Kohtuasja number
2-10-21942
Otsuse kuupäev
24.märts 2011
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
PTe hagi OÜ M vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
447,38 eurot (7 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PT(isikukood XXX, XXX); Kostja: OÜ M (registrikood XXX, XXX); Kostja esindaja: T G (XXX) 15.veebruar 2011
Asja läbivaatamise kuupäev
Hageja PT, kostja esindaja TG
Istungil osalenud isikud
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt M PT kasuks 447,38 eurot (7 000 krooni). Menetluskulud jätta täielikult kostja OÜ M kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Hageja ostis M OÜ-lt maasoojuspumba Buderus WPS 11 Combi. Soojuspumba paigaldas 03.10.2008 SSOÜ (BBSEesti filiaali ametlik paigaldaja). Peale soojuspumbale eraldi voolumõõtja paigaldamist jõudis hageja 2010 märtsis järeldusele, et soojuspumba maakontuuripump töötab 24 tundi ööpäevas kuid peaks töötama Buderuse kasutusjuhendi järgi ainult koos kompressoriga tsükliliselt. 16.04.2010 kõrvaldas Buderuse volitatud paigaldaja OÜ SStehase vea. Elektriahelas oli maakontuuri pump ühendatud valesti ning töötas pidevalt 24 tundi ööpäevas. Hageja leiab, et OÜ M rikkus ostu-müügi lepingut ja müüs hagejale defektse seadme, millega põhjustas materiaalse kahju tekkimise 7 000 krooni ulatuses, millise summa väljamõistmist kostjalt hageja soovib. Kostja vastuväited. Kostja ei tunnista hagi. Kostja leiab, et hagi ei ole esitatud õige kostja vastu. OÜ M on ainult seadmete paigaldaja ja valmistoodete edasimüüja. Hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud, et antud juhul oli tegemist tootja poolse tehnilise tootmisveaga. Hageja võimalike kahjude tekkimises puudub kostja süü. Kohtu järeldused ja resolutsioon. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt lg 4 on antud asjas tegemist tarbijamüügilepingulist tuleneva vaidlusega. lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi 2. lõike punkt 6 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijale müügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Vastavalt lg 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja poolt hagejale müüdud soojuspump oli defektne, mida tõendab BBSEesti filiaali reklamatsiooni akt nr 88 (t. lk 7). Tegemist oli tehase veaga, milline oli olemas asja hagejale üleandmise ajal ning selle eest on vastutav kostja kui müüja. Viga kõrvaldati 16.04.2010. sätestab, et ostja võib nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes ostja ebapiisavast teavitamisest müüja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.
Hagejal on tekkinud kahju müügilepingule mittevastava eseme ekspluateerimisel. Kahju seisneb selles, et hageja on pidanud tegema põhjendamatuid kulutusi elektri tarbimise eest, sest soojuspumba defektist tulenevalt töötas pump ilma välja lülitamata, pidevalt. Seda, et hagejal on seoses defektse müügiesemega tekkinud kahju, kostja vaidlustanud ei ole. Kostja väidab, et hageja ei ole kahju suurust tõendanud. Kohus ei nõustu kostja väitega. Selge on see, et soojuspumba pideval töötamisel on elektrikulu suurem kui tsüklilise töötamise puhul. Seda tõendavad ka hageja poolt asjas esitatud elektriarved. Hageja on esitanud kahju suuruse arvestuse (t. lk 8), võttes aluseks vaidlusaluse pumba tehnilised näitajad ja võimalikku energiakulu. Kohus möönab, et antud juhul on raske, kui mitte võimatu, kahju suuruse täpne kindlakstegemine, sest hagejale esitatud arvetest ei nähtu soojuspumba töötamiseks kuluv elektrienergia hulk. Hageja on esitanud omapoolse võimaliku kahju arvestuse. Kui kostja leidis, et hageja arvestus on vale, siis oleks tulnud esitada omapoolne arvestus. Eelnevast lähtudes leiab, kohus, et hagejal on tekkinud müügilepingule mittevastava eseme kasutamisel kahju 7 000 krooni suuruses summas. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalik lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi 4.lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Antud juhul on tõendamist leidnud asjaolu, et hageja kahju on tekkinud müügilepingu tingimustele mittevastava eseme kasutamisest. Seega on tõendatud põhjuslik seos kostja poolt müüdud lepingutingimustele mittevastava asja ja selle asja kasutamisel tekkinud kahju vahel. Tarbijamüügi korral objektiivselt kontrollitavate andmete puhul vastutab müüja ka tootja, maaletooja või varasema müüja poolt avalikult väljareklaamitud omaduste olemasolu eest asjal. See ei kehti üksnes juhul, kui müüja või müüdava asja omaduste kohta andmeid avaldanud isik on vastavate omaduste puudumisest lepingu sõlmimisel eraldi ostjat teavitanud. Antud juhul ei ole kostja ega ka tootja hagejat teavitanud, et soojuspumba tsirkulatsioonipump ei lülita välja ning töötab pidevalt. Seega leiab kohus, et hagejal tekkinud kahju eest on vastutav kostja kui mittekvaliteetse asja müüja ning kostjalt kuulub välja mõistmisele hagejale tekitatud kahju summas 7 000 krooni, ehk 447,38 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.