1.Arli Okas (hageja) esitas 15. septembril 2015. a Harju Maakohtule hagi Veho AS-i (varasem ärinimi Silberauto Eesti AS) (kostja) vastu lepingu täitmise ja 9388 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes.
2.Kostja esitas 4. novembril 2015. a vastuse hagile ning ühtlasi esitas kostja ekspertiisitaotluse. Hageja kostja taotlusega ei nõustunud.
3.Maakohus rahuldas 29. märtsil 2016. a kostja ekspertiisitaotluse. Maakohus määras 14. aprilli 2017. a määrusega autotehnilise ekspertiisi ja tegi ekspertiisi tegemise ülesandeks riiklikult tunnustatud ekspertidele Janek Luppinile, Hans Rämmalile ja Taaniel Tigasele. Maakohus nõudis kostjalt 5483 euro 20 sendi suuruste eksperdikulude ettetasumist. Kostja tasus need 13. aprillil 2017.
2-15-13627
4.Eksperdid esitasid kohtule arvamuse 30. juunil 2017. Ekspert Taaniel Tigas esitas arvamuse koostamise eest arve 5483 eurot 20 senti. Maakohus märkis selle arve peale „välja maksta 5483,20 eurot“ ning arve tehti 30. juunil 2017 kohtute infosüsteemis menetlusosalistele teatavaks määrusena.
5.Kostja esitas 11. detsembril 2017 maakohtule taotluse kutsuda eksperdiarvamuse andnud eksperdid kohtuistungile. Hageja kostja taotlusega ei nõustunud. Maakohus rahuldas kostja taotluse 6. veebruari 2018. a määrusega.
6.Maakohus kohustas kostjat 20. detsembri 2018. a määrusega tasuma eksperdikulude katteks ettemakse 3708 eurot. Maakohus märkis, et eksperdid on kohtule avaldanud töötasude suurused kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise eest. Eksperdid Janek Luppin ja Hans Rämmal soovivad saada töötasu 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Ekspert Taaniel Tigas soovib saada istungiks ettevalmistamise eest töötasu 360 eurot, millele lisandub käibemaks (8 tundi tunnitasuga 45 eurot), ning kohtuistungil osalemise eest 90 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Pooled on esitanud ekspertidele arvukalt küsimusi, mistõttu arvestas maakohus istungi kestuseks 7 tundi.
7.Ekspert Hans Rämmal esitas kohtule arve Hans Rämmalile ja Janek Luppinile 2520 euro (sh käibemaks) suuruse tasu maksmiseks. Maakohus märkis selle arve peale „välja maksta 2520 eurot“ ning arve tehti 14. jaanuaril 2019 kohtute infosüsteemis menetlusosalistele teatavaks määrusena. Ekspert Taaniel Tigas esitas kohtule 1134 euro (sh käibemaks) suuruse arve. Maakohus märkis selle arve peale „välja maksta 1134 eurot“ ning arve tehti 14. jaanuaril 2019 kohtute infosüsteemis menetlusosalistele teatavaks määrusena.
8.Kostja esitas 27. veebruaril 2019 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tal tekkinud menetluskulu 9191 eurot 20 senti, mis on eksperdikulude katteks tasutud ettemakse.
9.Harju Maakohus jättis 20. mai 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, märkides, et määrab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt rahaliselt kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
10.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20. märtsi 2020. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 480 euro saamiseks. Ringkonnakohus jättis hageja nõude kostja vastu 480 euro saamiseks läbi vaatamata. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jäid hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus
15.juunil 2020.
11.Harju Maakohus rahuldas osaliselt 14. augusti 2020. a määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 9137 eurot 20 senti. Maakohus tagastas kostjale enam tasutud ekspertiisitasu 54 eurot. Maakohus märkis, et kostja on menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud kohtu deposiiti ekspertiisitasu kokku 9191 eurot 20 senti. Kohus on maksnud ekspertiisitasu välja 9137 euro 20 sendi ulatuses, mistõttu leidis maakohus, et ekspertiisitasu 9137 eurot 20 senti on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista.
12.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 9137 eurot 20 senti. Hageja palus jätta menetluskulu 9137 eurot 20 senti kostja kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Samuti leidis 2(7)
2-15-13627 hageja, et menetluskulude kindlaksmääramisel oleks kohus pidanud kaaluma, kas kostja menetluskulud on vajalikud ja mõistlikud. Hageja kanda jäetud menetluskulud ei olnud talle ettenähtavad. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
13.Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. jaanuari 2021. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja hageja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus selgitas, et menetluskulude jaotus määrati kindlaks maakohtu 20. mai 2019 ja ringkonnakohtu 20. märtsi 2020 otsustega. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui hageja leidis, et menetluskulude tema kanda jätmine oli mingis osas ebaõiglane, pidi ta selle vastuväite esitama menetluses, kus menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hageja seda vastuväidet enam esitada ei saa. Maakohus on 20. mai 2019. a otsuses võtnud seisukoha TsMS § 162 lg 4 kohaldamise kohta ning leidnud, et vastava sätte kohaldamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on 20. märtsi 2020. a otsuses märkinud, et maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad hageja kanda. Need lahendid on jõustunud. Ekspertiisi määramine oli põhjendatud ja vajalik ning kohtud on asja lahendamisel tuginenud ekspertiisiaktile ja ekspertide ütlustele. Vastavad kulud olid hagejale ettenähtavad, sest hageja sai esitada seisukoha ekspertiisi määramise taotluse ja ekspertide isikute ja neile esitatavate küsimuste kohta ning hagejale olid teada ka summad, mille kostja oli tasunud ekspertiisikulude katteks. Hageja pidi arvestama, et otsuse tema kahjuks tegemisel jäävad menetluskulud tema kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14.Hageja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse tervikuna ja maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 9137 eurot 20 senti. Hageja palus jätta menetluskulu 9137 eurot 20 senti kostja kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Hageja leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud maakohtu määruse tühistama, sest maakohus ei hinnanud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Arvestama oleks pidanud ka sellega, et kostja oli enne kohtumenetlust tellinud ekspertiisi VKM Motors OÜ-lt ning täiendav ekspertiis ei olnud hagejale seetõttu menetluses ettenähtav.
15.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu määrused tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 691 p 4, § 692 lg 1 p 2, § 695 ja § 701 lg 3 alusel tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
17.Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kohus ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel otsustada menetluskulude jaotuse üle. TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust 3(7)
2-15-13627 vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude jaotus on praeguses asjas kindlaks määratud Harju Maakohtu 20. mai 2019. a otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2020. a otsusega ning otsused on selles osas jõustunud. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuli sellisest menetluskulude jaotusest lähtuda.
18.Esmalt toob kolleegium välja, et TsMS § 293 lg 1 esimese lause kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. TsMS § 294 lg 1 esimese lause kohaselt teeb ekspertiisi riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Sama sätte teine lõige sätestab, et kui ekspertiisi tegemiseks on olemas riiklikult tunnustatud ekspert, määratakse muu isik eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel. Eeltoodust tulenevalt võib kohus eksperdiks määrata riiklikus ekspertiisiasutuses töötava kohtueksperdi või muu asjatundja ning riiklikult tunnustatud eksperdi või kohtu määratud muu eriteadmistega isiku. Oluline on eristada riiklikus ekspertiisiasutuses töötava kohtueksperdi ja riiklikult tunnustatud eksperdi või kohtu määratud muu isiku tasustamise korda. Kui kohus on asjas ekspertiisi määranud, siis tekib eksperdil ja kohtu määratud muul isikul õigussuhe riigiga ning õigus nõuda eksperdikulude hüvitamist.
18.1.Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 5 kohaselt on kohtuekspert riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik, kelle tööülesanne on teha ekspertiise. Kohtueksperdile ning eksperdina kasutatavale kohtu või muu riigiasutuse töötajale, kes täidab ekspertiisiga oma teenistuskohustust, ei kohaldata TsMS § 151 lg 2 esimese lause kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku 18. peatüki 3. jaos sätestatud eksperdikulude regulatsiooni, välja arvatud TsMS §-s 159 sätestatut. Riikliku ekspertiisiasutuse ekspertiisi tegemise kulud hüvitatakse kohtuekspertiisiseaduses sätestatud ulatuses ja korras ning ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside hinnad on sätestatud kohtuekspertiisiseaduse 5. peatükis. Kulude kindlaksmääramisele kohaldatakse TsMS § 159. Arvestada tuleb ka sellega, et KES § 26 lg-te 5 ja 6 kohaselt rahastatakse ekspertiisi tegemist ekspertiisiasutuses riigieelarvest ning kohus kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetluskulude väljamõistmist ja sissenõudmist Eesti Vabariigi kasuks reguleerib § 179.
18.2.KES § 10 kohaselt on riiklikult tunnustatud ekspert isik, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Kolleegium märgib, et nii riiklikult tunnustatud eksperdi kui ka kohtu määratud muu isiku majandusvõi kutsetegevus toimub valdkonnas, mille tundmine on ekspertiisi tegemise eelduseks, ning KES § 27 kohaselt hüvitatakse nende isikute kulud menetlusseadustes sätestatud korras. Eksperdikulude hüvitamise kord on reguleeritud TsMS 18. peatüki 3. jaos. Eksperdil on õigus saada oma ülesannete täitmise eest eksperditasu (TsMS § 153), hüvitist eksperdiarvamusega seotud kulutuste eest (TsMS § 155) ning sõidu-, majutus- ja toitlustuskulude ning muude kohtumenetlusest tingitud vajalike kulude eest (TsMS §-d 156 ja 157). Eksperditasu vajalikkuse ja põhjendatuse kohta teeb kohus kaalutlusotsuse, arvestades eksperdi kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi asjaolusid, mille tingimustes tuli ekspertiis teha (TsMS § 153 lg 2).
4(7)
2-15-13627 Eksperdikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
18.3.Kuivõrd praeguses asjas määras kohus ekspertideks riiklikult tunnustatud eksperdid, mitte riiklikus ekspertiisiasutuses töötavad isikud, kohalduvad eksperdikulude kindlaksmääramisele TsMS 18. peatüki 3. jaos sätestatud reeglid.
19.Kolleegium selgitab, et juhul, kui riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu isik on esitanud eeldatavate eksperdikulude kohta kohtule fikseeritud tasuga hinnapakkumise ja kohus on selle aktsepteerinud, määrates TsMS § 148 lg 1 alusel eksperdikulude ettemakse ning pärast selle tasumist määranud ekspertiisi, siis saab eeldada selles suuruses eksperdikulude tekkimist. Tunnipõhise eksperditasu korral tuleb muu hulgas arvestada TsMS § 153 lg-s 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrusega nr 322 kinnitatud „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ §-des 4 ja 5 sätestatud piirmäärasid. Kolleegium selgitab, et TsMS § 148 lg 1 alusel eksperdikulude ettemakse nõudmisel ei määra kohus kindlaks eksperdikulude lõplikku suurust. Eeldatavate eksperdikulude suuruse määramisel kontrollib kohus, kuidas eksperdikulude eeldatav maksumus on kujunenud ja kas eksperdikulude eeldatav maksumus on põhjendatud. Enne eksperdikulude ettemakse määramist TsMS § 148 lg 1 alusel, tuleb pooltele anda tähtaeg eksperdikulude eeldatava suuruse kohta arvamuse avaldamiseks.
20.Kolleegium nõustub hagejaga selles, et kohtud ei ole hinnanud kindlaksmääratud menetluskulude (eksperdikulude) põhjendatust ja vajalikkust.
21.Tulenevalt TsMS § 159 lg 1 esimesest lausest määrab eksperdile makstava tasu ja hüvitatavad kulud kindlaks kohus, kes eksperdi kaasas.
21.1.Pärast eksperdiarvamuse saamist, kui ekspert on oma kohustuse täitnud, tekib eksperdil eksperdikulude hüvitamise õigus. Kohtul tuleb eksperdikulude kindlaksmääramise kohta teha põhjendatud määrus, mille peale saavad nii ekspert kui ka menetlusosalised esitada määruskaebuse (TsMS § 159 lg 2). Sellisel juhul ei pea kohus eksperdikulude vajalikkust ja põhjendatust uuesti TsMS § 174 lg 1 alusel menetluskulude kindlaksmääramisel hindama. Juhul, kui kohus on eksperdikulud välja maksnud, aga ei ole teinud kindlaksmääramise kohta põhjendatud määrust, tuleb kohtul hinnata eksperdikulude põhjendatust ja vajalikkust menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg 1 alusel. Eksperdikulude kindlaksmääramine alles kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist peaks olema erandlik, sest üldjuhul tuleb eksperdikulud kindlaks määrata TsMS §-des 159 ja 160 sätestatud korras eraldi määrusega.
21.2.Maakohus ei määranud eksperdikulusid kindlaks TsMS § 159 kohaselt ega teinud vastavat määrust, samuti ei hinnanud maakohus eksperdikulude vajalikkust ega põhjendatust, kui määras eksperdikulud kindlaks selliselt, et märkis ekspertide esitatud arvete peale „välja maksta“. Samuti ei hinnanud maakohus eksperdikulude vajalikkust ega põhjendatust menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg 1 alusel. Ringkonnakohus ei ole maakohtu rikkumist kõrvaldanud. Sellega rikkusid nii maakohus kui ka ringkonnakohus oluliselt kohtumääruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8, § 463 lg 2, § 654 lg-d 4 ja 5, § 459; vt kohtulahendi põhjendamise kohustuse kohta nt Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p-d 13.2 ja 13.4).
5(7)
2-15-13627 Kuna Riigikohus ei tuvasta TsMS § 688 lg-te 3 ja 4 ning § 695 järgi asjaolusid, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata eksperdikulude vajalikkust ja põhjendatust.
21.3.Kolleegium selgitab, et pärast eksperdiarvamuse kohtule esitamist ja TsMS §-s 159 sätestatud korras eksperdikulude kindlaksmääramisel on kohtul võimalik eksperditasu vähendada juhul, kui eksperdiarvamus on puudustega, st selles on jäetud kohtu esitatud küsimustele osaliselt vastamata või on seda tehtud valdkonna, milles ekspertiis määrati, tunnustatud metoodikat põhjendamatult eirates, samuti kui eksperditasu suurus on ekspertiisi muutunud mahtu arvestades põhjendatud väiksemas ulatuses võrreldes ekspertiisi määramisel aluseks võetud eeldatava mahu ja tasuga. Eksperdikulude kindlaksmääramisel TsMS § 159 alusel tuleb tunnipõhise eksperditasu korral muu hulgas arvestada TsMS § 153 lg-s 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrusega nr 322 kinnitatud „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ §-des 4 ja 5 sätestatud piirmäärasid. Ekspertiisiga seotud muid kulusid on võimalik vähendada juhul, kui neid on kantud vähem võrreldes ekspertiisi määramisel aluseks võetud eeldatavate kuludega. Tulenevalt eksperdi kohustusest anda sõltumatult oma eriteadmistele tuginedes talle esitatud küsimustes õige ja põhjendatud arvamus, ei sõltu eksperdikulude suurus sellest, millisele tulemusele ekspert jõuab. Eksperdikulude hüvitamise nõue tekib eksperdil siis, kui ta on kohtu määratud ülesanded täitnud ja esitanud kohtule nõuetekohase eksperdiarvamuse. Kolleegium selgitab, et kohtu korraldusel ülesandeid täitnud eksperdile või kohtu määratud muule isikule maksab kohus tasu välja sõltumata sellest, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosalistelt sisse nõutud (TsMS § 151 lg 3; vt ka Riigikohtu 22. märts 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-11, p 11).
22.Kolleegium selgitab, et kui maakohus leiab asja uuel läbivaatamisel, et eksperdikulud on osaliselt põhjendamata, ja sellest tulenevalt vähendab ekspertidele väljamakstud eksperdikulude suurust, siis tuleb juhinduda TsMS § 160 lg-st 6. Juhul, kui liigselt makstud eksperdikulusid ei ole tähtaja möödalaskmise tõttu võimalik eksperdilt enam tagasi nõuda, kaetakse need riigieelarvest ning menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosalisel ei teki liigselt makstud eksperdikulude hüvitamise kohustust menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg 1 alusel.
23.Vastuseks hageja määruskaebuse väitele, et täiendav ekspertiis ei olnud hagejale menetluses ettenähtav, märgib kolleegium järgmist. VKM Motors OÜ ekspertiisiakt saab olla üksnes dokumentaalne tõend, mitte eksperdiarvamus. Üksnes kohtu määratud riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik saab asjas anda eksperdiarvamuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses. Ekspertiisitaotlust ei ole põhjendatud jätta rahuldamata põhjendusega, et kostja on juba esitanud kohtule asjatundja arvamuse dokumentaalse tõendina, mistõttu ei olnud täiendav ekspertiis hagejale menetluses ettenähtav. Kostja taotlusel on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks ning kohus saab keelduda tõendi kogumisest üksnes TsMS §-s 238 sätestatud alusel.
6(7)
2-15-13627
24.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata.
25.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon hagejale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.