Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Osaühing L esitas 20.01.2011 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusalaks Hiinast imporditud uste ja mööbli jaemüük. Avalduse esitamise ajaks on ettevõte muutunud püsivalt maksejõuetuks, majandustegevus on lõppenud. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on eelkõige majanduse üldine jahenemine, mis tingis müügitulu olulise vähenemise. Harju Maakohtu 02.02.2011 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas Osaühingu L ajutiseks pankrotihalduriks Kalle M . Ajutise pankrotihalduri aruanne Kalle Mõtsnik esitas 25.02.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Halduri taotlusel võlgniku poolt esitatud 20.02.2011 bilansi kohaselt on võlgnikul vara kokku 37 246 eurot käibevarana (tegelikult reklaamikulud), samas kohustusi on 59 880 euro eest ja omakapital on juba 22 630 euroga miinuses. Kassas võlgniku poolt esitatud vastuses järelepärimisele kohaselt raha puudub. Võlgnikul on kontod SEB Pangas, Sampo Pangas ja Swedbangas, milledel aga rahalised vahendid puuduvad. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Ka ei oma võlgnik nii tema enda kui Maanteeameti liiklusregistri andmeil sõidukeid, Ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana, kinnistusraamatu andmeil kinnistuid ega Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid. Suurimaks võlausaldajaks on osanik ja juhatuse liige RP ise summas 37 068 eurot, mis moodustab ca 2/3 kogu võlgnevusest. Aruande kohaselt on võlgniku võlad käesoleval ajal ca 60 000 eurot, samal ajal kui reaalne vara täielikult puudub. Samuti puudub igasugune majandustegevus ja sissetulek. Osanik täiendavaid vahendeid võlgnikku investeerida ei kavatse. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Vara, mille arvel saaks kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid, võlgnikul ei ole. Ka ei ole ajutine haldur leidnud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur eelkõige majanduskriisi, mille saabumisel võlgnik ei suutnud oma tegevust õigeaegselt ümber korraldada. Maksejõuetus kujunes välja 2009. aasta esimesel poolel, mil lühiajalised kohustused ületasid käibevara väärtuse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Samas tuleb märkida, et kuigi juba 2009. aasta lõpus oli välja kujunenud ilmne pankrotisituatsioon ja võlgniku tegevus peatati, esitas võlgnik pankrotiavalduse alles aasta hiljem. Taoline pankrotiavalduse esitamisega viivitamine on kindlasti käsitletav raske juhtimisveana. Võlgniku juhatuse liige selgitab seda asjaoluga, et ta püüdis isikliku vara arvel võlgnevusi tasuda ning lootis võlgniku majandustegevust taastada. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb Osaühingu L pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu tagatist pankrotimenetluse kulude katteks, lõpetada Osaühingu L pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 170 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja hüvitada ajutise halduri kulutuste katteks

139 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Kalle Mõtsniku arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et Osaühingu L pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Osaühingul L on kohustusi ca 60 000 euro ulatuses ning reaalne vara puudub täielikult. Aruande kohaselt on Osaühingu L maksejõuetuse põhjuseks üldine majanduse jahenemine, mille tingimustes ei suutnud võlgnik oma tegevust ümber korraldada. Maksejõuetus kujunes välja 2009. aasta esimesel poolel, mil lühiajalised kohustused ületasid käibevara väärtuse. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotiavalduse esitamise viivitamine on käsitletav võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisveana. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et Osaühingu L pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et kuna Osaühing L ei esitanud pankrotiavaldust 2009. aasta esimesel poolel, mil lühiajalised kohustused ületasid võlgniku käibevara väärtuse ja maksejõuetus oli välja kujunenud, on tegemist võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisveaga. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 02.03.2011 määrusega tegi kohus Osaühingu L pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda Osaühingu L pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 373 eurot 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Osaühingu L pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna Osaühingul L ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning Osaühingu L pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Osaühingu L pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele RPle (isikukood 46506080356). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 170 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 139 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutuste hüvitis on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole esitanud tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri kulutused 139 eurot ja ajutise halduri tasu summas 258 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud sotsiaalmaks), tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab Osaühingu L pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole Osaühingu L pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.