas, kust saamata raha oli seotud Ehitus Service OÜ-lt ostetud praakmaterjaliga (Marmoroci kivid muutusid ilmastikuolude mõjul seinas olles kirjuks), mille kohta oli olemas kirjalik kinnitus, et maaletooja tunnistab viga ja teeb omal kulul asja korda. Pankrotihaldur keelas nõuete kaitsmise koosolekul võlgnikul esitamast vastuväidet Ehitus Service OÜ nõudele (vastasel juhul oleks haldur KÜ Kooli 5 vastu 12 (21)

Tsiviilasi nr 2-11-3177 vastuväite esitamata jätnud) ning tänaseks on tasutud Ehitus Service OÜ’le pankrotivarast 2057,80 eurot, milleks tegelikult ei oleks olnud neil mingit õigust. Eriti kahetsusväärne on asjaolu, et pankrotihaldur ei tundnud mingit huvi ühegi saamatajäänud raha osas. Pankrotihaldur kasutas ähvardamistaktikat ka KÜ Kooli 5 nõude puhul - juhul kui Külli Lõpp-Elmeste ei nõustu KÜ Kooli 5 poolt pakutud kompromissettepanekuga, siis ta kahetseb seda väga, kuna haldur astub siis omapoolseid samme. Kuna selles asjas koheselt kompromissi ei saavutatud, siis esitaski haldur koheselt avalduse politseile kriminaalmenetluse algatamiseks. Enne nõuete kaitsmise koosolekut 19.10.2011 teatas haldur võlgnikule oma tingimused – kui võlgnik tahab, et haldur KÜ Kooli 5 ja Baltlux Ehitus OÜ nõude kohta vastuväite esitab, siis peab võlgnik vaidlustama samad nõuded ja ei tohi esitada ühtegi rohkemat vastuväidet. Sedalaadi ähvardamine ja väljapressimine on pankrotihalduri töös lubamatu ja ebaeetiline. Võlgnikul on säilinud tema poolt 26.05.11 pankrotihaldurile koostatud kiri (lisa 7), mis annab üsna hea ülevaate 2011 aastal toimunust, mh ka sellest, milliseid töid tegi võlgnik. Vastavalt Pankrotiseaduse §-le 65 lg 5 määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Lähtudes eeltoodust tuleb halduri tasu määrata alammäärast väiksem, kuna haldur ei ole täitnud nõuetekohaselt oma tööülesandeid. Pankrotiseaduse § 65 lõige 2 sätestab, et halduril on õigus pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul nõuda õigusalase nõustamise ning audiitor- ja raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui kulutused on vajalikud pankrotimenetluse või halduri täidetava ülesande suure mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata. Haldur on maksnud erikontrolli (auditeerimise) eest 5040.- eurot, kuid arvestades asjaolu, et võlgniku majandustegevus oli viimastel aastatel väga tagasihoidlik (2010 aasta kohta oli vaid 2 kausta dokumente), ei saa siinkohal rääkida ülesande suurest mahust ega ka keerukusest, sest tegemist oli üsna tavapäraste tehingutega. Haldur oleks nimetatud dokumentide läbivaatamise pidanud ise läbi viima, ilma selleks täiendavaid kulutusi tegemata. Lubamatu on olukord, kus pankrotihaldur laseb töö kellelgi teisel ära teha ja saab ka ise selles eest täies mahus tasu. Pankrotiseaduse § 65 lõige 8 sätestab, et kui kohus lõpparuande kinnitamisel leiab, et haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud pankrotivara arvel põhjendamatuid kulutusi, arvab kohus halduri tasust maha kulutused, mis ei olnud vajalikud. Kui halduril oli põhjendamatute kulutuste tegemiseks pankrotitoimkonna nõusolek, on halduril regressiõigus pankrotitoimkonna liikmete vastu, kes hääletasid nõusoleku andmise poolt. Tulenevalt eeltoodust leiab võlgnik, et pankrotihalduri tasu tuleb vähendada erikontrolli eest makstud tasu ehk 5040.- euro võrra.

Tsiviilasi nr 2-11-3177 Haldur on seisukohal, et võlgniku esindaja, juhatuse liikme pr. K.Lõpp-Elmeste vastuväited lõpparuandes taotletud halduri tasule on kas alusetud, asjasse mitte puutuvad, asjatundmatud ja/või pahatahtlikud, ja kohtul on alust nende mittearvestamiseks. Väited, et haldur on „sundinud võlgnikku tegelema oma tööga.“, ja sellega esitanud valeandmeid halduri poolt tehtud töö kohta, on esitatud küll etteheitena haldurile, samas aga kirjeldab võlgnik oma väidetes ise ilmekalt olukorda, kus vaatamata halduri poolt pikema aja jooksul esitatud nõuetele võlgnik hoidus süstemaatiliselt ja seega pahatahtlikult täitmast oma seadusest tulenevat kohustust- esitada haldurile kõik nõutud andmed ja dokumendid võlgniku ettevõtte pankrotieelse majandustegevuse kohta. (Pankrotiseaduse prg. 85 ja 87). Võlgnik kirjeldab ise ilmekalt, kuidas tema keeldus esitamast haldurile nii 2010.majandusaasta aruannet kui ka pankrotiotsuse seisuga aruannet, mille koostamine ja esitamine haldurile tuleneb otseselt seadusest. Samuti keeldus võlgnik haldurile üle andmast võlgniku raamatupidamise elektroonilist andmebaasi, selgitades, et ettevõttel sellist ei olnudki, kuigi võlgniku esindaja pr. K.Lõpp-Elmeste täitis ise ka raamatupidaja kohustusi ja sellise andmebaasi olemasolu ja kasutamise võimalus on seadusekohase majandusarvestuse pidamise elementaarne tingimus. Asjakohast andmebaasi, mille omanikuks väitis pr. K.Lõpp-Elmeste ennast olevat isiklikult, võlgniku esindaja haldurile üleandmast keeldus. Pikema aja jooksul, vaatmata korduvatele nõuetele, hoidus võlgnik ka raamatupidamise dokumentide üleandmisest haldurile. (Halduri 24.05.11 kiri lisatud). Ülaltoodud asjaoludel oli haldur sunnitud tavapärasest oluliselt rohkem kulutama tööd ja aega töötajatele hüvitiste taotlemisel töötukassast: kõik töötajate tööaja ja palga arvestused olid vaid pr. K.Lõpp-Elmeste isiklikus valduses, mida ta keeldus haldurile üle andmast, kuigi oli selleks kohustatud; võlgnik oligi isiklikult seaduse kohasel kohustatud pidama töötajate pankrotieelset töö- ja tasuarvestust ja need arvestused üle andma haldurile töötukassale esitamiseks, võlgniku väide mingi teene kohta, mida ta sellega haldurile osutas, on seega täiesti absurdne; võlgniku poolt peetud pankrotieelne raamatupidamine oli töötukassa hinnangul seaduse nõuetele mittevastav, rohkete ebatäpsustega, mida halduril tuli taotluste koostamise käigus pidevalt parandada ( lisatud töötukassa nõudekiri ja e-postitused). Veel enam- asjaolu, et võlgnik pahatahtlikult keeldus haldurile üle andmast ettevõtte raamatupidamise andmebaasi, tegi oluliselt keerulisemaks ja töömahukamaks ka ettevõtte majandustegevuse uurimiseks määratud erikontrolli töö, mis võib olla oligi ka antud juhul võlgniku sellise tegevuse eesmärgiks. Võlgniku väide, et haldur survestas võlgnikku koostama ja esitama haldurile seadusekohaseid 2010.majandusaasta aruannet ja aruannet pankrotiotsuse seisuga, hindab haldur erinevalt võlgnikust kui positiivset hinnangut oma tööle. Siinjuures võlgniku esitatud väidet põhjusliku seose kohta tema seaduslike kohustuste täitmise ja halduri poolt kriminaalmenetluse algatamiseks esitatud avalduse vahel pole mõtet analüüsida väite ilmselge alusetuse ja pahatahtlikkuse tõttu. Võlgniku väited selles, et haldur pole koostanud pankrotivõlgniku likvideerimise käigus äriõiguslikke likvideerimisdokumente, s.h. raamatupidamise toimkonna juhendite kohaseid aruandeid, pole asjakohased ja seadusele rajanevad. Nimelt sätestab TsÜS prg. 41 lg.1 üheselt, et pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras, veel enam, pankrotiseaduse prg. 29 lg.8 mõtte kohaselt likvideeritakse juriidiline isik pankrotimenetluses likvideerimismenetluseta. Ilmekaks näiteks võlgniku sellekohaste väidete ebamõistlikusest on väide selles, et lõppbilansis peavad aktivad ( varad) ja passiva (kohustused) olema võrdsed, s.o. võrdsetes väärtustest. Võlgnik jätab seejuures õhku küsimuse- millist vara oleks haldur pidanud bilansis kirjeldama aktivas ja mis põhjusel pole seda kogu pankrotimenetluse jooksul kasutatud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja muude maksete tegemiseks? Või polnudki võlgnik maksejõuetu, kui pankrotimenetluse lõpuks pidi raamatupidamise toimkonna vastava juhendi kohaselt olema temal vara, mis 15 (21)

Tsiviilasi nr 2-11-3177 võrdub vähemalt võlausaldajate rahuldamata nõuete summaga? Haldur on seisukohal, et kui seaduse kohaldamine viib absurdini, siis on kohaldatud mittekohaldatavat seadust. Võlgniku etteheide haldurile selles, et haldur korraldas kinnistu Pardi 30 ja sellele asuvate hoonete varustatuse ja säilimise kuni selle müügini, sõlmides selleks vajalikud kokkulepped ja vajadusel tasudes lepetest tulenevad kulud, s.h. ka viidatud OÜ-le KÜRI, on täiesti arusaamatu ja asjasse mittepuutuv, sest pole seadusekohane ega ka mõistlik eeldada, et haldur isiklikult tegeleb näit. majapidaja tööga, s.h. roogib lund, samuti tegeleb ise vajaliku elektrija soojusenergia tootmisega jms. Asjaolu, et haldur tagas piisava hoolsusega pankrotivara, s.h. kinnistu Pardi 30 seadusekohase säilimise ja korrashoiu kuni selle müügini, pole keegi vaidlustanud. Võlgniku väide selles, et haldur on alusetult pankrotivara hulka arvanud muu hulgas ka ilma halduripoolse tööta debitoorsete nõuete sissenõudmisest ja käibemaksu tagastusest laekunud raha, ei vasta tegelikele asjaoludele: võlgnikult Lepanto Invest OÜ, kes oli sisuliselt varatu, suutis haldur võlgnevuse sisse nõuda alles pärast pikemaid läbirääkimisi ja toimkonna nõusolekul kompromissi sõlmimist (e-postitus lisatud); käibemaksu ettemaksu tagastus oli võimalik vaid eeldusel, et haldur korraldas võlgniku pankrotiaegse raamatupidamise viisil, mis tagas tehingute dokumenteerimise, maksude arvestamise, deklareerimise ja maksmise seaduse nõuetele kohaselt ja professionaalsel tasemel, mida aktsepteeris ka maksu- ja tolliamet, rahuldades halduri vastava taotluse. Võlgniku väide selles, et halduri tasust tuleks maha arvata raamatupidamise erikontrolliga seotud kulud kui põhjendamatult tehtud, ei vasta seadusele ega tegelikele asjaoludele juba seetõttu, et kohus on oma jõustunud määrusega viidatud kulud kinnitanud kui seadusekohased ja põhjendatud. Väide selles, et haldur on põhjendamatult ja kergekäeliselt jätnud esitamata hagi OÜ Ehitus Service vastu kahju hüvitamises, ei vasta tegelikele asjaoludele. Nimelt hindas võlgnik ise, kellel oli kahtlemata täielik ülevaade võimaliku vaidluse asjaoludest, viidatud nõuet kui põhjendamatut ja ebaperspektiivset, millele selgelt ja ühemõtteliselt viitab nii asjaolu, et võlgnik ei esitanud ise pikema aja jooksul vastavat nõuet kohtusse, kui ka asjaolu, et võlgnik ei esitanud vastuväidet OÜ Ehituse Service nõudele pankrotimenetluses, kuigi nõue rajanes just väidetavalt ebakvaliteetse materjali eest esitatud ja tasumata arvetel. Väited siinkohal mingist halduripoolsest survest on täiesti väljamõeldud ja paljasõnalised ning ennastõigustavad. Pankrotitoimkond, analüüsides koos halduriga raamatupidamise erikontrolli tulemusi, kaalus mitmete nõuete esitamist kolmandate isikute vastu, ja hindas nendega seotud võimalikke kulutusi, võimalike kostjate varalist seisu, võimalikke aegumisi, aga ka võlgniku pankrotieelset tegevust (õigemini tegevusetust), ja hindas võimalike nõuete esitamistega seotud riske ja kulusid kui ebamõistlikke ja põhjendamatuid. Võlgniku raamatupidamisdokumendid revideeriti enne nende hoiustamist professionaalse firma poolt, hoiustamisel järgiti kõiki arhiveerimise nõudeid. Pärast halduri tasu ja sellega seotud maksude tasumist jääv summa ca 6 eurot kasutatakse äriühingu likvideerimisega seotud masskulude tasumiseks (pangakulu, konto sulgemine, äriregistri kanne jms.), mis ei vaja kohtu poolt kinnitamist. Võlgnik esitab oma vastuväidetes mitmel korral väite, et haldur survestas teda mitmel juhul (keelates nõuetele vastuväidete esitamise, survestades kompromissi sõlmima jne.), ähvardades ja välja pressides. Eraldi on võlgnik oma väidetes välja toonud halduri ähvardused ja väljapressimise võlausaldajaga Kooli 5 KÜ kompromissi sõlmimiseks. Lisaks asjaolule, et tegemist on paljasõnaliste, alusetute ja pahatahtlikke väidetega, juhib haldur kohtu tähelepanu võlgniku esindaja ilmselgele ja pahatahtlikule asjaolude moonutamisele ja kohtu tahtlikule eksitamisele: OÜ KÜRI ( kelle esindaja võlgniku esindaja on) ja võlausaldaja KÜ Kooli 5 vaheline kompromiss sõlmiti Tallinna Ringkonnakohtu 26.1.2015.a. istungil pärast samal ajal ja ruumis poolte vahel toimunud läbirääkimisi, kusjuures poolteks (apellant ja vastuapellant) 16 (21)

Tsiviilasi nr 2-11-3177 PankrS § 65 kohaselt (1) Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. (1.1) Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. (2) Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. (5) Kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 65.1 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. (8) Kui kohus lõpparuande kinnitamisel leiab, et haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud pankrotivara arvel põhjendamatuid kulutusi, arvab kohus halduri tasust maha kulutused, mis ei olnud vajalikud. Kui halduril oli põhjendamatute kulutuste tegemiseks pankrotitoimkonna nõusolek, on halduril regressiõigus pankrotitoimkonna liikmete vastu, kes hääletasid nõusoleku andmise poolt. PankrS § 66 kohaselt (1) Lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. (2) Halduril on õigus pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul nõuda õigusalase nõustamise ning audiitor- ja raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui kulutused on vajalikud pankrotimenetluse või halduri täidetava ülesande suure mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata. Kui kohus leiab, et olenemata pankrotitoimkonna nõusoleku puudumisest olid kulutused põhjendatud, võib ta need kinnitada. (3) Menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. (4) Kui pankrotitoimkond on andnud haldurile nõusoleku teha tema ülesannete täitmiseks põhjendamatuid kulutusi, vastutavad nõusoleku andnud pankrotitoimkonna liikmed võlgniku ees solidaarselt halduriga. Nõude põhjendamatuteks kulutusteks makstu tagastamiseks pankrotivarasse võib esitada ka võlausaldaja. PankrS § 73 kohaselt (1) Pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda.

Tsiviilasi nr 2-11-3177 leping on OÜ-ga Projekt Invest sõlmitud 20.07.2011.a. Lepinguga on kokku lepitud teenuse tasu 4200.- €, millele lisandub käibemaks 20% (3.1.). Raamatupidamise erikontrolli kulu on 5040,00 eurot. 20.07.2011.a. tasutud 1512.- € (osaline ettemakse) ja 04.10.2011.a. 3528.- € arvete alusel. Kohtule on esitatud pankrotitoimkonna 17.02.2015.a. otsus, mille kohaselt erikontrolli kulu summas 5040,00 eurot on tehtud pankrotitoimkonna nõusolekul (tl 212, 1. kd), mis hõlmab ka pankrotitoimkonna eelnevat nõusolekut eelpool märgitud lepingu sõlmimiseks (tl 84-85, 2. kd). Pankrotihaldur on kohtule esitanud võlgniku erikontrolli 46 lehel. Sellest selgub, et töö on teinud raamatupidamisbüroo koos vandeaudiitoriga majandustehingute osas perioodil 2007-2011.a. Kohus jääb asutud seisukohale, et arvestades dokumentide hulka (üle 200 toimiku) ja raamatupidamise alast analüüsi vajavat ajaperioodi ning selle sisulist keerukust, siis nii põhjalike teadmiste olemasolu, mida saaks võrrelda eriteadmisi omava isiku teadmistega, pankrotihaldurilt nõuda ei ole võimalik ja ilmselt ei saa eeldada, et pankrotihaldur ise sellise ülesandega nõuetekohaselt oleks hakkama saanud. Kohtu seisukoht on olnud ja on jätkuvalt, et tuleb lugeda põhjendatuks eriteadmisi omava isiku teenuse kasutamist. Selleks on nõusoleku andnud ka pankrotitoimkond. Kohtu poolt kinnitamata kulud on 1 448,64 eurot, millest 1080,00 eurot on hüvitis haldurit teenindava büroo poolt halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste eest, ja 368,64 eurot on võlgniku raamatupidamisdokumentide arhiveerimise kulud. Kohtule on esitatud pankrotitoimkonna 26.05.2015.a. otsus (tl 164, 2. kd), mille kohaselt haldurit teenindavale büroole tasutud hüvitis 1080,00 eurot ja arhiveerimise kulud 368,64 eurot on tehtud pankrotitoimkonna nõusolekul. Kulude hüvitis 1080,00 eurot on väljamakstud OÜ Parasmäe arve nr 35 alusel (tl 169, 2. kd) ja arhiveerimise kulud on tasutud OÜ Archivali Group arve 201504 alusel (tl 166, 2. kd). Nimetatud kulud on vajalikud, mistõttu eeltoodu alusel kinnitab kohus halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 1 448,64 €.

5.3.2.1.Võlgniku esindaja heidab haldurile ette järgmist. Külli Lõpp-Elmest tegi töötukassale halduri eest ära dokumendid. arvutused ja kirjad (lisad 1-5), mis ta töötukassale pankrotihalduri asemel on koostanud. Pankrotihaldur survestas võlgniku juhatuse liiget, et viimane koostaks halduri eest AS Jart Konsult (pankotis) 2010.a. majandusaasta aastaaruande. Tänase päevaga on AS Jart Konsult (pankotis) 2010.aasta aastaaruanne jätkuvalt esitamata (lisa 6). Samuti on koostamata aruanne pankroti väljakuulutamise seisuga (25.03.2011). Pankrotihalduri poolt koostatud ja kohtule esitatud lõppbilanss ei vasta nõuetele (aktiva ja passiva peavad alati olema võrdsed). Majandusaasta aruanne oleks tulnud koostada perioodi 01.01.2010 – 25.03.2011 kohta ning see kohustus on pankrotihalduril. Pankrotihaldur ei ole koostatamud likvideerimise vahearuannet iga majandusaasta lõpu seisuga. Pardi 30 kinnistul asuvate hoonete valve ja korrashoiuga (mh ka territooriumi korrashoid) alates pankrotiotsusest kuni kinnistu müügini tegeles Peep Elmeste, tasudes muuhulgas ka renditasu. Pankrotihaldur ei suutnud 2011.aastal saavutada kokkulepet kinnistul asuvate hoonete kütmise osas AS Fortum Termestiga, mistõttu algse kokkuleppe sõlmis OÜ Küri, võttes enda kanda ka kütmisega seotud kulud. Pankrotihaldur ei ole esitanud kohtule ühtegi hagi, mh ka ca 1 miljoni krooni suurune nõue Keila korteriühistule teostatud ehitustööde osas, kust saamata raha oli seotud Ehitus Service OÜ-lt ostetud praakmaterjaliga (Marmoroci kivid muutusid ilmastikuolude mõjul seinas olles kirjuks), mille kohta oli olemas kirjalik kinnitus, et maaletooja tunnistab viga ja teeb omal kulul asja korda. Pankrotihaldur keelas nõuete kaitsmise koosolekul võlgnikul esitamast vastuväidet Ehitus Service OÜ nõudele. pankrotihaldur ei tundnud mingit huvi ühegi saamatajäänud raha osas. Pankrotihaldur kasutas ähvardamistaktikat ka KÜ Kooli 5 nõude puhul - juhul kui Külli Lõpp-Elmeste ei nõustu KÜ 19 (21)

osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Sama seaduse § 55 lg 3 p 3 järgi haldur: viib vajadusel läbi juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise. Sama seaduse § 124 kohaselt (1) Viivitamata pärast pankrotimääruse tegemist peab haldur võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma pankrotivara valitsema. Haldur on kohustatud nõudma pankrotivarasse tagasi võlgniku vara, mis on kolmanda isiku valduses, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Pankrotivara valitsemine seisneb pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises. Sama seaduse § 128 (1) Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, vastutab haldur võlgniku raamatupidamise korraldamise eest. (2) Pankroti väljakuulutamisega algab uus majandusaasta. Lõppenud majandusaasta aruande registripidajale esitamise tähtaeg hakkab kulgema pankroti väljakuulutamisest arvates. Sama seaduse § 130 kohaselt (3) Kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.(5) Juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Pärnu Maakohtu 28.04.2011.a. määrusega on kinnitanud võlausaldajate 10.04.2011.a. toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsus võlgniku kui juriidilise isiku lõpetamise kohta. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt tehtud viide pankrotihalduri poolt majandusaasta aruannete mitteesitamisele ei ole õiguslikus põhjuslikus seoses halduri tasu vähendamiseks. Töötukassa on pankrotihaldurile 25.04.2011.a. ja 17.05.2011.a. ja 03.06.211.a. esitanud täiendavate dokumentide esitamise nõude. Pankrotihaldur on AS Jart Konsult (pankrotis) juhatuse liikmele Külli Lõpp-Elmestele esitanud