Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-9-11 Tartu, 22. märts 2011. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve MAJAEKSPERT INVEST AKTSIASELTSI avaldus OÜ-le Baliset erikontrolli määramiseks Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-29840 MAJAEKSPERT INVEST AKTSIASELTS määruskaebus Avaldaja MAJAEKSPERT INVEST AKTSIASELTS (registrikood 10647139), seaduslik esindaja Rainer Silla Puudutatud isik Sheraton Corporation (registrikood Z-389305/04), esindaja vandeadvokaat Veikko Toomere 21. veebruar 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-29840 ja Harju Maakohtu 3. augusti 2010. a määrus samas tsiviilasjas osas, millega kohustati MAJAEKSPERT INVEST AKTSIASELTSIL tasuda täiendavalt erikontrolli läbiviija tasu 45 500 (nelikümmend viis tuhat viissada) krooni (sisaldub käibemaks 18%) Ernst & Young Baltic AS arvelduskontole. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
Maakohtul lahendada Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS taotlus saada erikontrolli läbiviimise eest tasu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MAJAEKSPERT INVEST AKTSIASELTS (edaspidi avaldaja) esitas 19. oktoobril 2006 avalduse OÜ-le Baliset erikontrolli määramiseks. Harju Maakohus määras 24. märtsi 2008 määrusega audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS erikontrolli läbiviijaks ja esialgseks audiitori tasuks 29 500 krooni. Määruse põhjenduste kohaselt peavad pooled juhul, kui erikontrolli läbiviimine osutub kallimaks, tasuma ka audiitori esitatud lisaarve. Määruses märgitud menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb 50% arvest tasuda avaldajal ja 50% puudutatud isikul. Avaldaja tasus Rahandusministeeriumi deposiiti 29 500 krooni.
9.aprillil 2009 esitas Ernst & Young Baltic AS kohtule arve nr 361327, mille alusel palus tasuda 150 000 krooni (sisaldub käibemaks).
2.Harju Maakohus kohustas 3. augusti 2010. a määrusega Rahandusministeeriumi deposiidist välja maksma Ernst & Young Baltic AS-ile 29 500 krooni ja kohustas täiendavalt avaldajat tasuma Ernst & Young Baltic AS-ile 45 500 krooni ja Sheraton Corporation-it (puudutatud isik) tasuma 75 000 krooni.
3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, kes palus tühistada maakohtu määruse
osas, millega kohustati avaldajat tasuma täiendavat erikontrolli läbiviija tasu. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka puudutatud isik, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega kohustati puudutatud isikut tasuma täiendav erikontrolli läbiviija tasu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. novembri 2010. a määrusega määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Pooled ei leppinud erikontrolli määramisel kokku audiitorite tunnihinnas, kuid nimetatud asjaolu ei muuda maakohtu määrust ebaõigeks. Erikontrolli läbiviijate tunnihind sai avaldajale teatavaks maakohtu 2. novembri 2007. a ja 13. detsembri 2007. a määrusest, millega kohus kohustas avaldajat tasuma erikontrolli läbiviija tasu ja täiendava tasu (kokku 25 000 krooni + käibemaks) kohtu deposiitkontole. 2. novembri 2007 määruses selgitas maakohus, et audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS on teatanud erikontrolli läbiviimise tunnihinna suuruse ning hetkel ei ole teada, mitu tundi nimetatud erikontrolli läbiviimiseks kulub. Äriseadustiku (ÄS) § 191 lg 3 kohaselt määrab kohus enda määratud erikontrolli läbiviijate tasustamise korra ja tasu suuruse. Kohus määras 24. märtsi 2008 määrusega avaldaja avalduse alusel OÜ Baliset erikontrolli läbiviijateks audiitorid Hanno Lindpere ja Marko Rudi ning audiitorite tasuks 29 500 krooni. Kohtumääruses on kohus selgitanud, et juhul, kui erikontrolli läbiviimine osutub kallimaks, esitab audiitor lisaarve, mille peavad pooled samuti tasuma. Samuti on kohus leidnud, et menetluskuludest 50% tuleb tasuda avaldajal ja 50% puudutatud isikul, sest äriühingu erikontroll viiakse läbi nii avaldaja kui puudutatud isiku huvides. Kaebuse esitajad maakohtu 24. märtsi 2008 määrust erikontrolli määramise ulatuse, läbiviijate ega tasu või selle määramise metoodika, samuti menetluskulude kandjate osas ei vaidlustanud. Seega on nad oma kaebeõiguse minetanud. Erikontrolli läbiviimine määrati kogu majandustegevuse osas ja selline töö on ilmselgelt mahukas. Audiitorid on analüüsinud OÜ Baliset eeldatavaid laenutehinguid ja OÜ Baliset majandustegevusega seotud materjale ajavahemikust 2002-2008. Töö mahukust iseloomustab kasutatud materjalide nimekiri, millest nähtub sadade lehekülgede arhiivimaterjalide ja muude dokumentide analüüsimine. Töö mahtu ei saa hinnata üksnes aruande kirjaliku väljundiga (37 lehekülge). Täiendavat selgitust erikontrolli läbiviijad kulude põhjendatuse kohta kohtule esitama ei pea. Asjaolusid arvestades on usutav, et vahearuande töömaht on olnud 100 tundi. Arvestades, et erikontrolli läbiviijate tunnitasu suurus oli 1500 krooni (millele lisandus käibemaks), on tasu suurus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Aruande sisu kohta seisukoha võtmiseks puudub kohtul kompetents. Maakohus peaks erikontrolli määramisel analoogsete vaidluste vältimiseks nõudma erikontrolli teostajalt eelnevalt kalkulatsiooni töö ajalise mahu ja hinna kohta koos tööde loetelu ja sellele kuluva ajaga ehk siduvat hinnapakkumist. Nimetatu võimaldab tasu maksma kohustatud isikutel hinnata ka asjaolu, kas sellise töö tasustamine on neile jõukohane.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada osas, millega kohus kohustas avaldajat tasuma täiendavat erikontrolli läbiviija tasu 45 500 krooni, ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et audiitori tunnitasu 1500 krooni tulenes 2. novembri 2007. a ja 13. detsembri 2007. a kohtumäärusest. 2. novembri 2007 määrusega üksnes kohustati avaldajat tasuma 1500 krooni kohtu deposiitkontole ja märgiti, et pärast erikontrolli läbiviimist määrab kohus tasu. 13. detsembri 2007. a määruses kohustas kohus avaldajat tasuma täiendavalt 23 500 krooni, millele lisandus käibemaks, Rahandusministeeriumi deposiitkontole ja määras, et pärast erikontrolli läbiviimise tasu maksmist määrab kohus erikontrolli läbiviija.
24.märtsi 2008 kohtumääruses ei ole kohus käsitlenud audiitori tunnitasu. Audiitorite täiendava tasu suuruse kinnitas maakohus esimest korda 3. augusti 2010 kohtumäärusega ja nimetatud kohtumääruse avaldaja ka vaidlustas. Avaldaja oli esitanud kohtule OÜ Rimess MRI audiitori nõusoleku kogu erikontrolli läbiviimiseks 29 500 krooni eest. Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS ei ole täitnud erikontrolli läbiviimise kohustust nõuetekohaselt. Avaldaja poolt erikontrolli määramise avalduses väljatoodud küsimustele ei ole antud ühtegi vastust. Õige ei ole kohtu seisukoht, et erikontrolli läbiviijad ei pea esitama kohtutele täiendavat selgitust kulude põhjendatuse kohta. ÄS § 191 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas erikontrolli läbiviijad on oma töö nõuetekohaselt teostanud ja kas küsitud tasu on mõistlik ning vastavuses tehtud tööga. Puudutatud isik pole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701 lg 3, § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada osas, millega kohustati avaldajat tasuma täiendavalt erikontrolli läbiviija tasu 45 500 krooni (sisaldub käibemaks) Ernst & Young Baltic AS arvelduskontole. Maa- ja ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, millega kohustati Kohtute Raamatupidamiskeskust välja maksma Rahandusministeeriumi deposiidist erikontrolli läbiviija tasuna avaldaja poolt tasutud 29 500 krooni Ernst & Young Baltic AS arvelduskontole. Samuti jääb maa- ja ringkonnakohtu määrus muutmata osas, millega kohustati puudutud isikut tasuma täiendavalt erikontrolli läbiviija tasu 75 000 krooni (sisaldub käibemaks) Ernst & Young Baltic AS arvelduskontole.
7.Kolleegium märgib esmalt, et ÄS § 191 lg 3 kohaselt määrab kohus enda määratud erikontrolli läbiviija tasustamise korra ja tasu suuruse. Erikontrolli läbiviija määramist ning tema tasustamist reguleeritakse ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku 59. peatükis. TsMS § 605 lg 2 teise lause alusel võib kohus nõuda avaldajalt erikontrolli läbiviija tasu katteks vajaliku ettemaksu tasumist kohtu kontole. Sama sätte kohaselt võib kohus jätta avalduse rahuldamata või menetluse lõpetada, kui kohtu määratud ettemaksu summat määratud tähtpäevaks ei tasuta. Sellise kohtu kontole ettemaksu tasuma kohustava määruse peale võis maksma kohustatud isik esitada TsMS § 606 lg 3 teise lause kohaselt määruskaebuse, kui nõutav summa ületas 5000 krooni (300 eurot alates 1. jaanuarist 2011). Sama
paragrahvi lg 4 kohaselt ei saa selle määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata Riigikohtule. See kaebeõiguse piirang puudutab juriidilise isiku arvel isikule määratava tasu ja kulutuste suuruse kohta tehtud ringkonnakohtu määrust ning kohtu kontole ettemaksu tasuma kohustavat ringkonnakohtu määrust. Seega juhul, kui maakohus oleks teinud kohtu kontole ettemaksu tasuma kohustava määruse avaldaja suhtes ja ringkonnakohus oleks lahendanud selle peale esitatud määruskaebuse, ei oleks avaldajal TsMS § 606 lg 4 alusel võimalik ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata Riigikohtule. Praegusel juhul pole aga tegemist ettemaksu tasuma kohustava määrusega, vaid sisuliselt menetluskulude kindlaksmääramise määrusega ja kohaldada tuleb TsMS § 178 lg-t 1.
8.Ringkonnakohus märkis, et kuigi pooled ei leppinud erikontrolli määramisel kokku audiitorite tunnihinnas, ei mõjuta see maakohtu määruse kehtivust avaldajalt erikontrolli tasu väljamõistmise osas. Kolleegium leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise viis, kus pooltel ei ole võimalik menetluse käigus saada ülevaadet võimalike tulevikus tekkivate kulutuste kohta, ei vasta tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 17. veebruaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-156-10 tehtud otsuse p-s 14 korranud juba oma varasemates lahendites toodud seisukohta, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb reeglina arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha. Kohus kohustas 13. detsembri 2007 määrusega avaldajat tasuma deposiiti erikontrolli läbiviija tasu 23 500 krooni, millele lisandus käibemaks. Nimetatud määruses lähtus kohus avaldaja soovitud audiitor Raul Koni tasust kogu erikontrolli eest. Ernst & Young Baltic AS 150 000 krooni suurune arve erikontrolli läbiviimise eest ületab avaldaja poolt hinnatavaid kulutusi mitmekordselt.
9.Iseenesest põhjendatud on ringkonnakohtu määruses toodud seisukoht, et maakohus peaks erikontrolli määramisel nõudma erikontrolli läbiviijalt eelnevat kalkulatsiooni töö ajalise mahu ja hinna kohta koos tööde loetelu ja sellele kuluva ajaga, seega siduvat hinnapakkumist. Kohus oleks praegusel juhul ka pärast erikontrolli läbiviija määramist saanud erikontrolli kulude kohta teavet koguda erikontrolli läbiviimise ajal. Asja materjalidest lähtuvalt on avaldaja palunud kohut kohustada erikontrolli läbiviijat esitama vahearuannet, et saaks hinnata erikontrolli läbiviimise võimalikku mahtu, hinda ja otstarbekust (I kd, lk 151). Isegi kui tunnihind võis olla avaldajale teada, oli avaldajal õigus teada, kui erikontrolli eeldatav tasu hakkab ületama avaldaja deponeeritud summat. Seda on kohtul võimalik teha perioodilise kulude informeerimiskohustuse panemisega erikontrolli läbiviijale. See tähendaks, et kohtul on ülevaade avaldaja kanda jäävate menetluskulude kohta ning avaldajal on võimalik oma kulutusi ette näha, samuti vajadusel taotleda erikontrolli läbiviimise lõpetamist või peatamist.
10.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kui erikontrolli määramise kohtumääruses puuduvad täpsemad ettekirjutused, siis tuleb eeldada, et erikontroll määrati kogu majandustegevuse osas. ÄS § 191 lg 1 kohaselt määratakse erikontroll osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt määrab kohus erikontrolli vaid mõjuval põhjusel. Eelnevast tuleneb, et vähemalt siis, kui avaldaja on esitanud küsimused, mille kohta ta
erikontrolli läbiviimist soovib, peab ka kohtumäärus erikontrolli määramise kohta sisaldama küsimusi, mille kohta erikontrolli läbiviijalt arvamust soovitakse. Kuigi avaldaja tõi erikontrolli läbiviimise avalduses välja tehingud, milliste kohta ta eelkõige selgitust soovis saada, ei sisalda Harju Maakohtu 24. märtsi 2008. a määruse põhjenduste osa ega resolutsioon kohtu seisukohta, mis küsimustes erikontroll läbi viiakse. Sellises olukorras tuli eeldada, et erikontroll on määratud avaldaja soovitud ulatuses, mis on kajastatud ka viimati nimetatud kohtumääruses. Läbiviidav erikontroll peab olema asjakohane ja põhjendatud ning selle otstarbekust ning hinda ei saa määrata üksnes läbitöötatud materjali mahukusest lähtudes. Erikontrolli tulemuste põhjal peab saama otsustada võimalike nõuete olemasolu või puudumise üle, samuti konkreetsete isikute tegevuse üle.
11.Kohtud on määrusega kohustanud avaldajat ning asjast puudutatud isikut tasuma erikontrolli läbiviija tasu otse Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS arvelduskontole. Kolleegium märgib, et erikontrolli läbiviija tasu selline määramine ei ole põhjendatud, nimetatud summa tuleb välja mõista sarnaselt menetluses osalenud eksperditasudele riigi kontole. TsMS § 151 lg 3 kohaselt maksab kohus, kui tunnistaja, tõlk või ekspert on oma kohustuse täitnud, talle tasu välja sõltumata sellest, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosaliselt sisse nõutud. See põhimõte kehtib ka erikontrolli läbiviija suhtes. Praegusel juhul oli kohtu deposiidis üksnes avaldaja tasutud 23 500 krooni, millele lisandub käibemaks. Erikontrolli läbiviimise tasu ületab selle summa mitmekordselt.
12.TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Seega kannab üldjuhul erikontrolli määramisega seotud kulud juriidiline isik. Ringkonnakohtu määrusest ei selgu, miks pidas kohus praeguses asjas vajalikuks jätta erikontrolli läbiviija tasu avaldaja kanda. Olukorras, kus kohtud ei ole avaldajalt ettemaksu nõudnud ja avaldajal ei olnud võimalust tekkivaid kulutusi ette näha ning kulutusi ei saa jätta juriidilise isiku enda kanda, võtab kohus, lubades erikontrolli läbiviimise, mille tasu ületab deposiiti kantud rahasumma, riigile kohustuse kanda erikontrolli läbiviimise vajalikud kulud ja erikontrolli taotleja maksejõuetuse riisiko. Maakohtul tuleb lahendada Audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS taotlus saada erikontrolli läbiviimise eest tasu ning mõista nimetatud tasu välja juriidiliselt isikult riigile või jätta tasu riigi kanda. Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.