2-10-44123/10 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud S L ́u kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamist saab nõuda, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus (TsMS § 448 lg 41). Menetlusosalisel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamist saab taotleda juhul, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada kaja menetluse taastamiseks (TsMS § 448 lg 42). Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 3100057358. Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 413 lg 1). Lähtudes TsMS § 413 lg 3 p-st 2 ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 14.03.2011.a kell 11.00. Kohtukutsed saadeti pooltele esimest korda välja 16.12.2010.a. Kostjale saadeti kohtukutse kolmel korral (16.12.2010.a, 13.01.2011.a, 08.02.2011.a). Hageja sai kohtukutse kätte 28.12.2010.a ja kostja sai kohtukutse kätte 15.02.2011.a. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, ühtlasi ta ei olnud kohut mitteilmumisest teavitanud. 16.03.2011.a kell 11:16 saatis kostja kohtule avalduse, milles teatab, et ta oli kohtuasja läbivaatamisel haige ning seetõttu ei olnud tal võimalik kohtusse 14.03.2011.a kell 11.00 toimuvale istungile ilmuda. Samuti ei olnud tal võimalik kohut oma mitteilmumisest teavitada. Nimetatud avaldusele ei ole lisatud arstitõendit haigestumise kohta. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kostja S L teatas paar päeva peale 14.03.2011.a toimunud kohtuistungit kohtule, et ta ei saanud istungil osaleda haiguse tõttu. Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja TsMS § 422 lg 2 järgi kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vorm ning selle väljaandmise tingimused ja kord on kehtestatud sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määrusega nr 85 "Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord". S L ei saatnud 16.03.2011.a koos avaldusega seaduses sätestatud vormis tõendit haiguse põhistamiseks ega ole seda esitanud ka hiljem. Kuna S L ei ole haigust põhistanud ka muude tõenditega (TsMS § 422 lg 3), puudus tal 14.03.2011.a kell 11.00 kohtuistungilt puudumiseks mõjuv põhjus. Ühtlasi ei ole kostja esitanud kohtule taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja taotlus hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega tuleb rahuldada ning teha käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsus. Menetluskulude väljamõistmise osas selgitab kohus järgmist. Hageja taotles kohtult menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus rahuldas 04.11.2010.a määrusega menetlusabi taotluse ning määras hagejale riigilõivu summas 15 000 krooni tasumise ositi. Hageja kohustus tasuma hiljemalt 14 päeva jooksul alates nimetatud määruse jõustumisest alates riigilõivu summas 1 000 krooni ning alates detsembrist 2010.a iga kuu 15. kuupäevaks riigilõivu summas 2 000 krooni kuus kuni riigilõivu summas 15 000 krooni tasumiseni. Hageja on tasunud 16.11.2010.a 1 000 krooni, 10.12.2010.a 2 000 krooni ning 09.01.2011.a 13.02.2011.a ja 15.03.2011.a 127,82 eurot, kokku 575,19 eurot. Tasumata on 383,48 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluses kulub pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kostjal puudus 14.03.2011.a kell 11.00 kohtuistungilt puudumiseks mõjuv põhjus ning kohus leidis, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks tuleb rahuldada, tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 188 lg 1 p 2 järgi kui menetlusabi korras on määratud menetluskulude tasumine osadena, peatab kohus määrusega osamaksete tasumise, kui jõustub lahend, mille alusel peab menetluskulud kandma teine menetlusosaline. Lähtudes eeltoodust