lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-70522/11

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-70522/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.03.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1842
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 104 lg 1Ülesütlemise tühisusTLS § 108Kahju hüvitamine töösuhte jätkumise korralTLS § 88 lg 1Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjuselTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-09-70522/3Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja31.03.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-09-70522

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2011, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

Viktoria Plahhova hagi osaühingu Sikorski vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töösuhte kehtivuse tunnustamiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

30 731 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.03.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Sikorski apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus Hageja Viktoria Plahhova (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXXX X-XX, XXXXX), nõustaja Liia Tõruvere; Kostja osaühing Sikorski (registrikood 10175309, asukoht Õismäe tee 136-68, Tallinn), esindaja Jüri Urb.

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 31.03.2010 otsus Viktoria Plahhova hagis osaühingu Sikorski vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töösuhte kehtivuse tunnustamiseks ja kahju hüvitamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud osaühingu Sikorski kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.23.11.2009 Töövaidluskomisjoni otsusega loeti osaühingu Sikorski (kostja) poolt 17.07.2009 töölepingu ülesütlemine Viktoria Plahhovaga (hageja) seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühiseks, ning loeti et tööleping ei lõppenud 17.07.2009 ja kostjat kohustati töölepingut viivitamatult edasi täitma. Samuti mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töölepingu õigusvastase ülesütlemisega põhjustatud kahju hüvitamiseks 30 731 krooni. Töövaidluskomisjon jättis hageja avalduse töölepingu ülesütlemise tühistamiseks vastuolu tõttu hea usu põhimõttega rahuldamata.
2.23.12.2009 esitas kostja Harju Maakohtule avalduse hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.
3.Hageja sõlmis 01.12.2006 töölepingu OÜ-ga Proxim Center, mille alusel asus hageja tööle müüja ametikohale. Alates 01.01.2009 sai hageja tööandjaks kostja.
4.26.06.2009 sai hageja kostjalt käskkirja töö ajal isikliku telefoniga rääkimise ja tööruumide koristamata jätmise eest. Hageja ei teadnud, et telefoniga rääkimine on keelatud, lisaks oli tal vajalik helistada arstile. See juhtum ei seganud tööd, kuna ta töötab poes kolleegiga kahekesi. Samuti koristab hageja või tema kolleeg tööruumid iga tööpäeva alguses. Lisaks pandi hagejale süüks reklaamiplakati rikkumine. Hagejat ei ole aga instrueeritud reklaamplakatite käsitlemises, mistõttu käitus hageja vastavalt oma oskustele.
5.17.07.2009 lõpetas kostja hagejaga töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel, kuna hageja on jätnud kliendid teenindamata. Hageja ei ole töölepingu lõpetamisega nõus, kuna on täitnud oma tööülesandeid alati korrektselt. Hageja ei ole jätnud kliente teenindamata.
6.Eeltoodust tulenevalt palus hageja tuvastada, et töölepingu ülesütlemine on tühine või vastuolus hea usu põhimõttega ja lugeda, et tööleping on kehtiv. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja keskmise töötasu alates töölepingu ülesütlemisest kuni tööle asumiseni. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu.
8.Hagejal on töösse suhtumine olnud problemaatiline pikka aega. Juba 2008.a juhtis tollane personalijuht, Aljona Goloborodova, korduvalt tema tähelepanu töös esinevatele puudustele ja tegi korduvalt suulisi hoiatusi. Kahjuks vahetus 2009.a mais firmas personalijuht ning avaldajaga seotud probleemid jäid mõneks ajaks lahenduseta. 9. Juuni alguses 2009.a helistati kahel korral firma kontorisse ja esitati kaebused halva teeninduse kohta Lasnamäe keskuses asuvas Marylin poes. Selles poes töötab hageja. Kõned võttis vastu tööandja sekretär Anneli Golubovskaja. Tulenevalt kaebustest otsustas tööandja viia läbi kaupluses kontrolli, et selgitada välja, kas kaebused on põhjendatud. 18.06.2009 viidi kaupluses läbi kontroll. Kauplus oli halvasti koristatud, hageja rääkis töö ajal mobiiltelefoniga ning ei suhelnud klientidega. 19.06.2009 antud seletuskirjas vastustaja tunnistab oma süüd. Kontrolli viis läbi Ljudmila Boris. 22.06.2009 karistati hagejat ettevõtte reklaamplakatide rikkumise eest. Vara rikkumine tulenes just eelkõige töötaja hoolimatust suhtumisest. Töötajaid oli eelnevalt informeeritud, kuidas tuleb reklaamplakateid käsitleda. Sellest hoolimata vedeles reklaamplakat põrandal, sellel olid jalajäljed ja plakat oli rikutud. 26.06.2009 koostati hagejale käskkiri töö ajal mobiiltelefoniga rääkimise eest, mis häiris tööd klientidega, kaupluses tööajal puhtuse mitte hoidmise(korrashoid ning praht vaibal ja garderoobis) eest. Kuna hageja töös oli esinenud korduvalt puudusi, siis 15.07.2009 viidi kaupluses läbi uus kontroll, mille käigus selgus, et müüjad kliente vajalikul määral ei teeninda. Kontrolli viis läbi Katrin Pääsuke.

16.07.2009 karistati hagejat järjekordselt põhitöökohustuste mitte täitmise eest (klientide mitteteenindamine).

10.Hageja suhtes oli eelnevalt esitatud korduvalt pretensioone, mistõttu oli 17.07.2009 töölepingu lõpetamine põhjendatud. Kuna tegemist on väikese pesupoega, kus on ainult kaks müüjat, siis on kliendisuhe kostja jaoks äärmiselt tähtis. Kuna erinevate kaubamärkide suuruste tähistus on erinev, siis on müüja aktiivne osalus müügiprotsessis väga vajalik. Poes on müügil ka korrigeeriv pesu, mis võib ostja poolt kauba ebaõigel valikul tekkida ka tervisehäireid. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas 31.03.2010 otsusega hagi
12.Hageja ja OÜ Proxim Center on sõlminud töölepingu, millega hageja asus tööle müüja ametikohale. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates 01.01.2009 oli hageja tööandjaks kostja. 17.07.2009 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, kuna hageja rikkus oma töökohustusi, mis seisnes klientide mitteteenindamises. Ka 15.03.2010 toimunud istungil selgitas kostja esindaja, et töölepingu ülesütlemise põhjus oli just klientide mitteteenindamine. Seega ei olnud töölepingu lõpetamise aluseks hageja väidetavad töökohustuste rikkumised, mis seisnesid poe koristamata jätmises ja reklaamplakati rikkumises.
13.TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Müüja ametijuhendi punkti 2.1 kohaselt on müüja põhiülesandeks klientide professionaalne ja kvaliteetne teenindamine, kaupluse poolt pakutava kaubavaliku aktiivne müük. Asja materjalidest nähtuvalt viidi 18.06.2009 ja 15.07.2009 kaupluses läbi kontrollkäigud, mille kokkuvõtete kohaselt hageja kliente aktiivselt ei teenindanud.
14.Tulenevalt TLS § 88 lg 1 saab töölepingu üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel. Kohus leidis, et hageja poolsed töökohustuste rikkumised ei olnud nii olulised, mis õigustaksid töölepingu lõpetamist. Kontrollkäikude kokkuvõtetest nähtuvalt teenindas hageja kliente. Hageja vastas klientide küsimustele ja müüs kaupa. See tähendab, et hageja täitis oma peamist tööülesannet. Ka 18.06.2009 kontrollkäigu kokkuvõttest, kus on mainitud hageja poolset telefoniga rääkimist, ei tulene, et klient jäi selletõttu kauba ostmise võimalusest ilma. Asjaolu, et hageja ei näidanud teenindamisel üles olulist aktiivsust, ei ole kohtu hinnangul selline töökohustuste rikkumine, mis mõlemapoolseid huve arvestades, annaks aluse töölepingu lõpetamiseks.
15.TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Seega on töölepingu ülesütlemine tühine ja tööleping tuleb lugeda kehtivaks.
16.TLS § 108 sätestab, et töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hageja palus 15.03.2010 istungil mõista kostjalt välja 30 731 krooni. Tegemist on saamata jäänud töötasuga ajavahemikul 18.07.2009 – 23.11.2009. Kostja ei ole nõude arvestuslikule küljele sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasuna 30 731 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
17.Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 31.03.2010 otsus ja tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetamise seadusel põhinevaks ja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
18.Hagejaga oli sõlmitud tööleping, mille p-i 2.1. kohaselt asus töötaja (hageja) tööle müüja ametikohale. Vastavalt töölepingu p-le 2.2. oli tema töö sisu kirjeldatud ametijuhendis.

Ametijuhendiga on hageja tutvunud, mida kinnitab tema poolt antud allkiri 21.12.2007. Vastavalt ametijuhendi p-le 3.2. oli müüja kohustus hoida kauplus korras ning tagada koristus vähemalt üks kord päevas. Kauplus pidi olema korras kogu tööpäeva jooksul. Tööjuhendi p-i 3.10 kohaselt kohustus töötaja tagama kauba kvaliteetse pakkumise ja klientide teenindamise. Vastavalt ametijuhendi p-le 3.12. kohustus müüja tegema ainult talle ettenähtud tööd klientide teenindamise organiseerimiseks ja kauba väljapanekuks ning mitte tegelema kõrvaliste asjadega. Töölepingu p. 7.1. kohaselt vastutab müüja varaliselt tema kasutuses olevate materiaalsete väärtuste (raha, töövahendid) eest.

19.Maakohus jõudis ekslikult järeldusele, et hageja töökohustuste rikkumised ei olnud nii olulised, mis oleksid õigustanud töölepingu lõpetamist. Kohtu järeldus, nagu oleks piisav ainult asjaolu, et töötaja täidab oma tööülesandeid ja nagu ei omaks tähtsust see, kuidas neid täidetakse, on vastuolus töölepingu mõttega. Pooled eeldavad siiski, et vastastikku täidetakse lepingut vastavail kokkulepitule. Samuti jättis Harju Maakohus vajaliku tähelepanuta asjaolu, et hagejat oli tööülesannete täitmatajätmise pärast ka varem karistatud.
20.Kostja poolt töölepingu ülesütlemise avaldus vastas täielikult seaduses ettenähtud nõuetele ning oli tehtud vajalikus vormis, ning hageja tööülesannete mittetäitmine oli tuvastatud ja piisava raskusega, et mitte jätkata töösuhet. Seega on tööleping lõppenud ning tööandjal ei ole töötajale kahju tekitanud ning töötajal puudub õigus nõuda kahju hüvitamist. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
23.Apellatsioonkaebuses on hageja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Maakohus on käsitlenud vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ning kõiki kostja vastuväiteid hagile ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks hagi kuulub rahuldamisele. Kuna esimese astme kohus on kostja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
24.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
25.Apellatsioonkaebuses esitatud kostja väited tuginevad sarnaselt esimese astme kohtus väljendatule endiselt ekslikule seisukohale, et kostja poolt hagejale töödistsipliini suhtes tehtud etteheited õigustavad töösuhte lõpetamist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus esitatud asjaolude ja uuritud tõendite pinnalt õigesti leidnud, et hageja poolt toimepandud rikkumised ei anna mõlemapoolseid huve kaaludes alust kohaldada hageja suhtes rangeimat distsiplinaarkaristust. Kostja väide, et kohus ei ole analüüsinud hageja süüteo raskust on põhjendamatu, kuna maakohus on otsuses selgelt märkinud, et kostja poolt hageja suhtes kohaldatud distsiplinaarkaristus ei ole rikkumisele vastav ega kohane. Kolleegium nõustub maakohtuga, et töölepingu lõpetamine karistusena hageja poolt müügitööl silmapaistva aktiivsuse mittenäitamise eest, ei ole õigustatud ning hageja suhtes karistusena töölt vabastamise kohaldamine on olnud ebaseaduslik.
26.Kostja etteheide, mille kohaselt on maakohus jätnud ebaõigesti arvesse võtmata hagejale määratud eelnevad karistused, ei ole täpne. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja suhtes töölepingu lõpetamise aluseks on kostja märkinud töö põhikohustuse s.t klientide teenindamise täitmata jätmise (tl 25). Maakohus on TLS § 88 lg 1 p 3 sisustades hageja seda liiki rikkumisi arvestanud ning teinud õige järelduse, et 18.06.2009 ja 15.07.2009 kaupluses läbiviidud kontrollkäikude kokkuvõtete (tl 10-14 ja 18-21) põhjal kostja poolt antud hinnang, et hageja ei näidanud klientide teenindamisel üles silmapaistvat aktiivsust, ei ole selline töökohustuste rikkumine, mis annaks mõlemapoolseid huve arvestades aluse töölepingu lõpetamiseks. Kostja mittenõustumine kohtu järeldustega, ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks.
27.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Iko Nõmm

Margo Klaar

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-25-22503/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja