Võlaõigus › Võõrandamislepingud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

AS Decora esitas 15.11.2010 Tartu Maakohtusse hagi Indrek Rondo vastu võlgnevuse põhiosa 1 108.48 euro, viiviste 169.75 euro ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise 415.46 euro nõudes. Võlgnevus on tekkinud AS Decora ja Shnell Service OÜ vahel 05.01.2010 sõlmitud müügilepingust ja poolte vahel 05.01.2010 sõlmitud käenduslepingust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjaga koos elavale perekonnaliikmele 21.01.2011. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 128 lg 3, § 145 lg 1, § 208 lg 1 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 255.65 eurot/4 000 krooni ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 28.76 eurot/450 krooni ning lepingulise esindaja kulud 233.53 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 284.41 eurot (255.65+28.76). Hageja on esitanud lepingulise esindaja kulude tõendamiseks 26.11.2010 Advokaadibüroo Aivar Pilv arve summas 3 654 krooni. 17.12.2010 hagiavalduse täienduses on hageja palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud summas 6 500.51 krooni, mille tõendamiseks on muuhulgas lisatud sama 26.11.2010 Advokaadibüroo Aivar Pilv arve summas 3 654 krooni. Käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks 415.46 eurot, mis hõlmab ka Advokaadibüroo Aivar Pilv 26.11.2010 arvet.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjalt väljamõistmata hageja lepingulise esindaja kulud summas 3 654 krooni so. 233.53 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.