Frigum Trade OÜ (RK 11031038, asukoht: Nurme tee 17 Papsaare küla Audru vald Pärnumaa)
Kostja esindaja:
Vandeadvokaat L. T.
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt A. R.i hagi.
2.Välja mõista Frigum Trade OÜ-lt A. R.i kasuks 1469,08 (üks tuhat nelisada kuuskümmend üheksa eurot kaheksa senti) €.
3.Jätta menetluskulud Frigum Trade OÜ kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.10.2010 töölepingu, mille kohaselt hageja asus tööle alates 06.10.2010. Töölepingu p.4.1.järgi on hageja põhipalk 5986 krooni ja lähetusraha välismaal töötamise eest 500 krooni ööpäevas. Vastavalt töölepingu p-le 3.1 oli tööajaks kokku lepitud 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Hageja töötas nimetatud töölepingu alusel Soomes alates 06.10.2010 kuni töölepingu ülesütlemiseni 23.11.2010. 23.11.2010 saatis hageja kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse, sest kostja ei täitnud töölepingust tulenevaid kohustusi töötasu väljamaksmise osas. Kostja viivitas töötasu
väljamaksmisega enam kui ühe kuu. Hageja leiab, et tegemist on töölepingu olulise rikkumisega. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja tööleping tuleb lugeda lõppenuks alates ülesütlemisavalduse kättetoimetamise momendist (TLS § 98 lg.2). Kostja on töötasuna hagejale tasunud vaid 280€. Hageja töötas kostja juures kokku poolteist kuud. Seega võlgneb kostja hagejale töötasu 5598 krooni (5986 krooni (perioodi eest 06.10.2010 – 06.11.2010) +2993 krooni (perioodi eest 07.11.2010 – 23.11.2010) – 4 381 krooni (saadud töötasu)). Hageja nõuab samuti kostjalt lähetusraha väljamaksmist 43 päeva eest. Kokku on lähetusraha väljamaksmata summas 21 500 krooni (43x500). Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 26 098 krooni.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et kohus pidanuks nõudma hagejalt riigilõivu tasumist päevaraha nõudelt (21 500 krooni), mis ei ole töötasu. Vastuse kohaselt sõlmiti hagejaga tööleping 06.10.2010. Lepingu kohaselt oli hageja põhipalk 5986 krooni kuus bruto töötasuna. Hageja töötas kostja juures alates 06.10.2010 kuni 31.10.2010 ning sai selle eest töötasuna sularahas kätte 4382 krooni, so 108 krooni ettenähtust vähem. Perioodil alates 01.11.2010 kuni 11.11.2010 töötas hageja töölähetuses, mille eest arvestati talle töötasu 1995 krooni bruto töötasuna. 31.12.2010 maksis kostja hagejale ekslikult välja 2885 krooni (sh puhkusehüvitise 205 krooni) ja 07.02.2010 ülekandega 13.74 €. Kokku 3100 krooni. Alates 12.11.2010 keeldus hageja oma töökohustuste täitmisest ja tööle enam ei ilmunud. Hageja ei ole tõendanud, et oli töölähetuses Soomes 43 päeva. Hageja on taotlenud töötasu ja päevaraha saamist nii tööandjalt kui ka Soome Vabariigi Ehitustööliste ametiühingu kaudu, kuid tänaseks ei ole töötasu väljamaksmine otsustatud.
3.21.02.2011 arvamuses kostja vastusele vähendas hageja nõuet kostja vastu, sest kostja tasus 31.12.2010 ja 07.02.2011 hagejale töötasu summas kokku 3100 krooni tagantjärele ja palus kostjalt välja mõista üksnes 22 997 krooni (tl 50-51).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja tõenditega, leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu summas 4 598 krooni perioodi eest 06.10.2010 kuni 23.11.2010 ja lähetuse päevarahasid summas kokku 21 500 krooni.
6.Vaidlust ei ole selles, et: 1) hageja ja kostja sõlmisid 06.10.2010 määramata ajaks töölepingu nr 15/10/10, mille p.2.1 järgi oli hageja töö sisuks töötamine ehitajana (TL p-d 1-2); 2) tööaja kestvus oli 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas (TL p.3.1); 3) hageja brutopalk oli alates 06.10.2010 5986 krooni (TL p.4.1); 4) lähetustasu välismaal töötamise eest oli 500 krooni ööpäevas (TL p.500); 5) palka makstakse ülekandega töölepingu p-s 4.4 märgitud pangakontole või sularahas; 6) kostja tasus hagejale töötasu 09.11.2010 neto töötasuna 4382 krooni; 7) kostja tasus hagejale peale hagiavalduse kohtusse esitamist 31.12.2010 2885 krooni ja 07.02.2011 215 krooni.
7.Hageja väitis, et esitas kostjale 23.11.2010 töölepingu ülesütlemisavalduse, sest kostja ei maksnud välja töötasu. TLS § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 91 lg.2 p.2 kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.
Töölepingu p-s 4.4 kohustus kostja palka maksma ülekandega pangakontole või sularahas kord kuus jooksva kuu 5-ks kuupäevaks. Eeltoodust tulenevalt oli kostjalt kohustus tasuda hagejale töötasu esmakordselt hiljemalt 05.11.2010 ja järgmine töötasu tulnuks töösuhte jätkumise korral välja maksta hiljemalt 05.12.2010. TsMS § 230 lg.1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on seisukohal, et vastavalt poolte vahelisele töölepingule pidanuks kostja töötasuna 05.novembril 2010 hagejale neto töötasuna välja maksma 5070 krooni (kogumispensioniga 5022 krooni juhul, kui kostjal oli kogumispensioni arvestamise kohustus). Kostja maksis hagejale töötasu välja neljapäevase hilinemisega ja 688 krooni vähem kui pooled olid kokku leppinud.
8.Hageja väitis, et alates 06.10.2010 kuni töölepingu ülesütlemiseni 23.11.2010 töötas ta Soomes, so välislähetuses ja pidanuks saama selle eest vastavalt töölepingu p-le 4.2 lähetuse päevaraha 500 krooni ööpäevas. Kostja kinnitas oma vastuses, et hageja oli perioodil 01.11.2010 kuni 11.11.2010 töölähetuses ja ei eitanud, et hageja on olnud töölähetuses Soomes, kuid jättis vastamata, mis perioodil hageja oli Soomes töölähetuses, märkides vastuses üksnes, et hageja ei ole tõendanud, et ta oli Soomes töölähetuses 43 päeva. Hageja taotlusel kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud S. L. ütluste kohaselt töötas ta perioodil alates 06.10.2010 kuni 16.11.2010 koos hagejaga. Kaks päeva oli tunnistaja haige. Palgapäev pidi olema 5-ndal kuupäeval, kuid kostja töötasu neile välja ei maksnud. Hageja töötas täistööajaga. Tööobjekt asus Helsingis. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kasutanud oma TsMS § 230 lg.1 tulenevat õigust tõendada vastuväiteid hagile, püüdes panna vastuväidete tõendamise kohustust hagejale. Kohus leiab, et hageja väited, et ta töötas perioodil alates 06.10.2010 kuni 23.11.2010 töölähetuses Soomes Helsingis asuval tööobjektil, on tõendatud tunnistaja S.L. ütlustega ja osaliselt kostja vastusega (TsMS § 231 lg.4 – omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest). Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et 05.11.2010 oli kostjal ka töölepingu p-s 4.2 kokku lepitud töölähetuse päevaraha tasumise kohustus 500 krooni ööpäevas ja kostja on TsMS § 231 lg.4 järgi omaksvõtnud, et töölähetuse päevaraha ta hagejale ei maksnud.
9.TLS § 28 lg.2 p.2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 40 lg.2 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha. Lähtudes asjaolust, et tasumata töötasu ja lähetuse päevaraha ei olnud hagejale kostja poolt välja makstud ka 23-ndaks novembriks 2011, loeb kohus selle tööandjapoolseks oluliseks viivituseks töötasu maksmisega TLS § 91 lg.2 p.2 mõttes ning leiab, et hageja on põhjendatult pooltevahelise töölepingu üles öelnud. TLS § 98 lg.2 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohus on seisukohal, et kuna kostja rikkus oluliselt töölepingut juba töölepingu esimesel kuul, on TLS § 98 lg.2 kohaldamine antud juhul põhjendatud.
10.TLS § 84 lg.1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
11.Maakohus on seisukohal, et saamata jäänud töötasu ja lähetuse päevarahade puhul pole tegemist lepingulise kahjuga VÕS §-de 127-128 mõttes nagu hageja ekslikult on hagiavalduses märkinud. Maakohus on seisukohal, et antud juhul kuulub kohaldamisele VÕS §-d 101 lg.1 p.1 ja 108 lg.1. VÕS § 101 lg.1 p.1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud täitmise nõude esitamise üldised eeldused: 1) kostja on rikkunud töölepingus kokkulepitud töötasu ja töölähetuse päevaraha tasumise kohustust; 2) nimetatud rikkumine ei ole vabandatav. Kostjal oli kohustus tasuda 05.11.2010 bruto töötasuna 5986 krooni perioodi eest 06.10.2010 kuni 05.11.2010 ja perioodi eest 06.11.2010 kuni 23.11.2010 töötasu 11 tööpäeva eest ehk 11 x 271,1 krooni= 2982,10 krooni. Kokku oli hagejal õigus perioodil 06.10.2010 kuni 23.11.2010 töötasule summas kokku bruto töötasuna 8968,10 krooni. Kostja on hagejale nimetatud perioodi eest tasunud 7482 krooni (4382 + 3100). Seega on kostjal töölepingust tulenev kohustus välja maksta hagejale täiendavalt 1486.10 krooni. Lähtudes asjaolust, et hageja töötas perioodil 06.10.2010 kuni 23.11.2010 välislähetuses. Tunnistaja S.L. ütlustega on tõendamist leidnud hageja väited, et hageja töötas välislähetuses 43 päeva. Kostja nimetatud väidet ei ole selgelt ümber lükanud. Töölepingu p.4.2 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale välislähetuse korral töölähetuse päevaraha 500 krooni ööpäevas. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue töölähetuse päevaraha tasumise kohustuse täitmiseks summas kokku 21 500 krooni (43 x 500) põhjendatud.
12.Kokku on hagi põhjendatud summas 22 986,10 krooni ehk 1469,08 eurot. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
14.Seoses hagi osalise rahuldamisega, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
15.TsMS § 174 lg.1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik O.Mihkelson
Digitaalselt allkirjastatud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.