Võlaõigus › Muud

EDASIKAEBE KORD

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 14 päeva jooksul, kui tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb 1(5)

2-03-27 kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on A K hagi A H vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus 29 000 krooni. Võlatunnistuse kohaselt on kostja võtnud hagejalt laenu 10. oktoobril 2000 summas 7500 krooni, 17. oktoobril 2000 summas 10 500 krooni, 17. novembril 2000 summas 11 000 krooni, kokku 29 000 krooni, tagastamise tähtajaga kolm kuud kohustuse tekkimisest arvates. Hageja väitel on võlgnevus tagastamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Viru Maakohtu 03. märtsi 2011 kohtuistungile (eelistung) kostja ei ilmunud, kohtukutse on kostjatele kätte toimetatud, kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Hageja taotles eelistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. /---/. Lähtuvalt TsMS § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2(5)

2-03-27 TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast /---/. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohtul puudub alus arvata, et kohtuotsus täidetakse väljaspool Eesti Vabariiki. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1; § 82 lg 1; § 100; § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 29 000 krooni (1853,44 eurot). Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt võlgnevus 29 000 krooni, s.o raha maksmisele suunatud nõue. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne 2006. aasta 1. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagihind tuleb määrata hagi esitamise aja seisuga. Hageja on esitanud rahalise nõude (varalise). Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 2 kohaselt, hagihind määratakse vara hagis hagetava vara väärtusega. Hagi hind on 29 000 krooni (1853,44 eurot). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Hagi on kohtule esitatud 21. jaanuaril 2003. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne 2006. aasta 1. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kohtukulud. Hageja esitas kohtukulude nimekirja, milles palub välja mõista kohtukulud – riigilõiv 2100 krooni, kohtutäituri tasu dokumentide kättetoimetamise eest kokku 590 krooni, AT-s teadaande 3(5)

2-03-27 avaldamise kulu 100 krooni, sõidukulu neljale kohtuistungile Tallinnast Narva kokku 4000 krooni. Kokku kohtukulud 6790 krooni. Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS 46 p 1 ja p 2 kohaselt, kohtukulud on: riigilõiv; asja läbivaatamiskulud. Riigilõiv 2100 krooni tasutud 17. jaanuaril 2003 (t.l.-4). Vastavalt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 52 p-d 1-7 kohaselt, asja läbivaatamiskulud on: eksperdi-, tõlgi- ja tunnistajatasu; riiklikule ekspertiisiasutusele ekspertiisi tegemisest tekkinud kulud; dokumentaalse tõendi saamise, asitõendi vaatluse ja paikvaatluse tegemise kulud; sundtoomise, aresti ja vahi all pidamise kulud; õigusabikulud; postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud; väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse või teate avaldamise kulud; poolel töölt puudumise tõttu saamata jäänud palk, sõidukulud ja korteriraha. Kohtutäituri vahendusel dokumentide kättetoimetamise kulud tasutud 17. septembril 2008 summas 295 krooni (t.l.-105, I kd) ja 23. veebruaril 2009 summas 295 krooni (t.l.-127, I kd), kokku 590 krooni. Kohtutäituri tasu, mis maksti ette 23. veebruaril 2009 summas 295 krooni, osas ei ole kohus menetlustoimingut teinud ning seega on hagejal õigus esitada kohtule taotlus menetluskulu tagastamiseks. Selles osas tuleb hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Kostjalt on põhjendatud välja mõista kohtutäituri tasu 295 krooni (tasutud 17. septembril 2008), mille osas on kohus menetlustoimingu teinud. Kohtule ei ole esitatud AT-s teadaande avaldamise kulu 100 krooni osas tasumist tõendavaid dokumente. Tsiviilasja materjalides ei ole dokumenti selle kohta, et hageja oleks tasunud 100 krooni menetlusdokumendi AT-s avaldamise tasu. Hageja taotlus kohtukulude hüvitamiseks AT-s teadaande avaldamise kulu 100 krooni osas tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotleb Tallinnast Narva ja tagasi sõitudele tehtud kulude 4000 krooni hüvitamist seoses neljal kohtuistungil osalemisega. Tsiviilasja materjalide kohaselt on asja läbivaatamise käigus korraldatud neli kohtuistungit: 20. jaanuaril 2009 (t.l.-125, I kd), 23. septembril 2010 (t.l.-41, II kd), 14. detsembril 2010 (t.l.53, II kd) ja 03. märtsil 2011 (t.l.-75, II kd); hageja osales neist kahel: 20. jaanuaril 2009 ja 03. märtsil 2011. Kohtuistungi protokollis märkis hageja oma elukohaks Kohtla-Järve linna aadressi, tõendeid selle kohta, et hageja oleks kohtuistungile sõitnud Tallinnast, hageja kohtule ei esitanud. Arvestades hageja enda nimetatud elukohta ja hageja osalemist kahel kohtuistungil, leiab kohus, et hageja sõidukulud on põhistatud määras, mis kulub sõidule kahel korral isikliku autoga KohtlaJärvelt Narva ja Kohtla-Järvele tagasi. Vahemaa Narva ja Kohtla-Järve vahel on Maanteeameti andmetel 57 km [http://www.mnt.ee/failid/kaugused/linnade_vahelised.pdf], millele lisandub linnas läbitud vahemaa ehk kokku 60 km. Hageja on seega teinud kulusid 4 x 60 = 240 km läbimiseks. Arvestades keskmise sõiduauto bensiinikulu 10 liitrit / 100 km kohta ja bensiini 1 liitri hinda (20. jaanuaril 2009 hind 12,60 krooni [http://www.epl.ee/artikkel/458612] ja 03. märtsil 2011 hind 1,261 € ehk 19,73 krooni [http://www.epl.ee/artikkel/593576] on hageja 20. jaanuari 2009 kulu bensiinile 2 x 60 km x 12,60 / 10 = 302,40 krooni ja 03. märtsil 2011 kulu bensiinile 2 x 60 km x 1,261 € / 10 = 15,132 € (236,76 krooni), kokku põhjendatud transpordikulud hagejal 539,16 krooni. 4(5)

2-03-27 Kohus leiab, et hageja kulud transpordile on põhjendatud 539,16 krooni ulatuses, ülejäänud osas tuleb hageja taotlus sõidukulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 2934,16 krooni. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.